Language of document : ECLI:EU:T:2016:342

Kohtuasi T‑122/14

Itaalia Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

Liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastava Euroopa Kohtu otsuse täitmata jätmine – Karistusmakse – Karistusmakse sissenõudmise otsus – Ebaseadusliku abi tagasinõudmisel rakendatava intressi arvutamise meetod – Liitintress

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 9. juuni 2016. aasta otsus

Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Viivise maksmine, mis on põhjendatud vajadusega taastada endine olukord – Liitintressi kohaldamine – Määrus nrº794/2004 –Kohaldamisala ratione temporis – Enne nimetatud määruse jõustumist ebaseadusliku abi tagasinõudmisel kohaldatava intressi arvutamise meetod – Liikmesriigi õigusele viitamine

(EÜ artikli 108 lõige 2; komisjoni määrus nr 794/2004, artikli 11 lõige 2 ja artikkel 13)

Kuigi määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] rakendamiseks, artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et intressimäärale kohaldatakse intressi kuni toetuse tagasinõudmise kuupäevani ning et eelneval aastal kogunenud intressile kohaldatakse intressi igal järgneval aastal, tuleb siiski nentida, et see säte on vastavalt sama määruse artikli 13 viiendale lõigule kohaldatav üksnes nende tagasinõudmise otsuste suhtes, millest teavitatakse pärast kõnealuse määruse jõustumispäeva ehk 20. maid 2004. Seega ei ole määruse artikli 11 lõige 2 sellisena ratione temporis kohaldatav ebaseadusliku abi tagasinõudmise otsusele, millest liikmesriiki teavitati enne seda kuupäeva.

Liidu õiguse asjakohase normi puudumisel tuleb käesoleval juhul selle kindlaksmääramisel, kas kohaldatav intressimäär peab olema liht- või liitintress, lähtuda liikmesriigi õigusest. Seega määruse nr 794/2004 jõustumisele eelnenud tagasinõudmise otsuste puhul võib liitintressi arvesse võtta ainult juhul, kui see on vastavuses siseriiklikus õiguses tavaliselt kohaldatava korraga.

(vt punktid 59–61, 64 ja 65)