Kohtuasi T‑439/09

John Robert Purvis

versus

Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Täiendav pensioniskeem – Täiendava vabatahtliku pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena maksmisest keeldumine – Õigusvastasuse väide – Omandatud õigused – Õiguspärane ootus – Proportsionaalsus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Euroopa Parlamendi otsus, millega keeldutakse parlamendiliikmetele täiendava vabatahtliku pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena maksmisest

(EÜ artiklid 230 ja 241)

2.      Parlament – Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Parlamendi juhatuse otsus, millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat vabatahtlikku pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – Omandatud õigused – Rikkumine – Puudumine

3.      Parlament – Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Parlamendi juhatuse otsus, millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat vabatahtlikku pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – Õiguskindluse põhimõte – Lepingute järjepidevuse põhimõte – Rikkumine – Puudumine

4.      Parlament – Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Parlamendi juhatuse otsus, millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat vabatahtlikku pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – Juhatuse pädevus võtta vastu nimetatud otsuse õiguslikuks aluseks olevate eeskirjade muudatus

(EÜ artikli 199 esimene lõik)

5.      Parlament – Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Parlamendi juhatuse otsus, millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat vabatahtlikku pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – Tagasiulatuva jõu puudumine – Õiguskindluse põhimõte – Rikkumine – Puudumine

6.      Parlament – Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Parlamendi juhatuse otsus, millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat vabatahtlikku pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte – Rikkumine – Puudumine

7.      Parlament – Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Parlamendi juhatuse otsus, millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat vabatahtlikku pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – Võrdse kohtlemise põhimõte – Rikkumine – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 1292/2004)

8.      Parlament – Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Parlamendi juhatuse otsus, millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat vabatahtlikku pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – Proportsionaalsuse põhimõte – Rikkumine – Puudumine

9.      Parlament – Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Parlamendi juhatuse otsus, millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat vabatahtlikku pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – Kohustus konsulteerida parlamendi peasekretäri ja kvestoritega enne nimetatud otsuse vastuvõtmist – Rikkumine – Puudumine

(Euroopa Parlamendi kodukord, artikli 21 lõige 2)

10.    Parlament – Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Parlamendi juhatuse otsus, millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat vabatahtlikku pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – Lepingute heas usus täitmise põhimõte – Rikkumine – Puudumine

1.      Euroopa Parlamendi otsuse peale, millega keelduti parlamendiliikmele täiendava (vabatahtliku) pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena maksmisest, esitatud tühistamishagis toodud väiteid, millele hageja oma nõude põhjendamiseks tugineb, tuleb tõlgendada nii, et need on esitatud ainult selle õigusvastasuse väite põhjendamiseks, mille ta esitas formaalselt eraldiseisvana asjaomase institutsiooni juhatuse otsuse peale, mis on esimesena nimetatud otsuse aluseks.

Kuna parlamendiliikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivate eeskirjade, mis on esitatud parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, artikkel 4, mis nägi ette võimaluse maksta parlamendiliikmele üks osa pensionist ühekordse väljamaksena, tunnistati juhatuse otsusega kehtetuks, ei ole parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadil mingisugust kaalutlusõigust ega muud võimalust kui osutatud sätte alusel esitatud hageja taotlus rahuldamata jätta.

(vt punktid 29 ja 31)

2.      Euroopa Parlamendi liige ei saa tugineda omandatud õiguste rikkumisele, et vaidlustada asjaomase institutsiooni juhatuse otsuse – millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju, mis on esitatud parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – õiguspärasust, kuivõrd õigus täiendavale pensionile vastavalt täiendavat pensioniskeemi reguleerivate eeskirjade artikli 1 lõikele 1 tekib parlamendiliikme volituste lõppemise päeval ning kuna parlamendiliikme volitused ei olnud kõnealuse otsuse jõustumisel veel lõppenud, ei olnud ta õigust pensionile veel omandanud.

Kuigi kohtupraktikas viidatakse Euroopa ametnikele seoses põhimõttega, mille kohaselt saab hageja tugineda omandatud õigusele üksnes siis, kui õiguse tekkimise aluseks olev asjaolu on aset leidnud nende eeskirjade kohaselt, mis kehtisid enne kõnealuse skeemi sisseviidud muudatusi, mida hageja oma hagis vaidlustab, siis saab seda põhimõtet siiski kohaldada ka Euroopa Parlamendi liikmetele, kelle täiendaval pensioniskeemil on Euroopa ametnike pensioniskeemiga üks ühine määrav tunnus: mõlemad skeemid määravad kindlaks kindlustusmatemaatilise arvutuse, mille kohaselt peab iga‑aastasele sissemaksele vastama üks kolmandik samal aastal omandatud pensioniõigustest.

(vt punktid 44–46)

3.      Euroopa Parlamendi liige ei saa tugineda õiguskindluse põhimõtte rikkumisele „seoses täiendava pensioni lepinguga” ning lepingute järjepidevuse põhimõtte rikkumisele, et vaidlustada asjaomase institutsiooni juhatuse otsuse – millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju, mis on esitatud parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – õiguspärasust.

Euroopa Parlamendi liikmete täiendava pensioniskeemi loomist ja vajaduse korral selle muutmist tuleb pidada institutsioonisisesteks korraldusmeetmeteks, mille eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi nõuetekohane toimimine, ning mis sellest tulenevalt kuuluvad avaliku võimu eesõiguste alla, mille teostamine on parlamendi pädevuses, et täita aluslepingutega talle pandud ülesandeid. Tegelikult on kõikides parlamentaarsetes süsteemides üheks olulisemaks eesmärgiks tagada rahva esindajateks olevate ja rahva üldistes huvides tegutsevate parlamendiliikmete sõltumatus, sealhulgas finantsiline sõltumatus. Siinkohal ei saa piisav rahaline hüvitis, mis tagab parlamendiliikme sõltumatuse, piirduda vaid mandaadi kestusega, vaid peab hõlmama vajalikus ulatuses ka üleminekuperioodi pärast mandaadi lõppemist ja nägema ette pensioni vastavalt sellele ajavahemikule, mil parlamendiliige kuulus parlamenti.

Sellest järeldub, et vaidlusalune täiendav pensioniskeem kuulub nende õigusnormide hulka, mille eesmärk on üldistes huvides tagada parlamendiliikmete finantsiline sõltumatus.

Kõnealuse skeemi alusel parlamendile ja parlamendiliikmetele tekkivad õigused ja kohustused kuuluvad seega personalieeskirjadest tulenevate õigussuhete alla ega kujuta endast lepingulisi suhteid, vaid on osa avalikust õigusest. Asjaolu, et parlamendiliige liitus kõnealuse skeemiga vabatahtlikult, ei muuda tema suhet parlamendiga, mida reguleerib jätkuvalt avalik õigus.

(vt punktid 59–62)

4.      Euroopa Parlamendi liige ei saa vaidlustada asjaomase institutsiooni juhatuse otsuse – millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju, mis on esitatud parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – õiguspärasust, tuginedes juhatuse pädevuse puudumisele selle muudatuse tegemiseks.

Juhul kui õigusakt kuulub parlamendi sisemiste korraldusmeetmete alla, on ta parlamendi pädevusalas ja kuulub meetmete hulka, mis parlament EÜ artikli 199 esimese lõigu alusel võtab. Seega tuleb parlamendiliikmete täiendava pensioniskeemi loomist ja vajaduse korral selle muutmist pidada sellisteks meetmeteks.

(vt punkt 64)

5.      Euroopa Parlamendi liige ei saa tugineda õiguskindluse põhimõtte rikkumisele, et vaidlustada asjaomase institutsiooni juhatuse otsuse – millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju, mis on esitatud parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – õiguspärasust, kuivõrd selle võimaluse kehtetuks tunnistamine jõustub alles asjaomase otsuse kõikidele parlamendiliikmetele teatavaks tegemise kuupäevast alates ning parlamendiliikmeid, kelle volitused lõppesid enne nimetatud kuupäeva ja kes seetõttu omandasid õiguse täiendavale pensionile, kõnealune otsus ei puudutanud, kuna sellel otsusel puudub tagasiulatuv mõju.

(vt punktid 65 ja 66)

6.      Euroopa Parlamendi liige ei saa tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisele, et vaidlustada asjaomase institutsiooni juhatuse otsuse – millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju, mis on esitatud parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – õiguspärasust, kuna teave, millele ta niisuguse rikkumise tuvastamiseks toetus, ei olnud täpne, tingimusteta ja ühtelangev.

Sellega seoses ei saa üksnes asjaolu, et parlamendiliikme liitumisel täiendava pensioniskeemiga oli olemas võimalus saada täiendavat pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena, pidada parlamendi kinnituseks, et selle skeemi tingimusi tulevikus ei muudeta. Samuti ei saa selliseks teabeks, mille alusel tekib huvitatud isikul õiguspärane ootus, olla parlamendi administratsiooni koostatud esialgsed arvutused selle isiku pensioni kohta, samuti mittetulundusühingu „Pensionifond – Euroopa Parlamendi liikmed” tehtud näidisarvutused ega ka Euroopa Parlamendi tunnistatud asjaolu, et tema kohustuseks on tagada see, et täiendava pensioniskeemiga liitunud isikute suhtes võetud kohustusi täidetaks fondide olukorrast sõltumata.

(vt punktid 70–75)

7.      Euroopa Parlamendi liige ei saa tugineda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele, et vaidlustada asjaomase institutsiooni juhatuse otsuse – millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju, mis on esitatud parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – õiguspärasust, võrreldes parlamendiliikmete täiendava pensioniskeemi muudatusi, mis tehti pärast kõnealuse otsuse jõustumist, nende muudatusega, mis tehti Euroopa Komisjoni ning liidu kohtute liikmete pensioniskeemi pärast seda, kui jõustus määrus nr 1292/2004, millega muudetakse määruseid nr 422/67/EMÜ ja nr 5/67/Euratom komisjoni presidendi ja liikmete ning Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri ning Esimese Astme Kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta.

Vastupidi muudatustele, mis komisjoni ning liidu kohtute liikmete pensioniskeemi kehtestati määrusega nr 1292/2004, need muudatused, mis tehti parlamendiliikmete täiendavasse pensioniskeemi juhatuse 1. aprilli 2009. aasta otsuse jõustumisega, ei mõjuta sellise pensioni kindlustusmatemaatilist väärtust, millele selle skeemiga liitunud isikutel on õigus.

Seega, kuna ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmed ning teiselt poolt komisjoni ja liidu kohtute liikmed on oluliselt erinevas faktilises ja õiguslikus olukorras osas, mis puudutab nende pensioniskeemi tehtud muudatusi pärast seda, kui jõustusid vastavalt Euroopa Parlamendi juhatuse otsus ja määrus nr 1292/2004, siis võib neid üleminekumeetmete võtmise suhtes erinevalt kohelda.

(vt punktid 86, 87 ja 89)

8.      Euroopa Parlamendi liige ei saa tugineda proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele, et vaidlustada asjaomase institutsiooni juhatuse otsuse – millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju, mis on esitatud parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – õiguspärasust, kuivõrd parlament võis nimetatud otsuses toodud eesmärke parlamendiliikmete täiendava pensioniskeemi reguleerimise pädevust teostades õiguspäraselt taotleda, nende eesmärkide saavutamiseks võetud meetmed olid sobivad ning võimaluse kaotamine maksta üks osa pensionist ühekordse väljamaksena oli kõige vähem koormav meede täiendava pensioniskeemiga liitunud isikute suhtes.

(vt punktid 93, 94, 114, 116 ja 117)

9.      Euroopa Parlamendi liige ei saa tugineda väitele, et on rikutud parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artiklit 29 – kus on sätestatud, et kvestorid ja peasekretär teostavad presidendi juhiste alusel nimetatud eeskirja tõlgendamise ja täpse kohaldamise üle järelevalvet – selleks et vaidlustada asjaomase institutsiooni juhatuse otsuse – millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju, mis on esitatud parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – õiguspärasust, kuivõrd selles sättes viidatakse vaid parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja tõlgendamisele ja kohaldamisele, mitte muutmisele, ning juhatusel oli pädevus asjaomast eeskirja muuta. Lisaks võeti muutev otsus vastu peasekretäri ettepanekul ning parlamendi kodukorra artikli 21 lõike 2 kohaselt on kvestoritel juhatuse koosolekutel nõuandev hääl.

(vt punktid 121–123)

10.    Euroopa Parlamendi liige ei saa tugineda lepingute heas usus täitmise põhimõtte rikkumisele, et vaidlustada asjaomase institutsiooni juhatuse otsuse – millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju, mis on esitatud parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, ning kaotatakse võimalus maksta seda pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena – õiguspärasust, kuivõrd parlamendisaadiku ja parlamendi vahelised suhted kuuluvad personalieeskirjadest tulenevate õigussuhete alla ning kuuluvad seega avaliku võimu eesõiguste alla, mille teostamine on parlamendi pädevuses, et täita aluslepingutega talle pandud ülesandeid.

(vt punktid 124–126)