Liidetud kohtuasjad T-101/05 ja T-111/05

BASF AG ja UCB SA

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Konkurents – Kartellid vitamiinitoodete sektoris – Koliinkloriid (vitamiin B4) – EÜ artikli 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Trahvid – Hoiatav mõju – Korduvus – Koostöö haldusmenetluses – Üks ja vältav rikkumine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju – Karistatud ettevõtja suuruse arvessevõtmine – Asjakohasus – Kohustus võtta arvesse tõenäosust, et karistatud ettevõtja paneb rikkumise toime korduvalt, ja trahve, mis on juba määratud muude konkurentsivastaste tegevuste eest või kolmandas riigis – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15, ja määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

2.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Mõiste – Aegumistähtaja puudumine – Õiguskindluse põhimõtte rikkumine – Puudumine – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

3.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni suunistes määratletud arvutamismeetod

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni teatis trahvide määramatajätmise või vähendamise kohta vastutasuna süüdistatud ettevõtjate koostöö eest – Komisjonile siduv laad

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 11 ning artikli 5 lõige 2, ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04, D osa)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Ärakuulamised – Koostööteatise raames ettevõtjaga peetud kohtumise protokolli ja helisalvestise puudumine – Formaalsused, mida ettevõtja ei taotlenud – Hea halduse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 65 punkt c; nõukogu määrus nr 17, artikkel 11 ning artikli 15 lõige 2, ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Rikkumise lõpetamine enne komisjoni sekkumist

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 11 ning artikli 15 lõige 2, ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

8.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Keeld – Rikkumised – Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, mida võib käsitleda ühe rikkumise koostisosadena – Mõiste

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus

(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31; komisjoni teatis 98/C 9/03)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Suunised konkurentsieeskirjade rikkumise korral määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta – Kohustus kohaldada lex mitior’i – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

1.      Komisjon ei riku määrust nr 17 ja määrust nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, kui ta – selleks et suurendada trahvi lähtesummat eesmärgiga tagada selle piisavalt hoiatav mõju – ei hinda rikkumise korduva toimepanemise tõenäosust karistatud ettevõtja poolt, vaid piirdub tema suuruse arvessevõtmisega, kuna seda näitajat võib kasutada kui viidet mõjule, mida ta võis turul omada.

Meetmed, mida asjaomane ettevõtja rikkumise kordumise vältimiseks võttis, ei muuda toimepandud rikkumise tegelikkust, kuna vastavusse viimise programmi kehtestamine ei kohusta komisjoni trahvi vähendama. Neil asjaoludel tuleb tagasi lükata väide, et pärast asjaomasele ettevõtjale teisel turul komisjoni muu otsusega trahvide määramist puudub vajadus seda ettevõtjat hoiatada. Muu konkurentsivastase tegevuse eest trahvi määramine ei mõjuta asjaolu, et rikkumine on toime pandud, ega kohusta seega komisjoni sel alusel trahvi vähendama.

Sama kehtib ka kolmandates riikides kantud karistuste kohta. Hoiatamise eesmärk, millest komisjon võib trahvisummade kindlaksmääramisel õiguspäraselt juhinduda, tagab asutamislepinguga kehtestatud konkurentsieeskirjade järgimise ettevõtja poolt tema tegevuses ühenduses või Euroopa Majanduspiirkonnas. Järelikult ei tehta ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi hoiatavat iseloomu kindlaks ainult süüdimõistetud ettevõtja eripärase olukorra alusel ega selle alusel, kas nimetatud ettevõtja järgis kolmandates riikides väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda kehtestatud konkurentsieeskirju.

(vt punktid 46, 47, 50, 52 ja 53)

2.      Määruse nr 17 artikli 15 lõige 2 ja määruse nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, artikli 23 lõige 2 on asjakohased õiguslikud alused, mille põhjal võib komisjon ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumiste eest trahve määrata. Nende sätete kohaselt tuleb trahvisumma kindlaksmääramisel arvestada rikkumise kestust ja raskust. Rikkumise raskus tehakse kindlaks paljude asjaolude põhjal, millega seoses komisjonil on lai kaalutlusõigus. Raskendavate asjaolude arvessevõtmine on trahvi kindlaksmääramisel kooskõlas komisjoni ülesandega tagada konkurentsieeskirjade järgimine. Toimepandud rikkumise raskusastme analüüsil tuleb muu hulgas arvesse võtta võimalikku korduvust, kuna korduvus võib õigustada trahvi põhisumma märkimisväärset suurendamist.

Korduvuse tuvastamiseks piisab, kui komisjon käsitleb rikkumisi, mis kuuluvad EÜ asutamislepingu sama sätte alla, ilma et oleks vaja, et asjaomased rikkumised puudutaks sama kaubaturgu.

Korduvuse tuvastamiseks aegumistähtaja puudumine määrustes nr 17 ja nr 1/2003 või komisjoni vastuvõetud suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ei riku õiguskindluse põhimõtet. Korduvuse spetsiifiliste tunnuste tuvastamine ja hindamine kuuluvad komisjoni kaalutlusõiguse hulka, mis tal on seoses nende asjaoludega, mida tuleb trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võtta. Seega ei ole komisjon korduvuse tuvastamisel sellise võimaliku aegumistähtajaga seotud. Korduvus kujutab endast olulist asjaolu, millega komisjon peab arvestama, kuna see kutsub neid ettevõtjaid üles muutma oma käitumist, kellel on kalduvus rikkuda konkurentsieeskirju. Komisjon võib seega iga kord võtta arvesse asjaolusid, mis kinnitavad selliseid kõrvalekaldumisi, sh näiteks kõnealuste rikkumiste vahelist aega.

Kui ühenduste kohus peab tegema otsuse hinnangu osas, mille komisjon andis korduvusele, võib tema täieliku pädevuse teostamine õigustada sellise täiendava teabe esitamist ja arvesse võtmist, mille märkimine otsuses ei vasta EÜ artiklis 253 kehtestatud põhjendamiskohustuse nõuetele. Kohus võib seega võtta arvesse asjaolu, et kõnealune ettevõtja osales rikkumises, isegi kui sellist asjaolu komisjoni otsuses ei sisaldu.

(vt punktid 64–67, 70 ja 71)

3.      Vastavalt suunistele määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta tuleb raskendavate või kergendavate asjaolude alusel kindlaks määratud suurendamise või vähendamise protsente kohaldada trahvi põhisummale, mis on kindlaks määratud rikkumise raskuse ja kestuse põhjal.

(vt punkt 73)

4.      Võttes arvesse õiguspärast ootust, mis komisjoniga koostööd teha soovivatel ettevõtjatel võib tekkida tulenevalt koostööteatisest, mis käsitleb trahvide määramatajätmist või vähendamist kartellide puhul, on komisjon kohustatud asjaomase ettevõtja trahvisumma kindlaksmääramisel tema koostööd hinnates sellest juhinduma.

(vt punkt 89)

5.      Selleks et ettevõtja trahvi vähendataks tema poolt haldusmenetluse käigus tehtud koostöö alusel, peab tema tegevus lihtsustama komisjoni ülesannet, mis seisneb ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumiste tuvastamises ja nende eest karistamises. Asjaolu, et ettevõtja tegi komisjonile kartellikokkulepet puudutava uurimise raames kättesaadavaks informatsiooni, mis puudutab Euroopa Majanduspiirkonna liikmeks mitte olevas kolmandas riigis konkurentsieeskirjade rikkumise osas läbiviidud menetlust ja mida komisjon ei kasutanud ei otseselt ega kaudselt selleks, et tuvastada rikkumise olemasolu Euroopa Majanduspiirkonnas, ei kujuta endast koostööd, mis kuulub trahvide määramatajätmist või vähendamist kartellide puhul käsitleva teatise D osa, mis käsitleb eelkõige sellise informatsiooni ja selliste dokumentide või teiste tõendite esitamist, mis aitavad toimepandud rikkumise olemasolu tuvastada, kohaldamisalasse.

Teiseks saab selle teatise alusel trahvisumma vähendamine peamiselt olla õigustatud üksnes siis, kui esitatud informatsioon ja asjaomase ettevõtja käitumine üldisemalt annavad tunnistust temapoolsest tõelisest koostööst. Teatise tekstis ja eelkõige sissejuhatuses ning D osa punktis 1 esinevast koostöö mõistest endast ilmneb, et üksnes siis, kui asjaomase ettevõtja käitumine tõendab sellist koostöötahet, võidakse nimetatud teatise alusel trahvisummat vähendada. Seega ei saa koostöötahet sisaldavaks pidada esiteks sellise ettevõtja käitumist, kes, olgugi et ta ei olnud kohustatud komisjoni küsimusele vastama, vastas sellele mittetäielikult ja petlikult, ega teiseks sellise ettevõtja käitumist, kes esitas komisjonile dokumente vastusena määruse nr 17 artikli 11 alusel esitatud informatsiooninõudele, kuna sellises olukorras tegutseb ettevõtja seadusest tuleneva kohustuse alusel, isegi kui selle teabe alusel oli võimalik tuvastada need dokumendid esitanud ettevõtja või mõne muu ettevõtja konkurentsivastane tegevus.

(vt punktid 90–92, 108 ja 111)

6.      Komisjonile ei saa ette heita hea halduse põhimõtte rikkumist, mis tulenes protokolli koostamata jätmisest või helisalvestise tegemata jätmisest kohtumisel, mis peeti ettevõtjaga koostöö tegemise eesmärgil, mida võib hüvitada teatise alusel, mis käsitleb trahvide määramatajätmist või vähendamist kartellide puhul, kui see ettevõtja komisjonilt selliste formaalsuste teostamist tegelikult ei taotlenud.

Mis puudutab kohtumisel osalenud isiku kirjaliku avalduse kui kohtumise sisu käsitleva tõendi hindamist, siis selliste avalduste esitamine poolte poolt ei ole Esimese Astme Kohtu kodukorraga vastuolus. Nende hindamine on aga Esimese Astme Kohtu pädevuses, kes võib, kui kirjeldatud faktid on vaidluse lahendamiseks olulised, nõuda menetlustoiminguna sellise dokumendi autori tunnistajana ülekuulamist.

(vt punktid 96 ja 97)

7.      Konkurentsieeskirjade rikkumise lõpetamine komisjoni esimesel sekkumisel, mis on ette nähtud suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 kolmandas taandes, võib loogiliselt olla kergendav asjaolu vaid siis, kui on põhjust oletada, et asjaomane sekkumine on pannud asjaomaseid ettevõtjaid oma konkurentsivastast tegevust lõpetama, sest olukord, kus rikkumine on juba lõppenud enne komisjoni esimest sekkumist, ei ole selle sättega kaetud. Seda viimast olukorda on rikkumise kestuse arvutamisel piisavalt arvesse võetud.

Rikkumises otsustavat rolli mänginud töötajate vallandamine ei kujuta endast tegu, mis õigustab määratud trahvi vähendamist. Tegemist on meetmega, mille eesmärk on sundida ettevõtja töötajaid järgima konkurentsieeskirju, mis on igal juhul selle ettevõtja kohustus ja seega ei saa seda käsitleda kergendava asjaoluna.

(vt punktid 128 ja 129)

8.      Teatava õigusvastase tegevuse kvalifitseerimine tegevuseks, mis kujutab endast ühte ja vältavat rikkumist või mitut rikkumist, mõjutab põhimõtteliselt määratavat karistust, sest mitme rikkumise tuvastamine võib kaasa tuua mitme eraldiseisva trahvi määramise iga kord määruse nr 17 artikli 15 lõikes 2 ja määruse nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, artikli 23 lõikes 2 sätestatud piirides. Samas aga võivad mitme rikkumise tuvastamisest kasu saada nende rikkumiste toimepanijad, kui mõned neist rikkumistest on aegunud.

Ühe rikkumise mõiste võib viidata kokkulepetes, kooskõlastatud tegevuses ja ettevõtjate ühenduste otsustes seisneva konkurentsivastase tegevuse juriidilisele kvalifikatsioonile. See võib samuti viidata isiklikule vastutusele konkurentsieeskirjade rikkumise eest. Ettevõtja, kes osales rikkumises enda tegevusega, mis kuulub EÜ artikli 81 lõikes 1 sätestatud kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse mõistete hulka, ja mille eesmärk on aidata kaasa kogu rikkumise toimumisele, võib olla vastutav ka teiste ettevõtjate poolt selle sama rikkumise raames toime pandud tegude eest selles rikkumises osalemise kogu perioodil. Selline on olukord siis, kui asjaomane ettevõtja oli teiste osaliste rikkuvast tegevusest teadlik või kui ta võis mõistlikult seda ette näha ja kui ta oli valmis võtma riski. See seisukoht pärineb liikmesriikide õiguskordades laialt levinud käsitlusest, mis puudutab vastutuse panemist rikkumiste eest, mille on toime pannud mitu isikut vastavalt nende osalemisele kogu rikkumises. Seega ei ole see vastuolus põhimõttega, mille kohaselt on vastutus selliste rikkumiste eest isiklikku laadi, ei eira süüstavate tõendite individuaalset analüüsi ega riku seotud ettevõtjate kaitseõigust. EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumine võib tuleneda mitmest teost või vältavast tegevusest, mis kuuluvad „üldisesse plaani” seetõttu, et neil on identne eesmärk moonutada konkurentsi ühisturul. Sellisel juhul on komisjonil õigus panna vastutus nende tegude eest osalemise alusel rikkumises tervikuna, isegi kui on tõendatud, et asjaomane ettevõtja on otseselt osalenud vaid kartellikokkuleppe ühes või mitmes osas. Ka see, et erinevatel ettevõtjatel on olnud erinevad ülesanded ühise eesmärgi poole püüdlemisel, ei kõrvalda konkurentsivastast eesmärki ja järelikult rikkumist, tingimusel et iga ettevõtja annab ühise eesmärgi poole püüdlemisel panuse endale sobival tasemel.

Ühe eesmärgi mõistet ei saa määratleda üldise viitega konkurentsi moonutamisele rikkumisega puudutatud turul, sest konkurentsi kahjustamine kujutab nii eesmärgi kui tagajärjena endast iga sellise tegevuse olemuslikku osa, mis kuulub EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse. Ühe eesmärgi mõiste selline määratlus ohustab võtta ühe ja vältava rikkumise mõistelt osa selle tähendusest, kuna selle tagajärjel tuleks paljusid ühte majandussektorit puudutavaid tegevusi, mis on EÜ artikli 81 lõikega 1 keelatud, süstemaatiliselt käsitleda asjaoludena, mis moodustavad ühe rikkumise. Selleks et kvalifitseerida erinevad tegevused üheks ja vältavaks rikkumiseks, tuleb kontrollida, kas need on omavahel täiendavad, st et igaüks neist on mõeldud tegelema ühe või mitme tavapärasest konkurentsist tuleneva tagajärjega ja aitab vastastikuse toime kaudu kaasa konkurentsivastaste tagajärgede saavutamisele, mida nende tegevuste elluviijad on ühe eesmärgiga üldise plaani raames kavandanud, nii et erinevad konkurentsivastased tegevused on „tihedalt seotud”. Selles osas tuleb arvestada kõiki asjaolusid, mis võimaldavad seda seost tuvastada või kahtluse alla seada, näiteks kõnealuste tegevuste kohaldamise periood, sisu (sealhulgas kasutatud meetodid) ja vastastikusest seosest tulenevalt eesmärk.

Seega tuleb ühelt poolt ülemaailmset kartellikokkulepet, mis puudutab ülemaailmsete turgude jagamist, millega eemaldati Põhja-Ameerika tootjad Euroopa turult vastukaaluks Euroopa tootjate eemaldamisele Põhja-Ameerika turult, ning teiselt poolt kartellikokkulepet, mille Euroopa tootjad kehtestasid pärast ülemaailmse kartellikokkuleppe lõplikku lõpetamist ja mis puudutab turu ning klientide jagamist ja hindade kindlaksmääramist kogu Euroopa Majanduspiirkonnas, käsitada EÜ artikli 81 lõike 1 kahe erineva rikkumisena, mitte ühe ja vältava rikkumisena, arvestades nende rakendamise vahel ajalise kattuvuse puudumist, asjaolu, et neil on erinevad eesmärgid ning neid rakendati erinevate meetoditega, ja selliste tõendite puudumist, mis kinnitaksid Euroopa tootjate kavatsust liituda maailmatasandi kokkulepetega selleks, et hiljem Euroopa Majanduspiirkonna turgu jagada.

(vt punktid 157–161, 179–181, 199–201 ja 209)

9.      Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratava trahvi suuruse kindlaksmääramisel annab ühenduste kohtule määruse nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, artikliga 31 antud täielik pädevus talle lisaks karistuse õiguspärasuse lihtsale kontrollimisele õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult määratud trahv või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada, kui ta peab lahendama selle summa küsimust. Komisjoni vastuvõetud suunised määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ei mõjuta trahvi hindamist ühenduste kohtus, kui kohus teeb otsuse mainitud pädevuse alusel.

(vt punkt 213)

10.    Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte ei välista suuniste kohaldamist, mille mõjul enne suuniste vastuvõtmist toimepandud rikkumiste eest määratud trahvide tase tõuseb, tingimusel et poliitika, mida nendega rakendatakse, oli mõistlikult ettenähtav sellel ajal, kui kõnealused rikkumised toime pandi. Järelikult asjaolu, et komisjonil on – olgugi et tingimuslik – õigus huvitatud isikute kahjuks tagasiulatuvalt kohaldada käitumiseeskirju, mille eesmärk on tekitada välist mõju, nagu näiteks suunised, välistab komisjoni mis tahes kohustuse kohaldada lex mitior’i.

(vt punktid 233 ja 234)