EUROOPA KOHTU OTSUS (seitsmes koda)
25. mai 2023(*)
Eelotsusetaotlus – Toiduohutus – Uuendtoit – Määrus (EL) 2015/2283 – Suure spermidiinisisaldusega idandatud tatra jahu – Tatraseemnete idandamine spermidiini sisaldavas toitelahuses
Kohtuasjas C‑141/22,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landesgericht für Zivilrechtssachen Grazi (liidumaa tsiviilasjade kohus Grazis, Austria) 17. veebruari 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 28. veebruaril 2022, menetluses
TLL The Longevity Labs GmbH
versus
Optimize Health Solutions mi GmbH,
BM,
EUROOPA KOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: koja president M. L. Arastey Sahún, kohtunikud F. Biltgen ja J. Passer (ettekandja),
kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– TLL The Longevity Labs GmbH, esindaja: Rechtsanwalt J. Hütthaler-Brandauer,
– Optimize Health Solutions mi GmbH, esindaja: Rechtsanwalt M. Kasper,
– BM, esindajad: Rechtsanwälte M. Grube ja M. Kasper,
– Kreeka valitsus, esindajad: K. Konsta ja E. Leftheriotou,
– Euroopa Komisjon, esindajad: B.‑R. Killmann ja B. Rous Demiri,
olles 19. jaanuari 2023. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määruse (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001 (ELT 2015, L 327, lk 1), artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkte iv ja vii ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT 2002, L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463), artikli 2 punkti c.
2 Taotlus on esitatud TLL The Longevity Labs GmbH (edaspidi „TLL“) ning Optimize Health Solutions mi GmbH (edaspidi „Optimize Health“) ja selle juhataja BMi vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab väiteid ebaausa konkurentsi kohta.
Õiguslik raamistik
Määrus nr 178/2002
3 Määruse nr 178/2002 artikkel 2 „Mõiste „toit““ on sõnastatud järgmiselt:
„Käesolevas määruses tähendab mõiste „toit“ töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed.
Mõistega „toit“ hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. […]
Mõiste „toit“ alla ei kuulu:
[…]
c) taimed enne saagikoristust;
[…]“.
Määrus 2015/2283
4 Määruse 2015/2283 artikli 3 „Mõisted“ lõike 2 kohaselt on:
„2. […]
a) „uuendtoit“ – toit, mida kuni 1997. aasta 15. maini pole liidus toiduna olulisel määral kasutatud, olenemata liikmesriikide liiduga ühinemise kuupäevadest ning mis kuulub vähemalt ühte järgmistest kategooriatest:
[…]
iv) taimedest või nende osadest koosnev, neist saadud või toodetud toit, välja arvatud juhul, kui liidus on selle toidu ohutu kasutamise kogemus ja see koosneb, seda saadakse või toodetakse taimest või taimesordist, mis on saadud
– traditsiooniliste paljundamisviisidega, mida on liidus toidu tootmisel kasutatud enne 15. maid 1997, või
– mittetraditsiooniliste paljundamisviisidega, mida ei ole liidus toidu tootmisel kasutatud enne 15. maid 1997, kui need viisid ei põhjusta toidu koostises ega struktuuris olulisi muutusi, mis mõjutaksid toidu toiteväärtust, inimese ainevahetust või ebasoovitavate ainete sisaldust;
[…]
vii) toit, mis on saadud sellist tootmisprotsessi kasutades, mida pole liidus toidu tootmisel kasutatud enne 15. maid 1997 ja mis põhjustab toidu koostise või struktuuri olulisi muutusi, mõjutades selle toiteväärtust, inimese ainevahetust või ebasoovitavate ainete sisaldust;
[…]
b) „toidu ohutu kasutamise kogemus kolmandas riigis“ – asjaomase toidu ohutust on kinnitanud koostisandmed ja kasutamiskogemus ning pidev, vähemalt 25 aasta pikkune kasutamine vähemalt ühe kolmanda riigi märkimisväärse osa elanikkonna tavapärases toiduvalikus enne artiklis 14 osutatud teatise esitamist;
[…]“.
5 Määruse artiklis 6 „Liidus lubatud uuendtoitude loetelu“ on sätestatud:
„1. Komisjon koostab kooskõlas artiklitega 7, 8 ja 9 liidu loetelu uuendtoitudest, mida on lubatud liidus turule viia (edaspidi „liidu loetelu“), ja uuendab seda.
2. Liidus võib turule viia ainult sellist uuendtoitu, mida on lubatud kasutada ja mis on kantud liidu loetellu või mida kasutatakse toidus kõnealuses loetelus esitatud tingimuste ja märgistusnõuete kohaselt.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
6 TLL ja Optimize Health on konkureerivad ettevõtjad, kes turustavad toidulisandeid. Optimize Health toodab toidulisandit, mis sisaldab suure spermidiinisisaldusega idandatud tatra jahu (edaspidi „vaidlusalune toode“). Spermidiin on biogeenne polüamiin, mida leidub erinevas kontsentratsioonis kõikide organismide rakkudes. Vaidlusalusel tootel puudub Euroopa Komisjoni uuendtoidu luba määruse 2015/2283 alusel. Selle tootmisprotsessi kuulub tatraseemnete kasvatamine sünteetilise spermidiini toitelahuses idandite saamiseks. Pärast saagikoristust loputatakse idandid veega üle, kuivatatakse ja jahvatatakse peeneks jahuks, kusjuures idandeid tekib kasutatud seemnetega võrdses koguses.
7 TLL toodab spermidiinirikkaid toiduaineid, kuid kasutab teistsugust tootmisprotsessi, eraldades nisuteradest spermidiini ilma neid idandamata. TLL pöördus eelotsusetaotluse esitanud kohtusse, et keelata Optimize Healthil vaidlusaluse toote turustamine, väites, et tegemist on uuendtoiduga, mis peab määruse 2015/2283 artikli 6 lõike 2 kohaselt olema lubatud ja kantud liidus lubatud uuendtoitude loetellu. TLL leiab, et kuna Optimize Health viis vaidlusaluse toote liidus turule ilma loata ja ilma et see toode oleks kantud liidus lubatud uuendtoitude loetellu, kasutas ta ebaausat konkurentsi.
8 Optimize Health väidab sisuliselt vastu, et vaidlusalune toode ei ole uuendtoit. Esiteks on idandamine esmatootmise teatud etapp Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT 2004, L 139, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 319) tähenduses. Teiseks, kuna määruse nr 178/2002 artikli 2 kohaselt ei ole taim enne saagikoristust veel toit, ei ole määrus 2015/2283 kohaldatav. Kolmandaks on spermidiin olnud liidus saadaval juba üle 25 aasta.
9 Neil asjaoludel otsustas Landesgericht für Zivilrechtssachen Graz (liidumaa tsiviilkohus Grazis, Austria) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsused küsimused:
„1. Kas [määruse 2015/2283] artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti iv tuleb tõlgendada nii, et „suure spermidiinisisaldusega idandatud tatra jahu“ on uuendtoit, sest enne 15. maid 1997 kasutati Euroopa Liidus märkimisväärses mahus inimtoiduks üksnes suurendamata spermidiinisisaldusega idandatud tatra jahu ja/või kõnealuse toidu ohutu kasutamise kogemus pärineb nimetatud kuupäevast hilisemast ajast, olenemata sellest, kuidas spermidiin idandatud tatra jahusse satub?
2. Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, kas [määruse 2015/2283] artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti vii tuleb tõlgendada nii, et toidu tootmisprotsessi mõiste hõlmab ka esmatootmise protsesse?
3. Kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt, kas tootmisprotsessi uudsus [määruse 2015/2283] artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti vii tähenduses sõltub sellest, et tootmisprotsessi ei ole kunagi kasutatud mitte ühegi toidu puhul, või sellest, et seda ei ole kasutatud hinnatava toidu puhul?
4. Kui teisele küsimusele vastatakse eitavalt, kas tatraseemnete idandamine spermidiini sisaldavas toitelahuses on esmatootmisprotsess seoses taimega, mille suhtes ei ole kohaldatavad toitu reguleerivad õigusnormid, eelkõige [määrus 2015/2283], sest enne saagikoristust ei ole taim veel toit (määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 punkt c)?
5. Kas on vahet, kas toitelahus sisaldab looduslikku või sünteetilist spermidiini?“
Menetluse suulise osa uuendamise taotlused
10 Optimize Health ja BM taotlesid vastavalt 23. ja 29. märtsil 2023 Euroopa Kohtu kantseleisse saabunud kirjadega menetluse suulise osa uuendamist Euroopa Kohtu kodukorra artikli 83 alusel, väites sisuliselt, et on ilmnenud uued asjaolud pärast Oberlandesgericht Wieni (liidumaa kõrgeim kohus Viinis, Austria) 14. märtsi 2023. aasta otsust, milles see kohus märkis seoses suure spermidiinisisaldusega idandatud tatra jahuga, et TLL on algatanud konsultatsioonimenetluse võrreldava, kuid fiktiivse toote suhtes, mistõttu on kõigis aspektides tegemist konstrueeritud menetlusega. Komisjon ja Kreeka valitsus tuginesid oma kirjalikes seisukohtades sellele menetlusele ning kohtujurist mainis oma ettepanekus sama menetlust käsitlevat Austria Vabariigi teatist komisjonile.
11 Optimize Health esitas Euroopa Kohtu kantseleisse 27. aprillil 2023 saabunud kirjaga uue taotluse menetluse suulise osa uuendamiseks kodukorra artikli 83 alusel, väites sisuliselt, et on ilmnenud uued asjaolud pärast Oberlandesgericht Wieni (liidumaa kõrgeim kohus Viinis, Austria) 30. märtsi 2023. aasta määrust, milles see kohus märkis vaidlusaluse tootega peaaegu identse toote kohta, et seda ei saa uuendtoiduks pidada.
12 Mis puudutab Austria Vabariigi teatist komisjonile, siis tuleb märkida, nagu seda tegi ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 29, et see ei saa mõjutada eelotsusetaotluse lahendust, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei saanud taotlust esitades seda teatist arvesse võtta.
13 Lisaks olgu meenutatud, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas ega kodukorras ei ole pooltele ette nähtud võimalust esitada seisukohti vastuseks kohtujuristi ettepanekule (31. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Puig Gordi jt, C‑158/21, EU:C:2023:57, punkt 37).
14 On tõsi, et kodukorra artikli 83 kohaselt võib Euroopa Kohus igal ajal, olles kohtujuristi ära kuulanud, uuendada määrusega menetluse suulise osa, eelkõige kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet, või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle pooled ei ole vaielnud.
15 Olles kohtujuristi ära kuulanud, leiab Euroopa Kohus siiski, et talle esitatud menetluse suulise osa uuendamise taotlustes ei ole esile toodud ühtegi uut asjaolu, millel oleks otsustav tähtsus lahendile, mis tal tuleb käesolevas asjas teha, ning et tal on olemas kogu vajalik teave, et vastata esitatud küsimustele.
16 Seetõttu puudub alus menetluse suulise osa uuendamiseks.
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
17 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse 2015/2283 artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti iv tuleb tõlgendada nii, et selline toit nagu suure spermidiinisisaldusega idandatud tatra jahu, mida kuni 1997. aasta 15. maini pole liidus toiduna olulisel määral kasutatud, on „uuendtoit“ selle sätte tähenduses.
18 Olgu meenutatud, et määruse 2015/2283 artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti iv kohaselt on kogu toit, mida kuni 1997. aasta 15. maini pole liidus toiduna olulisel määral kasutatud, määruse tähenduses „uuendtoit“, kui see on „taimedest või nende osadest koosnev, neist saadud või toodetud toit“. Nimetatud säte näeb siiski ette, et erandina sellest põhimõttest ei kohaldata „uuendtoidu“ määratlust seda liiki toidu suhtes, mis koosneb või on toodetud taimedest, kui on täidetud kaks kumulatiivset tingimust. Esimese tingimuse kohaselt peab toidu puhul olema „liidus ohutu kasutamise kogemus“. Teise tingimuse kohaselt on nõutav, et toit „koosneb, seda saadakse või toodetakse taimest või taimesordist, mis on saadud
– traditsiooniliste paljundamisviisidega, mida on liidus toidu tootmisel kasutatud enne 15. maid 1997, või
– mittetraditsiooniliste paljundamisviisidega, mida ei ole liidus toidu tootmisel kasutatud enne 15. maid 1997, kui need viisid ei põhjusta toidu koostises ega struktuuris olulisi muutusi, mis mõjutaksid toidu toiteväärtust, inimese ainevahetust või ebasoovitavate ainete sisaldust“.
19 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest sisuliselt, et vaidlusalune toode, mida kuni 1997. aasta 15. maini pole liidus toiduna olulisel määral kasutatud, on spermidiiniga rikastatud jahu, mis on saadud tatrataimest, see tähendab „taimest“ määruse 2015/2283 artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti iv tähenduses. Jahu valmistamiseks kasutatakse selle taime kuivatatud ja jahvatatud idandeid, mistõttu tuleks – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei selgu vastupidist – pidada vaidlusalust toodet üldjuhul kuuluvaks mõiste „uuendtoit“ alla nimetatud sätte tähenduses.
20 Siiski tuleb kontrollida, kas sellise toote suhtes nagu vaidlusalune toode on kohaldatav selles sättes ette nähtud erand, mis käesoleva kohtuotsuse punktis 18 nimetatud kahe kumulatiivse tingimuse täitmise korral võimaldab jätta toidu välja mõiste „uuendtoit“ kohaldamisalast.
21 Mis puudutab esimest tingimust, et toidu puhul peab olema „selle toidu ohutu kasutamise kogemus liidus“, siis tuleb tõdeda, et nimetatud tingimuse sisu ei ole määruses 2015/2283 määratletud. Samas on selle määruse artikli 3 lõike 2 punktis b seoses mõistega „toidu ohutu kasutamise kogemus kolmandas riigis“ täpsustatud, et see mõiste on kohaldatav, kui „asjaomase toidu ohutust on kinnitanud koostisandmed ja kasutamiskogemus ning pidev, vähemalt 25 aasta pikkune kasutamine vähemalt ühe kolmanda riigi märkimisväärse osa elanikkonna tavapärases toiduvalikus“.
22 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 34 märkis, võib määruse artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud mõiste „toidu ohutu kasutamise kogemus kolmandas riigis“ sisu üle kanda mõistele „toidu ohutu kasutamise kogemus liidus“ määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti iv tähenduses. Nimelt ei võimalda miski asuda seisukohale, et mõistel „toidu ohutu kasutamise kogemus“ peaks olema erinev tähendus sõltuvalt sellest, kas seda kasutatakse määruse 2015/2283 artikli 3 lõike 2 punktis b kolmandale riigile viidates või määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iv liidu riigile viidates.
23 Käesoleval juhul ei ole ilmne – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei selgu vastupidist –, et vaidlusaluse toote ohutust kinnitaksid toote koostisandmed ja kasutamiskogemus ning pidev, vähemalt 25 aasta pikkune kasutamine vähemalt ühe liikmesriigi märkimisväärse osa elanikkonna tavapärases toiduvalikus, mistõttu ei vasta vaidlusalune toode esimesele kahest kumulatiivsest tingimusest, mille olemasolul on välistatud kvalifitseerimine uuendtoiduks määruse 2015/2283 artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti iv alusel.
24 Võttes arvesse nende tingimuste kumulatiivsust ja eelmises punktis tehtud järeldust, ei ole põhimõtteliselt vaja, et eelotsusetaotluse esitanud kohus analüüsiks neist tingimustest teist tingimust.
25 Juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks siiski jõudma järeldusele, et kõnealune toode vastab neist tingimustest esimesele tingimusele, siis tuleb meenutada, et teine tingimus nõuab, et asjaomane toit peab koosnema taimedest või olema toodetud taimedest, mis on saadud paljundamisviisidega, mida on liidus toidu tootmisel kasutatud enne 15. maid 1997 või mida ei ole enne seda kuupäeva sellisel otstarbel kasutatud – sellisel juhul nõutakse lisaks, et need paljundamisviisid ei põhjustaks „toidu koostise või struktuuri olulisi muutusi, mõjutades selle toiteväärtust, inimese ainevahetust või ebasoovitavate ainete sisaldust“.
26 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 36 sisuliselt märkis, tuleb eristada paljundamisviise, mille eesmärk on uute taimede saamine paljundamise teel, menetlusest, mis hõlmab toidu tootmise kogu protsessi.
27 Euroopa Kohtule esitatud toimikus sisalduvast teabest nähtub, et spermidiini sisaldava toitelahuse kasutamine tatraidandite kasvatamiseks ei ole taime paljundamise viis eelmise punkti ja määruse 2015/2283 artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti iv tähenduses, vaid tootmisprotsess idandite rikastamiseks, et saavutada suur spermidiini sisaldus. Niisugusel juhul – seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus – ei oleks selline tootmisprotsess teise kumulatiivse tingimuse kontrollimisel asjakohane.
28 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse 2015/2283 artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti iv tuleb tõlgendada nii, et selline toit nagu suure spermidiinisisaldusega idandatud tatra jahu, mida kuni 1997. aasta 15. maini pole liidus toiduna olulisel määral kasutatud, on „uuendtoit“ selle sätte tähenduses, sest esiteks on see saadud taimedest, teiseks ei ole ilmne, et selle ohutust kinnitaksid toote koostisandmed ja kasutamiskogemus ning pidev, vähemalt 25 aasta pikkune kasutamine vähemalt ühe liikmesriigi märkimisväärse osa elanikkonna tavapärases toiduvalikus, ning kolmandaks ei ole see igal juhul saadud paljundamisviisiga selle sätte tähenduses.
Teine kuni viies küsimus
29 Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele kuni viiendale küsimusele vaja vastata.
Kohtukulud
30 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määruse (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti iv
tuleb tõlgendada nii, et
selline toit nagu suure spermidiinisisaldusega idandatud tatra jahu, mida kuni 1997. aasta 15. maini pole Euroopa Liidus toiduna olulisel määral kasutatud, on „uuendtoit“ selle sätte tähenduses, sest esiteks on see saadud taimedest, teiseks ei ole ilmne, et selle ohutust kinnitaksid toote koostisandmed ja kasutamiskogemus ning pidev, vähemalt 25 aasta pikkune kasutamine vähemalt ühe liikmesriigi märkimisväärse osa elanikkonna tavapärases toiduvalikus, ning kolmandaks ei ole see igal juhul saadud paljundamisviisiga selle sätte tähenduses.
Allkirjad