Kohtuasi T‑32/10

Ella Valley Vineyards (Adulam) Ltd

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi ELLA VALLEY VINEYARDS taotlus – Varasem siseriiklik ja ühenduse kaubamärk ELLE – Suhteline keeldumispõhjus – Seostamise tõenäosus – Tähiste vaheline seos – Maine – Tähiste sarnasuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 5

Kohtuotsuse kokkuvõte

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

Kujutismärk ELLA VALLEY VINEYARDS, mis koosneb veinipudeli etiketti jäljendavast mustast ristkülikust, mida ääristab valge kitsas raam, ning sõnadest „ella” ja „valley”, mis on kirjutatud valgete suurtähtedega ning paiknevad ristküliku sees, ning mida soovitakse registreerida ühenduse kaubamärgina Nizza kokkuleppe klassi 33 kuuluva „veini” jaoks, ei ole siseriikliku ja ühenduse kaubamärgiga ELLE, mis oli varem registreeritud nimetatud kokkuleppe klassi 16 kuluvate „perioodikaväljaannete” ja „raamatute” jaoks, piisavalt sarnane, et liidu lai avalikkus võiks neid omavahel seostada. Arvestades asjaomaste tähiste vahelisi erinevusi, ei ole varasemate kaubamärkide mainest hoolimata seega tõenäoline, et asjaomane avalikkus võiks vastandatud kaubamärke seostada.

Asjaomane avalikkus tajub väljendit „ella valley” kui tervikut seda moodustavaid sõnalisi osi teineteisest lahutamata, ning seetõttu saab ta väljendist aru nii, et sellega viidatakse veini geograafilist päritolu näitavale kohanimele. Väljend „ella valley” moodustab järelikult taotletava kaubamärgi domineeriva osa. Seega tuleb asjaomaste kaubamärkide vahelise seose igakülgne hindamine vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas viia käesoleval juhul läbi varasemate kaubamärkide ja taotletava kaubamärgi vahel, mille domineeriva osa moodustab väljend „ella valley”, ilma et ülejäänud osad oleks tähtsusetud.

Visuaalselt on asjaomased tähised vaid vähesel määral sarnased. Kuigi vastab tõele, et taotletava kaubamärgi kolm esimest tähte on varasemate kaubamärkide vastavate tähtedega identsed, ei piisa sellest asjaolust mitme asjaomaste tähiste vahel esineva erinevuse tasakaalustamiseks. Kui varasemad kaubamärgid koosnevad neljatähelisest sõnast, siis taotletava kaubamärgi domineeriv osa koosneb kahest sõnast, mis on esitatud kahel real ja milles on kokku kümme tähte. Lisaks ei ole väljendi „ella valley” esimene sõna varasemate kaubamärkide sõnaga „elle” identne ning erineb viimase tähe osas. Sõnaline osa „vineyards” ja kujutisosad lisavad veelgi elemente, olgugi et vähem tähtsaid, mille poolest asjaomased tähised visuaalsest küljest erinevad.

Asjaomaste kaubamärkide puhul esineb samuti foneetilisi erinevusi, mis on sarnasustest olulisemad. Varasemate kaubamärkide – mis koosnevad neljatähelisest sõnast – ja taotletava kaubamärgi – mis koosneb domineerivast sõnalisest osast, mille moodustavad kokku kümnest tähest koosnevad kaks sõna, ja üheksast tähest moodustatud sõnast – pikkuste erinevuse tõttu on neil erinev kõla ja rütm, mida ei tasakaalusta varasemate kaubamärkide sõnalise osa kolme esimese tähe ja taotletava kaubamärgi domineeriva osa esimese sõna kolme esimese tähe identsus.

Ka kontseptuaalselt ei ole asjaomased tähised piisavalt sarnased, et asjaomane avalikkus võiks näha seost kõnealuste kaubamärkide vahel. Nimelt meenutab taotletav kaubamärk asjaomase avalikkusele selle kaubamärgi all turustatava veini päritoluga seotud kohanime, samas kui varasemate kaubamärkide puhul ei ole see sugugi nii.

(vt punktid 26, 42, 47, 49, 50, 52, 53, 55, 56)