ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda)
12. juuni 2007(*)
Ühenduse kaubamärk – Ühenduse sõnamärgi TWIST & POUR taotlus – Registreerimisest keeldumise absoluutne põhjus – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T‑190/05,
The Sherwin-Williams Company, asukoht: Cleveland, Ohio (Ameerika Ühendriigid), esindajad: advokaadid E. Armijo Chávarri ja A. Castán Pérez-Gómez,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: Ó. Mondéjar,
kostja,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 22. veebruari 2005. aasta otsuse (asi R 755/2004‑2) peale, mis käsitleb sõnamärgi TWIST & POUR registreerimist ühenduse kaubamärgina,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja esimees M. Vilaras, kohtunikud M. E. Martins Ribeiro ja K. Jürimäe,
kohtusekretär: kohtusekretäri abi B. Pastor,
arvestades 9. mail 2005 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 11. augustil 2005 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 18. jaanuaril 2007 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja esitas 25. veebruaril 2003 nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) muudetud versiooni alusel Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) ühenduse kaubamärgi taotluse.
2 Taotlus esitati sõnamärgi TWIST & POUR registreerimiseks.
3 Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 21 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „kaasaskantavad plastmahutid, mida müüakse vedelvärvi säilitamise ja pealekandmise seade osana”.
4 Kontrollija teatas hagejale 10. märtsi 2004. aasta kirjas, et taotletud kaubamärki ei saa registreerida, kuna see ei täida määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud tingimusi. Iseäranis osutas ta asjaolule, et asjaomane kaubamärk ei ole tajutav päritolutähisena. Kontrollija andis hagejale seisukoha esitamiseks kahekuulise tähtaja.
5 Hageja vastas 10. mai 2004. aasta kirjas sisuliselt nii, et taotletud kaubamärk on registreerimiseks ja kaubamärgina toimimiseks piisavalt originaalne, seda tuleb käsitleda terviklikult, ning et ühtlustamisamet on varem registreerinud mitmed sõna „twist” sisaldavad kaubamärgid.
6 Kontrollija jättis oma 23. juuni 2004. aasta otsusega kaubamärgitaotluse rahuldamata põhjendusel, et taotletava ühenduse kaubamärgi puhul on täidetud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud absoluutne keeldumispõhjus, kuna esiteks koosneb kõnealune märk kahest ingliskeelsest verbist, mis piirduvad tarbijate teavitamisega asjaomaste kaupade iseloomust, teiseks oli edastatav sõnum lihtne, selge ja otsene, kolmandaks ei ole võimalik anda asjaomaseid kaupu kirjeldavate sõnade või nende muganduste kasutamise ainuõigust ühele ettevõtjale ning neljandaks ei ole hageja viidatud teised kaubamärgid vaidlusaluse märgiga võrreldavad.
7 Hageja esitas 30. augustil 2004 määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel kontrollija otsuse peale kaebuse ühtlustamisametile.
8 Teine apellatsioonikoda märkis oma 22. veebruari 2005. aasta otsuses (edaspidi „vaidlustatud otsus”), mis tehti teatavaks 28. veebruaril 2005, et taotletava märgiga edastatav sõnum oli lihtne, selge ja otsene, sest sõnamärk TWIST & POUR on pelk teavitus tarbijatele, et värvi mahutist kättesaamiseks tuleb keerata korki ja valada sisu välja. Apellatsioonikoda lükkas kaebuse tagasi, leides eeltoodud kaalutlustel, et sõnamärk TWIST & POUR kirjeldab registreerimistaotluse objektiks olevaid kaupu. Lisaks sellele oli apellatsioonikoja sõnutsi asjakohatu hageja väide, et kontrollija oleks pidanud kaaluma kõnealuseid asjaolusid, võttes arvesse määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c ning mitte artikli 7 lõike 1 punkti b, kuna mainitud sätted kattuvad. Apellatsioonikoda sedastas, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale ja iseäranis 12. veebruari 2004. aasta otsusele kohtuasjas C‑265/00: Campina Melkunie (EKL 2004, lk I‑1699) oli kontrollijal õigus leida, et taotletud kaubamärgil puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, sest kõnealune kaubamärk oli asjaomaste toodete teatavaid omadusi kirjeldav. Võttes arvesse hageja täielikku informeeritust vastulause iseloomust ja eksisteerinud võimalust esitada oma argumendid taotletud kaubamärgi väidetava eristusvõime kohta, leidis apellatsioonikoda olevat olulise tähtsuseta asjaolu, et kontrollija ei maininud sõnaselgelt asjaomase määruse artikli 7 lõike 1 punkti c ega tuginenud oma otsuses sõnaselgelt eelmainitud sättele. Järjepidevuse puudumise kohta sarnaste märkide registreerimisel ühtlustamisametis märkis apellatsioonikoda, et ekslikult antud registreeringute jaoks eksisteerib tühistamismenetlus, ning oluline on apellatsioonikoja enda otsuste järjepidevus.
Poolte nõuded
9 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetavaks;
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
10 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
11 Hagi toetuseks esitab hageja ühe väite, mis tugineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisel.
Poolte argumendid
12 Hageja leiab, et vastavalt kohtupraktikale hõlmab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b märke, mis ei suuda täita kaubamärgi põhiülesannet, täpsemalt kauba või teenuse päritolu tuvastamise funktsiooni, nagu kaubamärgid, mis on kaubanduses vastavate kaupade ja teenuste esitlemisel tavapärases kasutuses, või sellised, mida võidakse sel moel kasutada (Esimese Astme Kohtu 30. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑281/02: Norma Lebensmittelfilialbetrieb vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Mehr für Ihr Geld), EKL 2004, lk II‑1915, punktid 24 ja 33). Vastavalt kohtupraktikale on märgi eristusvõime olemasolu võimalik hinnata, tuginedes ühelt poolt kaupadele ja teenustele, mille osas registreerimist taotletakse, ning teiselt poolt asjaomase avalikkuse ettekujutusele sellest kaubamärgist (eespool viidatud kohtuotsus Mehr für Ihr Geld, punkt 26).
13 Kuna käesolevas asjas kõne all olevad kaubad on vedelvärvi sisaldavad mahutid, mis on suunatud tarbijatele üldiselt, siis on asjaomane avalikkus keskmine tarbija, kes on tavapäraselt informeeritud, piisavalt tähelepanelik ja arukas. Kuna sõnamärk koosneb kahest ingliskeelsest sõnast, on asjaomane avalikkus inglise keelt kõnelev (Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑219/00: Ellos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ELLOS), EKL 2002, lk II‑753, punktid 30 ja 31).
14 Hageja viitab kohtupraktikale, mille kohaselt on iga keeldumispõhjus teistest keeldumispõhjustest sõltumatu ning vajab eraldi hindamist. Samuti tuleb nimetatud keeldumispõhjuseid tõlgendada iga põhjuse aluseks olevat üldist huvi arvestades (Euroopa Kohtu 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑329/02 P: SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑8317). Võttes teisalt arvesse, et asjaomane märk kujutab endast kahest sõnast koosnevat mitmeosalist kaubamärki, tuleb tema eristusvõime hindamisel lähtuda asjaomasest kaubamärgist tervikuna (Esimese Astme Kohtu 2. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑323/00: SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2002, lk II‑2839).
15 Hageja sõnutsi on sõnamärk TWIST & POUR eristusvõimeline ning apellatsioonikoja otsus, mis kinnitab asjaomase märgi väidetavat eristusvõime puudumist, on puudulik, alusetu ja ligikaudne.
16 Hageja märgib esiteks, et apellatsioonikoda leidis taotletaval kaubamärgil eristusvõime puuduvat märgi väidetavalt kirjeldava iseloomu tõttu – apellatsioonikoda tõdes vaidlustatud otsuse punktis 11, et sõnamärk TWIST & POUR on pelk teavitus tarbijatele, et värvi mahutist kättesaamiseks tuleb keerata korki ja valada sisu välja. Sama mõtet korrati apellatsioonikoja otsuse punktis 12, kus osutati sellele, et taotletav kaubamärk edastab teavet toote kasutusviisi kohta.
17 Kõnealune kriteerium oleks asjakohane määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c raames, ent mitte sama sätte punkti b puhul. Selles osas on apellatsioonikoja otsuses tegemist õigusnormide rikkumisega, nagu on leidnud Euroopa Kohus eespool punktis 14 viidatud kohtuotsuses SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ja 21. oktoobri 2004. aasta otsuses kohtuasjas C‑64/02 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Erpo Möbelwerk (EKL 2004, lk I‑10031).
18 Teiseks oleks ebaõige väita, et taotletud ühenduse kaubamärki tuleks lugeda kirjeldavaks seetõttu, et ta viitab asjaomase kauba omadustele. Kirjeldavaid kaubamärke tuleb eristada vihjavatest või seoseid loovatest kaubamärkidest. Esimese Astme Kohus on sedastanud, et kuigi kirjeldavaid tähiseid ei saa kaubamärgina kaitsta, ei kehti see vihjavate või seoseid loovate tähiste või märkide suhtes (Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑135/99: Taurus-Film vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Cine Action), EKL 2001, lk II‑379, ning 9. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑360/00: Dart Industries vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (UltraPlus), EKL 2002, lk II‑3867).
19 Hageja väitel puudub selge piir, millest edasi langeks sõna äkitselt ühest kategooriast teise, pigem toimub kõikumine kahe pooluse vahel paikneval skaalal – märkidest, mis ei ole kirjeldavad ja on seega registreeritavad, kuni selgelt kirjeldavate märkideni, mida ei ole võimalik registreerida – kus kirjeldava, vihjava või seoseid loova iseloomuga märgid muudavad asukohta või paigutuvad vastavalt oma olemuslikele omadustele. Kirjeldavale iseloomule hinnangu andmine sõltub a priori osaliselt kontrollija, apellatsiooni puhul apellatsioonikoja subjektiivsest hinnangust.
20 Ometi on kohtujurist Jacobs oma ettepaneku punktides 62‑64, kohtuasjas C‑191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, milles Euroopa Kohus tegi otsuse 23. oktoobril 2003 (EKL 2003, lk I‑12447, I‑12449), sõnastanud asjakohased objektiivsed kriteeriumid, mis võimaldavad eristada kirjeldavaid kaubamärke lihtsalt assotsiatsioone tekitavatest märkidest.
21 Hageja on seisukohal, et kohaldades mainitud kriteeriume sõnamärgile TWIST & POUR selgub, et asjaomane kaubamärk asetub kaugele skaala sellest otsast, kus paiknevad kirjeldavad kaubamärgid.
22 Esiteks koosneb sõnamärk TWIST & POUR kahe verbi kombinatsioonist, millest kumbki – eraldi ega koos – ei kirjelda asjaomaseid kaupu ega ühtki nende omadust. Kaks kõnealust verbi viitavad tegevustele, mis ei ole objektiivselt seostatavad plastikust värvimahutitega.
23 Teiseks ei taju asjaomane avalikkus sõnamärki TWIST & POUR vahetult, otseselt ja täiendava järelemõtlemiseta viitena ühele selle kauba omadustest, mida märk tähistab. Hageja leiab, et asjaomane tarbija ei seosta kõnealust märki vaadeldes seda automaatselt plastikust värvimahutitega.
24 Lõpuks ei seostu sõnamärk TWIST & POUR kõnealuse kauba ühegi peamise ega dominantse omadusega, mis võiks olla erilise tähendusega olukorras, kus tarbija sooritab oma valiku asjaomaste ja konkurentide pakuvate sarnaste kaupade vahel. Viitamine kauba avamise viisile nii, nagu teeb seda kõnealune kaubamärk, ei anna sellega tähistatud kaubale mingit olemuslikku lisaväärtust.
25 Hageja täpsustab, et vastupidi sellele, mis näib tulenevat vaidlustatud otsuse punktist 12, ei taotle ta kaubamärke EASY‑TO‑OPEN või EASY‑TO‑POUR, vaid kaubamärki TWIST & POUR. Väide, mille kohaselt inglise keelt kõnelevad tarbijad tajuvad asjaomast kaubamärki kui sõnumit tähendusega „kõik, mida te peate tegema, on keerata korki ja valada sisu välja” ei pea paika, kuna kõnealune sõnamärk on autonoomne ja sõltumatu kaupadest, mida ta tähistab. Oleks ebaõige väita, et asjaomane märk edastab sõnumi kõnealuste kaupade kasutamise lihtsuse kohta (vt selle kohta eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus UltraPlus, punkt 52). Hageja väidab, et asjaomase märgiga silmitsi seatud inglise keelt kõnelev avalikkus tajub seda väga tõenäoliselt kui fantaasia vilja ega seosta märki automaatselt ja viivitamatult plastikust värvimahutitega. Mõtteni tähistatud kauba funktsionaalsusest ja selle avamise viisi väljaselgitamiseni jõuab asjaomane avalikkus hiljem. Tarbija ei jõua selle funktsionaalsuse mõistmiseni automaatselt, järele mõtlemata ja viivitamatult, vaid läbi eelneva tajuprotsessi ja intellektuaalse pingutuse, mis muudab tajumise vahendatuks ja kaudseks ning seega välistab kirjeldavuse.
26 Järelikult ei tohiks keelduda registreerimast kaubamärki, mis viitab kaudselt või assotsiatiivselt või seoseid loovalt mõnele tähistatava kauba omadusele, sest see oleks vastuolus seadusandja tahtega sellisel kujul, nagu see on väljendatud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c ja eespool punktis 18 viidatud kohtupraktikas.
27 Vaidlustatud otsuses rakendatud kriteerium ei võimalda analüüsida taotletud kaubamärgi eristusvõimet „a priori ja väljaspool märgi eesmärgipärast kasutust […]” (Esimese Astme Kohtu 7. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑88/00: Mag Instrument vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (taskulampide kuju), EKL 2002, lk II‑467, punkt 34). Hageja rõhutab siinkohal, et kaubamärgi registreeritavuse hindamisel ei saa võtta arvesse asjaolu, kas märgi konkreetne kasutusviis või tootele kandmise viis kaubamärgina või muul eesmärgil võib põhjustada kaubamärgi tajumise tarbija poolt mitte enam eristava päritolutähisena, vaid lihtsa kaubandusliku avaldusena (vt eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus UltraPlus, punkt 52).
28 Kolmandaks leiab hageja, et sõnamärgil TWIST & POUR on minimaalne olemuslik sisu, ning et asjaomane avalikkus tajuks kõnealust märki kui vastavate kaupade kaubandusliku päritolu tähist, kuna määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt piisab kaubamärgi registreerimiseks selle märgi minimaalse eristusvõime demonstreerimisest. Eelmainitu peab paika kõnesoleva sõnamärgi puhul, mis on kompaktne, otsene ja asjaomase avalikkuse jaoks lihtsalt meeldejäetav.
29 Veelgi enam, kõne all on originaalne sõnamärk, mis koosneb kahest ingliskeelsest sõnast ning mille erilisus seisneb kahe verbi „twist” ja „pour” vastandamisel tekkivas efektis. Mainitud kahe sõna lõimimine üheks tekitab tarbijates üllatusefekti, mis tõmbab ja köidab tähelepanu või vähemalt võiks seda teha. Kõnealune märk annab tulemuseks kaubamärgi, mis kujutab endast enamat, kui tema koostisosadeks oleva kahe sõna pelk summa.
30 Hageja sõnutsi tõendas ta ühtlustamisametis toimunud menetluse raames, et verbi „twist” kasutatakse kombineeritud kaubamärkides sageli ning tarbijad on nimetatud verbist lähtuvalt üles ehitatud kaubamärkidega harjunud. Ühtlustamisamet on registreerinud teisi eristusvõimelisi kaubamärke, muu hulgas: TWIST & VAC, TWIST & DRINK, TWISTER TESTER, TWISTED TUBE ja TWISTED DIPS. Hageja järeldab eespool punktis 14 viidatud kohtuotsusest SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, et kõnealuse märgiga kokkulangevate sõnaliste tähiste ja grammatiliste konstruktsioonide sage kasutamine viitab asjaolule, et seda tüüpi kombinatsioonidel ei puudu eristusvõime.
31 Asjaolu, et taotletud kaubamärk koosneb tarbijatele arusaadavatest tavakeele sõnadest, ei mõjuta kõnealuse märgi eristusvõimet. Esimese Astme Kohus on selle kohta sedastanud, et eristusvõime puudumine kaubamärgi koostisosadel eraldivõetuna ei välista eristusvõime olemasolu võimalust nende kombinatsiooni puhul. Hoopis apellatsioonikojal tuleb tõendada, et asjaomane kaubamärk tervikuna ei võimalda sihtgrupiks oleval avalikkusel eristada hageja kaupu teistsugust kaubanduslikku päritolu kaupadest (Esimese Astme Kohtu 14. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑260/03: Celltech vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (CELLTECH), EKL 2005, lk II‑1215, punktid 43 ja 44). Hageja väitel ei ole vajalik, et taotletud kaubamärk edastaks täpset teavet kaupa turustava ettevõtja identiteedi kohta, piisab sellest, kui kõnealune kaubamärk võimaldab asjaomasel avalikkusel eristada kaupa, mida see märk tähistab, teistsugust kaubanduslikku päritolu kaubast (Esimese Astme Kohtu 9. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑173/00: KWS Saat vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (oranži toon), EKL 2002, lk II‑3843, punkt 44).
32 Ühtlustamisamet märgib sissejuhatuseks, et vastavalt kohtupraktikale kattub eristumisvõime puudumisel tuginev keeldumispõhjus teatud ulatuses sellega, mis takistab puhtalt kirjeldavate kaubamärkide registreerimist. Üksnes kaupade ja teenuste iseloomulike omaduste kirjeldamisega piirduv märk ei suudaks täita ka kaubamärgi põhiülesannet, mistõttu oleks samaaegselt kohaldatavad mõlemad keeldumispõhjused (eespool punktis 8 viidatud kohtuotsus Campina Melkunie). Märgid, millel puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, ei suuda täita kaubamärgi põhiülesannet, ehk kauba või teenuse päritolu tuvastamise funktsiooni (eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus UltraPlus, punkt 52). Artikli 7 lõike 1 punktis b on peetud silmas kaubamärke, mis on asjaomase avalikkuse seisukohalt kaubanduses vastavate kaupade ja teenuste esitlemisel tavapärases kasutuses, või selliseid, mille puhul viitavad konkreetsed tunnused sellele, et neid võidakse sel moel kasutada.
33 Ühtlustamisamet märgib, et käesolevas asjas kõne all olevad kaubad on vedelvärvi sisaldavad mahutid, mistõttu on asjaomane avalikkus keskmine tarbija, kes on tavapäraselt informeeritud, piisavalt tähelepanelik ja arukas. Väljend TWIST & POUR, mida võib tõlkida „keera ja vala” või „keerata ja valada”, on konkreetne väljend, mille tähendus on kõigi jaoks kohe haaratav. Mainitud väljendil puudub mis tahes eripärane joon. Väljendi süntaktiline struktuur on inglise keeles lihtne ja harjumuspärane iseäranis seetõttu, et edastatakse kõige lihtsamal ja otsesemal viisil teave kahe järjestikuse tegevuse kohta, mis viivad kindla eesmärgini. Seostatuna vastavate kaupadega tajuks asjaomane avalikkus kõnealust märki kohe nende kaupade kasutusviisile viitavana. Värvipotid tuleb nende sisu kasutamiseks eelnevalt avada. Mõnikord on kasutamiseks vajalik neid loksutada või valada sisu teise anumasse. Pole haruldane, et värvipottide avamine osutub keerukaks ja tuleb kasutada hoovana toimivat eset. Siit tuleneb, et väljend TWIST & POUR ei kutsu asjaomase tarbija teadvuses esile muud reaktsiooni peale kohese seose kõnealuste pottide kasutusviisiga ja mitte neid tootva ettevõtjaga.
34 Ühtlustamisamet lisab, et eeltoodud järeldus ei tugine, vastupidi hageja seisukohale, hinnagule selle kohta, kuidas kaubamärki tegelikult turul kasutatakse. Täpsemalt öeldes: järeldus, mille kohaselt kõnealusel märgil puudub eristusvõime, ei ole seotud toote konkreetse osaga, millele on kuvatud kaubamärk, ega poti pinnale trükitud tähtede suurusega. Apellatsioonikoda leidis a priori, et väljendit TWIST & POUR tajutakse (Esimese Astme Kohtu 23. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑360/03: Frischpack vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (juustukarbi kuju), EKL 2004, lk II‑4097, punkt 29) kaupade kasutamise juhendina ja mitte märgina, mis võiks täita kaubamärgi põhiülesannet. Mainitud käsitlus tugineb tarbijate mõistlikult eeldataval tajul, võttes arvesse märgi enda ja asjaomaste kaupade omadusi, sõltumata kuidagi kaubamärgi tegelikust kasutamisest turul.
35 Ühtlustamisameti väitel lähtub hageja valest eeldusest, leides, et apellatsioonikoda on rikkunud õigusnorme, kuna taandas taotletud kaubamärgi eristusvõime puudumise viimase kirjeldavale iseloomule. Tegelikult konstateeris apellatsioonikoda oma võimetust leida väljendis TWIST & POUR mis tahes eristusvõimet, põhjendusega, et asjaomased tarbijad tajuvad kõnealust märki kaupade kasutamise juhendina, mistõttu on takistatud selle tajumine eristava märgina. Asjaomane avalikkus näeb kõnealuses väljendis üldist kinnitust kaupade teatavate omaduste olemasolule. Vale lähtepunkti tõttu eksis hageja ka märgi vastavaid kaupu kirjeldava iseloomu analüüsimisel, järeldades, et kirjeldava iseloomu puudumisel on tegemist eristusvõimelise märgiga, mis tuleks seega registreerida. Ühtlustamisamet viitab asjaolule, et apellatsioonikoja seisukoht tugineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile b, ning et vastavalt viimase sedastusele pole mingit tähtsust sellel, et kontrollija ei viidanud sõnaselgelt asjaomase sätte punktile c ega tuginenud oma otsuses sõnaselgelt eelmainitud sättele, kuna taotluse tagasilükkamise põhjused on selgelt välja toodud.
36 Ühtlustamisamet täpsustab, et käesolevas asjas ei piirdunud apellatsioonikoda kaubamärgi kirjeldavale iseloomule tuginedes väitega, et märgil puudub eristusvõime, vaid esitas laiaulatuslikumale kaalutlusele, mille kohaselt sõnamärk TWIST & POUR selgitab üksnes kaupade omadusi, takistades asjaomasel avalikkusel seega selles nägemast eristavat märki. Eeltoodud kahe argumendi kombineeritud tõlgendus viis apellatsioonikoja järelduseni, et taotletud kaubamärgi puhul kohaldub määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud keeld. Põhjusel, et tarbijatele taotletud kaubamärgist jääv esmamulje sisaldab viidet asjaomaste kaupade kasutusviisile, järeldas ühtlustamisamet, et tarbijad ei näe kõnealuses märgis tähist, mille abil teha kindlaks kaupade päritolu ning eristada neid teistest kaupadest. Apellatsioonikoja hinnang on ka identne Esimese Astme Kohtu sedastustega erinevates kohtuotsustes erinevate väljendite eristusvõime puudumise kohta (Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑79/00: Rewe-Zentral vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (LITE), EKL 2002, lk II‑705, ja 8. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑270/02: MLP Finanzdienstleistungen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (bestpartner), EKL 2004, lk II‑2837).
Esimese Astme Kohtu hinnang
37 Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile b ei registreerita „kaubamärke, millel puudub eristusvõime” ja sama sätte punkti c kohaselt ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi” Lisaks täpsustab määruse nr 40/94 artikli 7 lõige 2, et „lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ühenduse osas”.
38 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 toodud keeldumispõhjused on üksteisest sõltumatud ja nõuavad eraldi uurimist. Muuhulgas tuleb neid keeldumispõhjuseid tõlgendada nende kõigi aluseks oleva üldise huvi valguses. Kõigi keeldumispõhjuste hindamisel arvesse võetav üldine huvi võib või isegi peab väljendama erinevaid kaalutlusi, sõltuvalt parajasti käsitletavast põhjusest (Euroopa Kohtu 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑456/01 P ja C‑457/01 P: Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑5089, punktid 45 ja 46; eespool punktis 14 viidatud kohtuotsus SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 25, ja 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑37/03 P: BioID vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2005, lk I‑7975, punkt 59).
39 Samas esineb kõnealuse sätte punktides b–d sätestatud põhjuste kohaldamisalade osas ilmne kattumine (vt analoogses küsimuses Euroopa Kohtu 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑363/99: Koninklijke KPN Nederland, EKL 2004, lk I‑1619, punktid 67 ja 85, ja eespool punktis 8 viidatud kohtuotsus Campina Melkunie, punkt 18). Täpsemalt öeldes selgub väljakujunenud kohtupraktikast, et sõnamärk, mis on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes kaupade või teenuste omadusi kirjeldav, ei oma samade kaupade või teenuste suhtes sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes kindlasti eristusvõimet. Kaubamärgil võib siiski puududa eristusvõime ka teistel põhjustel kui võimaliku kirjeldava olemuse tõttu (Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑289/02: Telepharmacy Solutions vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TELEPHARMACY SOLUTIONS), EKL 2004, lk II‑2851, punkt 24; vt selles osas ka eespool punktis 36 viidatud kohtuotsust bestpartner, punkt 25; vt analoogses küsimuses eespool viidatud kohtuotsust Koninklijke KPN Nederland, punkt 86, ja eespool punktis 8 viidatud kohtuotsust Campina Melkunie, punkt 19).
40 Sellise juhtumi puhul nagu käesolevas asjas, kus vaidlustatud otsusega keelduti taotletud kaubamärgi registreerimisest põhjusel, et esines määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud absoluutne keeldusmispõhjus, tuleb uurida, kas ühtlustamisamet tõendas kaubamärgi eristusvõime puudumist.
41 Siinkohal on kohane meenutada, et märgid, millel puudub vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatule eristusvõime, ei suuda täita kaubamärgi põhiülesannet, täpsemalt kauba või teenuse päritolu tuvastamise funktsiooni, võimaldamaks kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse ostnud tarbijal teha positiivse kogemuse puhul edaspidisel ostul sama ja negatiivse kogemuse puhul erinev valik (eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus LITE, punkt 26). Iseäranis kehtib see märkide kohta, mis on vastavate kaupade ja teenuste turustamisel tavaliselt kasutatavad (Esimese Astme Kohtu 3. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑122/01: Best Buy Concepts vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2003, lk II‑2235, punkt 20, ja eespool punktis 12 viidatud kohtuotsus Mehr für Ihr Geld, punkt 24).
42 Lisaks tuleb meenutada, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b aluseks olev üldise huvi mõiste on ilmselgelt lahutamatu kaubamärgi põhiülesandest, milleks on tagada lõpptarbijale või kasutajale, et kaubamärgiga tähistatud tootel või teenusel on teatud päritolu, mis võimaldab ilma segiajamise tõenäosuseta eristada seda kaupa või teenust nendest, millel on teine päritolu (eespool punktis 14 viidatud kohtuotsus vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punktid 23 ja 27, ja eespool punktis 38 viidatud kohtuotsus BioID vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 60).
43 Käesolevas asjas kõne all olevaga sarnase kombineeritud sõnamärgi ja tüpograafilise märgi võimaliku eristusvõime olemasolu võib uurida iga mõiste või koostisosa puhul eraldi, aga peab kindlasti uurima nende poolt moodustatud terviku puhul. Pelk asjaolu, et igal koostisosal eraldivõetuna puudub eristusvõime ei välista eristusvõime olemasolu võimalust nende kombinatsiooni puhul (eespool punktis 14 viidatud kohtuotsus SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 28, vt analoogses küsimuses eespool punktis 8 viidatud kohtuotsus Campina Melkunie, punktid 40 ja 41, ja eespool punktis 39 viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punktid 99 ja 100).
44 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib märgi eristusvõimele anda hinnangu üksnes seoses kaupade või teenustega, mille jaoks registreerimist taotleti, ja teiselt poolt seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus märki tajub (eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus LITE, punkt 27; eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus BEST BUY, punkt 22, ja eespool punktis 12 viidatud kohtuotsus Mehr für Ihr Geld, punkt 26).
45 Käesolevas asjas tuleb alustuseks märkida, et vastavalt apellatsioonikoja seisukohale, mida hageja ei vaidlustanud, on taotletud kaubamärgiga tähistatavad kaubad tarbijate üldsusele suunatud värvipotid, sihtgrupiks olev avalikkus on seega keskmine tarbija, kes on tavapäraselt informeeritud, piisavalt tähelepanelik ja arukas.
46 Kuna asjaomane sõnamärk koosneb inglise keelest pärit koostisosadest, moodustab inglise keelt kõnelev avalikkus määruse nr 40/94 artikli 7 lõiget 2 kohaldades asjaomase avalikkuse, mille suhtes tuleb hinnata absoluutse keeldumispõhjuse olemasolu – asjaolu, mida hageja samuti ei vaidlustanud (vt selle kohta eespool punktis 13 viidatud kohtuotsus ELLOS, punkt 31; Esimese Astme Kohtu 15. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑295/01: Nordmilch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (OLDENBURGER), EKL 2003, lk II‑4365, punkt 35, ja eespool punktis 12 viidatud kohtuotsus Mehr für Ihr Geld, punkt 27).
47 Teiseks selgub vaidlustatud otsuse punktist 14, et apellatsioonikoda leidis märgil, mille registreerimist taotleti, puuduvat eristusvõime, kuna kõnealust märki tajutaks asjaomasel turul üksnes pelga osutusena kauba erilisele omadusele – selle kasutusviisile – ja mitte kõnealuse kauba kaubandusliku päritolu tähisena. Apellatsioonikoda leidis seega sisuliselt, et sõnamärgil TWIST & POUR puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, põhjendusel, et asjaomane avalikkus tajuks märki kõnealuseid kaupu kirjeldavana.
48 Seega tuleb teha kindlaks, kas seos, mille apellatsioonikoda lõi taotletud kaubamärgi semantilise sisu ja asjaomaste kaupade vahel, on piisavalt konkreetne ja otsene demonstreerimaks, et kõnealune märk võimaldab kõnesolevate kaupade kohese identifitseerimise asjaomase avalikkuse teadvuses (vt selles osas Esimese Astme Kohtu 7. juuni 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑359/99: DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EuroHealth), EKL 2001, lk II‑1645, punktid 35 ja 36).
49 Kaubamärk koosneb kahest inglise verbivormist „twist” ja „pour”, mis tähendavad, nagu on märkinud ka apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 12, „keerata ja valada” või „keera ja vala” – asjaolu, mida hageja ei ole vaidlustanud.
50 Apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuse punktis 12, et tüpograafilise märgi „&” kasutamine sidesõna „ja” tähenduses ei muuda märgi eristusvõime seisukohast midagi, kuna selle tüpograafilise märgi kasutamine inglise keeles on väga tavaline.
51 Seega tuleb sedastada, nagu leidis ka ühtlustamisamet, et sõnamärgi TWIST & POUR süntaktiline struktuur on inglise keeles lihtne ja harjumuspärane. Võttes arvesse mõistestikku, mida kasutab igapäevakeeles asjaomane avalikkus, kes võiks omistada märgile eristusvõime Euroopa Kohtu 20. septembri 2001. aasta kohtuotsuse C‑383/99 P: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2001, lk I‑6251, punkt 40) tähenduses, ei tekita registreerimiseks esitatud kaubamärgi koostise osas – arvestades kaubamärki tervikuna – tajutavat vahet asjaolu, et märgi ülesehituses on kahe mõiste ühendamiseks kasutatud tüpograafilist märki „&”.
52 Seega leidis apellatsioonikoda õigesti, et oma tervikus on kõnealuse väljendi „twist and pour” tähenduseks „keerata ja valada” või „keera ja vala”.
53 Märgi TWIST & POUR semantilise sisu ja asjaomaste kaupade vahelise seosese küsimuses tuleb märkida, et apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 11 õigesti, et kõnealune märk koosneb üldmõistetest, mis piirduvad kauba omaduste – antud juhul kasutusviisi – kirjeldamisega (vt selles osas Esimese Astme Kohtu12. jaanuari 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑19/99: DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (COMPANYLINE), EKL 2000, lk II‑1, punktid 26 ja 27, kinnitatud apellatsiooniastmes Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta otsusega kohtuasjas C‑104/00 P: DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2002, lk I‑7561, ja eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus bestpartner, punkt 24).
54 Oma tervikus kirjeldab sõnamärk otseselt tegevust, mis seondub ennekõike mahuti avamisega korgi abil, mida tuleb sisu väljavalamiseks keerata. Selliselt ühendatud mõisted piirduvad seega asjaomase kauba ühe omaduse, nimelt kasutamise lihtsuse kirjeldamisega, seda eriti seetõttu, et tegemist on värviga, mida tuleb tavaliselt enne pealekandmist segada või mille mahutit tuleb raputada enne selle sisu teise mahutisse valamist. Sõnade „twist” ja „pour” kasutamine rõhutab seega asjaomase kauba iseäranis olulist omadust – nimelt selle äärmiselt lihtsat kasutusviisi. Nagu õigesti märkis apellatsioonikoda: „oleks keeruline kujutada ette lihtsamat ja selgemat viisi tarbijatele ütlemiseks, et piisab korgi keeramisest ja sisu väljavalamisest, kui seda on sõnade TWIST & POUR trükkimine purgi küljele”.
55 Eelkäsitletud asjaoludest tervikuna järeldub, et sõnamärk TWIST & POUR ei ole vastupidi hageja väidetele pelgalt assotsiatiivne või kauba teatavatele omadustele viitav, vaid kirjeldab otseselt asjassepuutuva kauba kindlat omadust. Asjaomase avalikkuse otsene teavitamine kauba kasutamise lihtsusest kujutab endast piisavalt konkreetset ja otsest seost taotletud kaubamärgi ja asjassepuutuva kauba vahel.
56 Istungil täpsustas hageja, et sõnamärk TWIST & POUR kirjeldab üksnes üht asjaomase kauba täiendavatest omadustest, mistõttu oleks selle märgi registreerimine pidanud olema lubatud.
57 Siinkohal piisab meenutusest, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale puudub sõnamärgil, mis on kaupade või teenuste omadusi kirjeldav, vältimatult eristusvõime, olenemata sellest, kas kirjeldatakse kaubanduslikust seisukohast peamisi või täiendavaid omadusi (vt analoogses küsimuses eespool punktis 39 viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punktid 86 ja 102).
58 Hageja väidab veel, et apellatsioonikoda eksis, taandades taotletud kaubamärgi eristusvõime puudumise märgi kirjeldavale iseloomule.
59 Selles osas tuleb esiteks tõdeda, et nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 3 lõikes 1 sätestatud keeldumispõhjused on üksteisest sõltumatud ja nõuavad eraldi uurimist, ent nagu on märgitud eespool punktis 39, eksisteerib kõnealuse sätte punktides b–d sätestatud põhjuste kohaldamisalade osas ometi ilmne kattumine. Teiseks – mis on samuti märgitud eespool punktis 39 – ei oma kaupade või teenuste omadusi kirjeldav sõnamärk samade kaupade või teenuste suhtes kindlasti eristusvõimet.
60 Hageja heidab apellatsioonikojale ette asjaolu, et viimane kasutas kriteeriumit – nimelt üldist huvi märkide vabaks kasutamiseks kõigi poolt – mis on kohane artikli 7 lõike 1 punkti c puhul, ent mitte artikli 7 lõike 1 punkti b puhul.
61 Selles osas on kahtlemata täpne märkida, nagu on leidnud ka Euroopa Kohus eespool punktis 14 viidatud kohtuotsuse SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet punktis 36, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b ei tugine üldisele huvile, mille kohaselt võivad kõik märke vabalt kasutada.
62 Tegelikult selgub eespool punktis 14 viidatud kohtuotsuse SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet punktist 26, et direktiivi 89/104/EMÜ artikli 3 lõike 1 punkti b – sätte, mille ulatus on identne määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b ulatusega – aluseks olev üldine huvi tugineb vajadusele mitte piirata sobimatult märgi eristusvõimeta koostisosade kättesaadavust teistele ettevõtjatele, kes pakuvad sama tüüpi kaupu või teenuseid nagu need, millele taotleti registreerimist.
63 Igal juhul leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 13, et sõnamärgi TWIST & POUR registreerimist ei saa lubada, sest märk „kuulub selliste märkide kategooriasse, mille kättesaadavust teistele ettevõtjatele ei või sobimatult piirata.”
64 Järelikult on alust märkida, et apellatsioonikoda kasutas asjakohast kriteeriumit, mille valguses tulebki tõlgendada artikli 7 lõike 1 punkti b, ning selles osas ei ole apellatsioonikojale midagi ette heita.
65 Mis puutub lõpuks hageja väitesse sarnaste märkide, muuhulgas TWIST & VAC, TWIST & DRINK, TWISTER TESTER, TWISTED TUBE ja TWISTED DIPS registreerimise kohta ühtlustamisameti poolt, tuleb sedastada, et isegi eeldades otsesema seose olemasolu nende märkide ja kaupade vahel, mille tähisena need registreeriti, kui märgi TWIST & POUR ja kaupade vahel, mille jaoks taotleti viimase registreerimist, ei tulene sellest siiski, et määruse nr 40/94 ühetaolise kohaldamisega oleks hõlmatud asjaomase märgi registreerimine kõnealuste kaupade jaoks. Ühtlustamisameti praktika suhtes tuleneb kohtupraktikast, et tähise ühenduse kaubamärgina registreerimise otsused, mida apellatsioonikojad peavad tegema määruse nr 40/94 kohaselt, kuuluvad nende piiratud pädevusse, mitte aga diskretsioonipädevusse. Seepärast tuleb tähise ühenduse kaubamärgina registreerimise võimalikkust hinnata üksnes selle määruse alusel, nii nagu seda on tõlgendanud ühenduse kohus, mitte apellatsioonikodade varasema praktika alusel (vt eespool punktis 38 viidatud kohtuotsus BioID vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 47; Esimese Astme Kohtu 9. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑36/01: Glaverbel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (klaasplaadi pind), EKL 2002, lk II‑3887, punkt 35; 20. novembri 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑79/01 ja T‑86/01: Bosch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Kit Pro ja Kit Super Pro), EKL 2002, lk II‑4881, punkt 32, ja 24. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑346/04: Sadas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – LTJ Diffusion (ARTHUR ET FELICIE), EKL 2005, lk II‑4891, punkt 71).
66 Eeltoodud kaalutlustel tuleb tõdeda, et apellatsioonikoda leidis õigesti, et sõnamärgil TWIST & POUR puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses ning seega tuleb jätta hageja nõue rahuldamata.
67 Eeltoodud kaalutlustel tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulud
68 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel kannab kohtuvaidluse kaotanud pool kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb temalt välja mõista kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja The Sherwin-Williams Companylt.
Vilaras | Martins Ribeiro | Jürimäe |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. juunil 2007 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |