Language of document :

ELT teatis

 

Iirimaa 8. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-56/05)

(Kohtumenetluse keel: inglise)

Iirimaa esitas 8. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on D. J. O'Hagan, keda abistavad barrister'id P. Gallagher ja P. McGarry, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada (osaliselt või tervikuna) esimese astme kohtu poolt määratava ajavahemiku või summade osas komisjoni 29. novembri 2004. aasta otsus C (2004) 4447, mis vähendab Ühtekuuluvusfondi poolt komisjoni 15. detsembri 1997. aasta otsuse C(97) 4090 alusel antud abi projektile 96/07/61/007 (Dublini regionaalne veesüsteem - etapp 3) ja mis vähendab Ühtekuuluvusfondi poolt komisjoni 29. juuli 1996. aasta otsuse C (96) 2113 alusel antud abi projektile nr. 95/07/65/007 (N1 Dunleer - Dundalk'i tee etapp 2);

jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta otsuse C(97) 4090 alusel andis Ühtekuuluvusfond abi projektile 96/07/61/007 (Dublini regionaalne veesüsteem - etapp III) Iirimaal. Komisjoni 29. juuli 1996. aasta otsuse C (96) 2113 alusel andis Ühtekuuluvusfond abi projektile nr 95/07/65/007 (N1 Dunleer - Dundalk'i tee etapp II), samuti Iirimaal. Vaidlustatud otsusega vähendas komisjon kahe eelnimetatud otsuse alusel antud abi summa suurust, viidates mitmele projekti kontrollimise käigus leitud puudusele. Samuti otsustas komisjon, et 797 886 euro suurune summa oli saadud alusetult ja tuleks tagasi maksta.

Otsuse tühistamise nõude põhjendamiseks väidab hageja esiteks seda, et vaidlustatud otsus on tühine seetõttu, et vastuolus määruse 1386/20021 artikli 18 lõikega 3 ja määruse 1164/19942 artikli H lõikega 2 on otsus vastu võetud pärast kolmekuulise tähtaja möödumist alates arutelust. Hageja hinnangul rikuti sellega olulist menetlusnormi ja õiguskindluse põhimõtet.

Lisaks väidab hageja, et komisjon rikkus õiguskindluse põhimõtet ka sellega, et kohaldas tagasiulatuvalt abikõlbulike kulude arvestamise uusi juhtnööre, muutes oma tõlgendust "lõppabisaajana" käsitletavatest isikutest, mille tagajärjel muutusid abikõlbmatuteks kulud, mida ei tehtud teatud ajavahemiku jooksul. Hageja hinnangul rikuti sellega ka tema õiguspärast ootust.

Veel üks õiguskindluse põhimõtte rikkumine seisnes hageja arvates finantskorrektsiooni aluseks oleva standardmäära tagasiulatuvas kohaldamises. See põhimõte oli hageja sõnul esialgselt väljatöötatud ja formuleeritud komisjoni poolt 2002. aastal vastuvõetud juhtnöörides.

Lõpetuseks väidab hageja, et komisjoni uue põhimõtte tagasiulatuv kohaldamine kulu abikõlbulikkuse asendamisel selle abikõlbmatusega on käsitletav õiguskindluse põhimõtte rikkumisena. Hageja sõnul otsustas komisjon alles 2002. aasta juhtnöörides, et edaspidi on selline asendamine keelatud. Hageja väidab, et sellist põhimõtet 1996. ja 1997. aasta projektide suhtes kohaldada ei saa.

____________

1 - Komisjoni 29. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1386/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Ühtekuuluvusfondist antava abi suhtes kohaldatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemidega ning finantskorrektsioonide tegemise korraga, EÜT L 201, lk 5.

2 - Komisjoni 16. mai 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1164/94, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond, EÜT L 130, lk 1.