Kohtuasi T-137/09

Nike International Ltd

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi R10 taotlus – Siseriiklik registreerimata sõnamärk R10 – Siseriikliku kaubamärgi loovutamine – Menetlusnormide rikkumine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Ühenduste kohtusse esitatud hagi – Vastuvõetavuse tingimus – Ainult apellatsioonikodade otsuste vastu suunatud väited

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 63 lõige 1)

2.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Kaebus ühtlustamisameti vastulausete osakonna otsuse peale – Varasema kaubamärgi loovutamine pärast vastulause esitamist ja enne ühtlustamisameti otsuse tegemist – Omandaja kaebeõiguse kontrollimine apellatsioonikoja poolt

3.      Ühenduse kaubamärk – Intellektuaalomandiõiguse üleminek – Tõend varasema siseriikliku õiguse ülemineku kohta – Määruse nr 2868/95 eeskirja 31 lõike 6 ülekandmine siseriikliku kaubamärgi loovutamisele

(Komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 31 lõige 6)

1.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 63 lõike 1 kohaselt võib Euroopa Kohtule esitada hagi ainult apellatsioonikodade otsuste peale, mistõttu sellise hagi raames on vastuvõetavad ainult sellised väited, mis on suunatud apellatsioonikoja otsuse vastu. Järelikult tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata väited selle kohta, et vastulausete osakond on oma otsusega rikkunud õigusnormi.

(vt punkt 13)

2.      Kui pärast vastulause esitamist toimunud loovutamise tõttu on kaubamärgi, millel põhineb vastulause, registreerimistunnistuse ärakirjal omanikuna nimetatud vastulausete osakonna otsuse peale, millega jäeti vastulause rahuldamata, kaebuse esitajast erinev äriühing, siis ei ole kaebus vastuvõetav oletuse tõttu, et varasem kaubamärk on hagejale üle läinud.

Erinevalt olukorrast, kus loovutamine toimub enne vastulause esitamist, peab Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) juhul, kui selle kaubamärgi loovutamine, millele tuginetakse, toimub pärast vastulause esitamist ja enne ühtlustamisameti lõpliku otsuse tegemist, tagama selle poole õiguste kaitse, kes algselt esitas vastulause või kaubamärgi taotluse, sest kaubamärgi omandaja menetlusse lubamise eesmärk on kõnealuse poole suhtes selle menetluse lõpetamine, mille viimane on algatanud. Lisaks peab apellatsioonikoda kindlaks tegema, et isikul, kes kaebuse esitas, on õigus vastulausete osakonna otsus edasi kaevata.

(vt punkt 17)

3.      Kuna puudub õigusnorm, mis reguleeriks vastulause toetuseks esitatud varasema siseriikliku õiguse üleandmise tõendamist, lähtuvad Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) suunised, mida viimane peab üldjuhul järgima, selles osas määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 31 lõikes 6 sätestatust. Nende suuniste C osa „Vastulausemenetlus” 1. peatükis „Menetlusküsimused” on sätestatud, et kui varasema siseriikliku õiguse uus omanik „teavitab ühtlustamisametit üleandmisest, kuid ei esita (piisavaid) tõendeid selle üleandmise kohta, tuleb vastulausemenetlus peatada ning anda uuele omanikule kahekuuline tähtaeg üleandmise tõendamiseks”. Määruse nr 2868/95 eeskirja 31 lõike 6 kohaldamist siseriikliku kaubamärgi loovutamisele ei saa taunida, kuna juhul kui siseriiklikus õiguses ei ole ette nähtud registreeritud kaubamärgi omandi üleandmise registreerimise menetlust, on uurimine, mille käigus vastulausete osakond või apellatsioonikoda kontrollib, kas vastulause toetuseks esitatud kaubamärgi üleandmine on tõepoolest toimunud, sisuliselt sama kui see, mille viib läbi ühtlustamisameti pädev talitus ühenduse kaubamärkide üleandmise taotlusi hinnates. Pealegi, kuigi see menetlus puudutab sõnaselgelt siseriiklikke registreeritud kaubamärke, tuleb seda analoogia alusel kohaldada siseriiklike registreerimata kaubamärkide üleandmisele, kusjuures ühtlustamisameti läbiviidav kontroll on sama liiki.

(vt punkt 24)