ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda)
14. veebruar 2008(*)
Euroopa Sotsiaalfond – Määruse (EÜ) nr 1784/1999 artikli 6 raames antav ühenduse finantsabi uuenduslike meetmete valdkonnas – Konkursikutse – Ettepaneku tagasilükkamine
Kohtuasjas T‑351/05,
Provincia di Imperia (Itaalia), esindajad: advokaadid S. Rostagno ja K. Platteau,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: D. Martin ja A. Weimar,
kostja,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 30. juuni 2005. aasta otsus jätta rahuldamata Provincia di Imperia taotlus 2005/VP021/20293, mis esitati vastusena konkursikutsele VP/2003/021 – „Euroopa Sotsiaalfondi määruse artikli 6 kohaselt rahastatavad uuenduslikud meetmed: „Uudne lähenemine muutuste juhtimisele””, ja kõik selle otsusega seotud aktid,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja esimees M. Vilaras, kohtunikud M. E. Martins Ribeiro ja K. Jürimäe,
kohtusekretär: ametnik K. Pocheć,
arvestades kirjalikus menetluses ja 6. märtsi 2007. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1 Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, lk 1; ELT eriväljaanne 14/01, lk 31), artikkel 22 sätestab järgmist:
„1. Fondid võivad komisjoni algatusel, pärast konsultatsioone artiklites 48–51 nimetatud komiteedega eri liiki uuenduslike meetmete jaoks ettenähtud suuniste suhtes ja 0,40% ülemmäära piires oma iga-aastastest vastavatest vahenditest rahastada uuenduslikke meetmeid ühenduse tasandil. Nende hulka kuuluvad uurimistööd, katseprojektid ja kogemustevahetus.
Sellised uuenduslikud meetmed aitavad ette valmistada eesmärkide 1, 2 ja 3 raames antava abi kvaliteeti parandavaid uuenduslikke meetodeid ja tavasid. Neid rakendatakse lihtsal, selgel ja arusaadaval viisil ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.
2. Katseprojektide iga tegevusvaldkonda rahastab ainult üks fond. Fondi osalust käsitleva otsusega võib iga fondi kohta käivas määruses määratletud fondi reguleerimisala laiendada eritingimuste piires, et kaasata kõik kõnesoleva katseprojekti rakendamiseks vajalikud meetmed.”
2 Sama määruse artikkel 24 sätestab:
„1. Kasutades asjaomase liikmesriigi antud informatsiooni uuenduslike meetmete kohta, hindab komisjon artiklite 22 ja 23 alusel fondidele esitatud toetusetaotlusi järgmiste andmete põhjal:
a) ettepandava abi kirjeldus, reguleerimisala, sealhulgas geograafiline hõlmavus, ja eesmärgid;
b) abi rakendamise eest vastutavad asutused ning abisaajad;
c) ajakava ja rahastamiskava, sealhulgas ühenduse muude rahastamisallikate osalus;
d) tõhusa ja nõuetekohase rakendamise tagavad sätted;
e) muu informatsioon, mida on vaja, et kontrollida vastavust ühenduse poliitikale ja artikli 10 lõikes 3 nimetatud suunistele.
Komisjon kiidab fondide osaluse heaks, kui nimetatud informatsiooni põhjal on võimalik taotlust hinnata.
2. Komisjon teatab taotluse heakskiitmisest viivitamata asjaomastele liikmesriikidele.
3. Liikmesriikide rahalised kohustused käesoleva määruse tähenduses ei puuduta artiklis 22 nimetatud uuenduslikke meetmeteid ega artiklis 23 nimetatud tehnilise abi meetmeid, ilma et see piiraks iga liikmesriigi institutsioonilisest korrast tulenevate kohustuste täitmist.”
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1784/1999 Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, lk 5; ELT eriväljaanne 14/01, lk 106) eesmärk on toetada meetmeid, mida võetakse töötuse ennetamiseks ja töötuse vastu võitlemiseks ning inimressursside arendamiseks ja sotsiaalseks integreerimiseks tööturgu, et edendada tööhõive kõrget taset, meeste ja naiste võrdõiguslikkust, jätkusuutlikku arengut ning majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.
4 Määruse nr 1784/1999 artikkel 6 annab komisjonile õiguse rahastada ettevalmistus-, seire- ja järelhindamise meetmeid, mida on vaja selles määruses nimetatud tegevuste rakendamiseks.
5 12. jaanuaril 2001 võttis komisjon vastu teatise uuenduslike meetmete rakendamise kohta määruse nr 1784/1999 artikli 6 raames ajavahemikul 2000–2006 (KOM (2000) 894 lõplik).
6 Selle teatise artiklis 6 on märgitud, et uuenduslike meetmete hulka kuuluvateks loetakse järgmised meetmed:
– protsessile suunatud uuendused. Need hõlmavad uute meetodite, uute töövahendite ja uute lähenemisviiside väljaarendamist ning olemasolevate meetodite täiustamist;
– tulemusele suunatud uuendused. Need keskenduvad uute eesmärkide kujundamisele, mille hulka kuuluvad uute ja lootustandvate erialade määratlemine ning uute töökohtade avamine tööturul;
– kontekstile suunatud uuendused. Need puudutavad poliitilisi ja institutsionaalseid struktuure, olles suunatud tööturuga seotud süsteemiarendusele.
7 Nimetatud teatise punktis 43 on muuhulgas märgitud: „Uuenduslike meetmete kaudu antud abi läbipaistvuse tagamiseks kasutab komisjon avatud konkursikutseid mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Europa veebilehel. Potentsiaalsete projektide abikõlblikkus sõltub avaldatud konkursikutse kohaldamisalast ja teemast.” [Siin ja edaspidi on nimetatud teatist tsiteeritud mitteametlikus tõlkes]
8 Lisaks sätestab sama teatise punkt 44, et „taotleja juhend, mis käib kaasas iga konkursikutsega, võimaldab taotlejal oma taotluse esitada kooskõlas määruses nr 1784/1999 […] määratletud tingimuste ja nõuetega”.
9 Sel alusel avaldati 31. oktoobri 2003. aasta Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 262, lk 22) konkursikutse viitenumbriga VP/2003/021, pealkirjaga „Eelarverida B2‑1630 – Euroopa Sotsiaalfondi määruse artikli 6 kohaselt rahastatavad uuenduslikud meetmed: „Uudne lähenemine muutuste juhtimisele””.
10 Pealkirja „Toetatavad teemad” all on konkursikutses märgitud, et „ajavahemikul 2004–2006 antakse [määruse nr 1784/1999] artikli 6 alusel rahalist abi selliste uuenduslike meetmete väljatöötamiseks ja katsetamiseks, mille eesmärk on teema „Uudne lähenemine muutuste juhtimisele” alla kuuluvate muutuste ettenägemine ja juhtimine”. [Siin ja edaspidi on nimetatud konkursikutset tsiteeritud mitteametlikus tõlkes]
11 Sama pealkirja all on ette nähtud, et nimetatud põhiteema raames keskenduvad uuenduslikud meetmed kahele konkreetsele allteemale, milleks on esiteks demograafiliste muudatuste juhtimine ja teiseks ümberkorralduste juhtimine.
12 Pealkirja „Ajakava” all on märgitud järgmist:
„Käesoleva konkursikutse raames on kehtestatud kolm tähtaega taotluste esitamiseks:
– […]
– Teise taotluste esitamise vooru lõpptähtaeg on 26. jaanuar 2005. Toetuslepingud sõlmitakse üldjuhul septembris 2005. Projektid võib käivitada ajavahemikul 1. oktoober 2005 kuni 30. november 2005, kuid mitte enne toetuslepingu allakirjastamist. Projektide maksimumkestus on 24 kuud ja projektid peavad lõppema 2007. aasta 30. septembri ja 29. novembri vahel.
– Kolmanda taotluste esitamise vooru lõpptähtaeg on 25. jaanuar 2006. Toetuslepingud sõlmitakse üldjuhul septembris 2006. Projektid võib käivitada ajavahemikul 1. oktoober 2006 kuni 30. november 2006, kuid mitte enne toetuslepingu allakirjastamist. Projektide maksimumkestus on 24 kuud ja projektid peavad lõppema 2008. aasta 30. septembri ja 29. novembri vahel.”
13 15. oktoobril 2004 avaldati teise taotlusvooru raames konkursikutse VP/2003/021 pealkirjaga „Eelarverida 04.021000.00.11 – Euroopa Sotsiaalfondi määruse artikli 6 kohaselt rahastatavad uuenduslikud meetmed: „Uudne lähenemine muudatuste juhtimisele”” meeldetuletus Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 255, lk 11). Täpsemalt meenutab see meeldetuletus, et järgmine taotluste esitamise tähtaeg kõnealuse konkursikutse raames lõpeb 26. jaanuaril 2005 ning et üksikasjalikuma teabe taotluste esitamise korra, võimaliku rahastamise ning abikõlblikkus-, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide kohta, sealhulgas taotleja juhendi, saab alla laadida seal märgitud veebilehelt.
14 Taotleja juhendil on mitu lisa, mille hulgas on lisa 2 pealkirjaga „Tehniline ja finantslisa”, lisa 6 pealkirjaga „Toetusetaotlus – projekti kirjeldus” ning lisa 7 pealkirjaga „Esialgne eelarve”.
15 Lisa 2 punkt 34 täpsustab:
„[Punktides 27, 29 ja 31] ette nähtud kontrollimised edukalt läbinud taotlusi hinnatakse eesmärgiga teha kindlaks ettepandavate meetmete kvaliteet ja teostatavus järgmiste kriteeriumide seisukohalt:
– […]
– ettepaneku uuenduslikud küljed, eelkõige osas, mis puudutab projekti eesmärke ja rakendamist ning seda, kas ettepanek lahkneb asjaomaste organisatsioonide tavapärastest meetmetest või tugineb neile;
– […]
– esialgse eelarve erinevates punktides märgitud kulude vastavus toetusetaotluses olevas projektikirjelduses ja tööprogrammis esitatud meetmetele.”
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
16 21. jaanuaril 2005 esitas hageja, Provincia di Imperia, teises taotluste esitamise voorus komisjonile toetusetaotluse, mis sisaldus tema ettepanekus 2005/VP021/20293 pealkirjaga „Flores”, mille eesmärgiks oli abistada Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania lillekasvatussektorit, võidelda ümberkorraldusprotsessiga kaasnevate negatiivsete mõjudega ja toetada arengut.
17 29. juuni 2005. aasta e-kirjas andis komisjon hagejale teada oma otsusest jätta toetusetaotlus rahuldamata.
18 Seda otsust kinnitati 30. juuni 2005. aasta kirjaga (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
19 Oma otsuses teatas komisjon hagejale:
„Teie ettepaneku osas on otsustatud, et see ei vasta konkursikutse hindamiskriteeriumidele. Seda järgmistel põhjustel: ettepanekust ei ilmne, mil viisil arendatakse edasi ning võetakse kasutusele selles valdkonnas Liguurias varem omandatud kogemusi. Lisades 6 ja 7 toodud eelarveandmetes on olulised vastuolud.”
20 1. juuli 2005. aasta e-kirjas vaidlustab hageja kaks põhjendust, mille alusel tema taotlus vaidlustatud otsusega tagasi lükati, ning palub komisjonil tema taotlus uuesti üle kontrollida ning võtta see ühenduse rahalise toetuse andmisel kaalumisele. Täpsemalt toonitab hageja seoses põhjendusega, mis rajaneb asjaolul, et taotlus ei võta arvesse Liguurias varem omandatud kogemusi, et „lisa 6 lehekülgedel 57–89 on [ta] hoolikalt andnud ülevaate selle valdkonna olukorrast, kogemustest ja poliitikast nii majanduslikust, sotsiaalsest kui territoriaalsest vaatepunktist, nii rahvusvahelisel, maakondlikul kui provintsi tasandil.”
21 4. juuli 2005. aasta e-kirjas selgitab komisjon oma eelmist vastust, arendades argumentatsiooni, millega põhjendati hageja toetusetaotluse tagasilükkamist. Komisjon märgib:
„1. Esimesse punkti puutuvalt on tõsi, et 32 lehekülge kirjeldavad lillekasvatuse „klastrit”; kuid lihtsalt kirjeldusest ei piisa, et selgitada, kuidas te oma varasemate kogemuste põhjal jõuate oma uue projekti väljakujundamise ja arendamiseni ning kuidas te jõuate uuenduse väljapakkumiseni.
2. Nendes dokumentides, mis te olete meile tähtaegselt saatnud (ainsad dokumendid, mida arvestatakse valikumenetluses), toodud finantsandmetes on vastuolud. Lisas 6 toodud kogusummaks on 2 029 599,19 eurot, samas kui lisas 7 on kogusummaks 2 109 599,99 eurot (vahe on oluline, 80 000 eurot).”
22 11. juuli 2005. aasta e-kirjas vaidlustab hageja need lisatäpsustused.
23 15. juuli 2005. aasta e-kirjas annab komisjon teada, et ta jääb eelmistes teatistes öeldu juurde ning et ta soovitab hagejal kaaluda asjaolu, et nimetatud olulist vahet, 80 000 eurot, võiks kajastada halduskuludes.
Menetlus ja poolte nõuded
24 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 7. septembril 2005.
25 Ettekandja-kohtuniku ettekande alusel otsustati alustada suulist menetlust. Menetlust korraldavate meetmete raames paluti hagejal esitada teatav dokument ning vastata Esimese Astme Kohtu kirjalikule küsimusele. Hageja täitis need nõudmised.
26 Poolte kohtukõned ja Esimese Astme Kohtu küsimustele antud vastused kuulati ära 6. märtsi 2007. aasta kohtuistungil.
27 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus ning kõik sellega seonduvad aktid;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
28 Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– teha kohtukulude osas õiglane otsus.
Hagi vastuvõetavus
Poolte argumendid
29 Hageja väidab, et käesolev hagi on vastuvõetav, kuna see on esitatud seadusliku tähtaja piires ja kuna selle eesmärk on komisjoni sellise otsuse tühistamine, mis on adresseeritud hagejale ja mis puudutab teda varaliselt, pidades silmas taotluse koostamiseks kasutatud inimressurssi ja rahalisi vahendeid.
30 Komisjon märgib esiteks, et hageja ei saa väita, et tal on varaline huvi, mis seisneb „õiguses toetuse saamiseks”, arvestades asjaolu, et komisjonil ei ole mingit kohustust anda toetust temale esitatud ettepanekutele ja projektidele. Lisaks rõhutab ta, et ettepaneku esitamine toimub vabatahtlikkuse alusel, et kõik taotlejad pingutavad ühtemoodi ning et komisjon tagas kõigile õiglase ja läbipaistva kohtlemise.
31 Vasturepliigis tõstatab komisjon küsimuse, kas hagejal on menetluse algatamise huvi. Komisjon märgib, et menetluse algatamise huvi olemasolu hinnatakse hagi esitamise hetke, s.o 7. septembri 2005. aasta seisuga. Komisjoni väitel võis hageja samas sel ajal veel esitada uue, parandatud toimiku, ja seda 25. jaanuarini 2006, kuni kestis taotluse esitamise kolmas voor. Kui hageja ei põhjenda oma huvi vaidlustatud otsuse tühistamise vastu, ei ole tema hagi nimetatud otsuse tühistamiseks vastuvõetav. Komisjon rõhutab, et vastuvõetamatuse vastuväide, mis põhineb hageja menetluse algatamise huvi puudumisel, kujutab endast avalikku huvi puudutavat väidet, mida ühenduse kohus peab uurima omaalgatuslikult ja mille kostja võib esitada igal menetluse hetkel.
Esimese Astme Kohtu hinnang
32 Hageja menetluse algatamise huvi osas tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav vaid juhul, kui hagejal on huvi vaidlustatud akti tühistamiseks (Esimese Astme Kohtu 14. septembri 1995. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑480/93 ja T‑483/93: Antillean Rice Mills jt vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑2305, punkt 59; 25. märtsi 1999. aasta otsus kohtuasjas T‑102/96: Gencor vs. komisjon, EKL 1999, lk II‑753, punkt 40, ning 30. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑212/00: Nuove Industrie Molisane vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑347, punkt 33). Nimetatud huvi peab olema tekkinud ja jätkuv (Esimese Astme Kohtu 17. septembri 1992. aasta otsus kohtuasjas T‑138/89: NBV ja NVB vs. komisjon, EKL 1992, lk II‑2181, punkt 33) ning seda hinnatakse hagi esitamise hetke seisuga (Euroopa Kohtu 16. detsembri 1963. aasta otsus kohtuasjas 14/63: Forges de Clabecq vs. Ülemamet, EKL 1963, lk 719, 748, ning Esimese Astme Kohtu 24. aprilli 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑159/98: Torre jt vs. komisjon, EKL AT 2001, lk I‑A‑83 ja II‑395, punkt 28). Huvi on olemas üksnes siis, kui hagi võib oma tagajärjega hagi esitanud poolele kasulik olla (vt Esimese Astme Kohtu 28. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑310/00: MCI vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑3253, punkt 44 ning viidatud kohtupraktika).
33 Käesoleval juhul tuleb hageja menetluse algatamise huvi hindamiseks vaadata, kas vaidlustatud otsuse tühistamine tooks hagejale kasu. Olgugi et nimetatud otsuse tühistamine ei vii mingil juhul olukorrani, mille puhul hagejal oleks õigus sellele, et komisjon annaks talle toetuse teises taotluste esitamise voorus Euroopa Sotsiaalfondi finantsabi saamiseks esitatud taotluse põhjal, avaneks selle otsuse tühistamise korral hagejale siiski lisavõimalus nimetatud toetuse saamiseks. Juhul kui otsus tühistatakse, peab komisjon uuesti kaaluma hageja ettepanekut sellisel kujul, nagu see 21. jaanuaril 2005 esitati, arvestades Esimese Astme Kohtu antud hinnangut. Niisiis ei tohiks hageja oma ettepanekut muuta ega ajakohastada, erinevalt juhust, kui ta peaks oma taotluse esitama uuesti kolmandas taotluste esitamise voorus.
34 Toodud kaalutluste põhjal tuleb teha järeldus, et hagejal on menetluse algatamise huvi, nii et käesolev hagi tuleb tunnistada vastuvõetavaks.
Põhiküsimus
35 Hageja esitab hagi toetuseks kaks väidet. Esimene väide on suunatud vaidlustatud otsuses oleva kaalutluse vastu, mille kohaselt ettepaneku lisades 6 ja 7 toodud eelarveandmetes on „olulised vastuolud”. Teine väide vastustab samas otsuses olevat seisukohta, mille kohaselt ei ilmne taotlusest, mil viisil hageja arendab edasi ning võtab kasutusele lillekasvatuse valdkonnas Liguurias varem omandatud kogemusi.
36 Esimese väite raames esitab hageja mitu etteheidet, mis tulenevad vastavalt EÜ artikli 253 rikkumisest, määruse nr 1784/1999 artikli 6 rikkumisest, määruse nr 1260/1999 artiklite 22 ja 24 rikkumisest, 12. jaanuari 2001. aasta teatises esitatud eeskirjade rikkumisest, konkursikutses VP/2003/021 ja taotleja juhendis, sealhulgas selle lisades 2, 6 ja 7 esitatud eeskirjade rikkumisest ning ilmsest hindamisveast, võimu kuritarvitamisest ja õiguskindluse põhimõtte rikkumisest. Teise väite raames esitab hageja samad etteheited, jättes välja vaid selle, mis tuleneb taotleja juhendi lisa 7 rikkumisest.
37 Enne nende kahe väite otsesele uurimisele asumist tuleb välja tuua, et kumbki vaidlustatud otsuses esitatud põhjendus oleks ka üksi piisav selleks, et olla aluseks hageja taotluse ühenduse kaasfinantseerimise saamiseks rahuldamata jätmise otsusele. Neil asjaoludel tuleb vaidlustatud otsus tühistada üksnes siis, kui mõlemad põhjendused on õigusvastased. Sel juhul ei ole viga või mõni muu seaduserikkumine, mis puudutab ainult ühte kostja arutluskäigu alussammast, piisav vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna sellel veal või rikkumisel ei saanud olla määravat mõju ühenduse kaasfinantseerimisest keeldumise otsusele. Käesoleval juhul on hageja kummagi põhjenduse vaidlustanud kahe eraldiseisva väitega. Seetõttu tuleb käesoleval juhul võimaliku tühistamisotsuse tegemiseks kontrollida mõlemat väidet.
Esimene väide
Poolte argumendid
– Väite vastuvõetavus
38 Komisjon märgib, et vastavalt Euroopa Kohtu põhikirjale ja Esimese Astme Kohtu kodukorrale peab esitatavas avalduses olema märgitud vaidluse sisu, nõuded ja lühike ülevaade avalduse aluseks olevatest asjaoludest; need peavad olema märgitud piisavalt selgelt ja täpselt, et võimaldada kostjal koostada oma vastus. Käesoleval juhul ei ole see nii. Komisjon märgib, et hageja on pealkirja „Etteheited” all esitanud ainult teatavad märkused, selgitamata, mis etteheitega on tegu ja mille kohta see käib. Hageja ei esita oma nõuete toetuseks mingeid juriidilisi argumente. Täpsemalt, ilmset hindamisviga, võimu kuritarvitamist ja õiguskindluse põhimõtte rikkumist puudutavad etteheited on väljendatud täiesti abstraktselt ja nende esitusviisi ei saa kuidagi pidada piisavalt selgeks ja täpseks, et see võimaldaks komisjonil oma vastus koostada. Komisjon leiab seega, et need etteheited on vastuvõetamatud.
39 Vastuseks komisjoni argumentidele täpsustab hageja kõigepealt, et käsitletav väide on tervik, mida ei saa viidatud õiguslikust alusest lähtudes osadeks jagada. Seejärel leiab ta, et selgitas hästi, milles seisnes komisjoni ilmne hindamisviga ja võimu kuritarvitamine vaidlustatud otsuses. Lõpuks rõhutab ta, et nimetatud otsusega konkursikutse VP/2003/021 ja taotleja juhendi rikkumise tagajärjeks on nende kõrgemate normide rikkumine, mille alusel viimatinimetatud aktid vastu võeti.
– Põhiküsimus
40 Hageja vaidleb vastu „oluliste vastuolude” olemasolule tema ettepaneku lisades 6 ja 7 toodud eelarveandmetes. Kuigi ta ei eita, et kahes asjassepuutuvas lisas esitatud andmete vahel on erinevus, täpsustab ta samas, et see tuleneb nende lisade ülesehitusest, mida ta pidi järgima, ja erinevusest andmete vahel, mida teada sooviti. Lisa 6 („Toetusetaotlus”) hõlmab üksnes otseseid abikõlblikke kulusid, mida märgib suurtähe „D” kasutamine („Personali-, reisi-, tegevuste/teenuste ja halduskulud”), samas kui lisa 7 („Esialgne eelarve”) hõlmab lisaks kaudseid abikõlblikke kulusid, mida märgib suurtähe „I” kasutamine. See vahetegu võimaldab põhjendada seda 80 000 euro suurust erinevust nende kahe lisa vahel, millele komisjon tähelepanu juhtis.
41 Hageja väidab seega, et tema ettepaneku lisade 6 ja 7 vahel ei saa olla vastuolu, kuna ta järgis pidevalt siduvat näidist, mille komisjon oli taotleja juhendis koostanud. 80 000 euro lisamine üldkuludena halduskulude hulka, lisa 6 rubriiki „D4”, nagu pani ette komisjon oma 15. juuli 2005. aasta e-kirjas, oleks olnud absurdne ja tähendanuks toetustaotluse ebakorrektset täitmist ning oleks muutnud kasutaja juhendi lisa 7 punkti b rubriigi „I” kasutuks. Selline komisjonipoolne tõlgendus tuleneb kas ilmsest hindamisveast, mille puhul komisjon ajab projekti kogukulud segi otseste abikõlblike kuludega, või võimu kuritarvitamisest, mille puhul komisjon tõlgendab näidiseid, mida ta ise on koostanud, oma suva kohaselt. Hageja leiab seetõttu, et vaidlustatud otsus rikub eelnevalt, näiteks taotleja juhendis ja selle lisades 6 ja 7, kehtestatud eeskirju. Lisaks rikub vaidlustatud otsus eelnevat otsust, mis tuleneb 12. jaanuari 2001. aasta teatisest, määruse nr 1784/1999 artiklist 6, määruse nr 1260/1999 artiklitest 22 ja 24 ning õiguskindluse põhimõttest.
42 Vastuseks komisjoni argumentatsioonile, et hageja ei olnud nõudnud temalt lisateavet, väidab hageja veel, et selline teabenõue oleks olnud kasutu, kuna tal ei olnud vähimatki kahtlust nõutud finantsandmete ulatuse osas. Erinevate eelarvepunktide matemaatilise võrdsuse osas on ilmne, et üksnes kasutaja juhendi lisa 7 punkt b näeb ette, et lisaks lisas 6 näidatuile tuleb mainida ka kaudseid kulusid.
43 Lisaks ei ole komisjoni väide „oluliste vastuolude” kohta hageja arvates piisavalt põhjendatud, kuna 80 000 euro suurune vahe toodi välja hiljem, 4. juuli 2005. aasta e-kirjas, mis ei viidanud teistele võimalikele vastuoludele, mis võimaldaks komisjonil ettepaneku tagasi lükata. Lisaks kohustab EÜ artiklit 253 puudutav kohtupraktika kasutama negatiivses otsuses selget ja üheseltmõistetavat argumentatsiooni.
44 Lõpuks viitab hageja komisjoni argumentatsioonile, mille kohaselt kohtupraktikas on välja kujunenud, et „põhjendamiskohustuse eesmärk on teha selle adressaadile teatavaks otsuse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud, et huvitatud isik saaks muuhulgas hinnata, kas otsust oleks võimalik allutada pädeva kohtu kontrollile”. Antud juhul ei ole see nii, kuna komisjoni väide, et „lisades 6 ja 7 toodud eelarveandmetes on olulised vastuolud”, ei võimalda hagejal mõista tema ettepaneku tagasilükkamise põhjusi. Lisaks ei saa komisjoni poolt tagantjärele antud teave vaidlustatud otsust sisuliselt muuta, kuna nõutav põhjendus oleks pidanud olema juba otsuses endas või see oleks tulnud edastada koos otsusega.
45 Märkides et hageja ei vastusta erinevust oma ettepaneku lisades 6 ja 7 toodud andmete vahel, vaidlustab komisjon hageja hinnangu, mille kohaselt see erinevus on tingitud nende lisade ülesehitusest. Komisjoni väitel peavad esiteks lisa 6, mis kirjeldab „eelarvekirjelduses esitatud meetmeid”, ja teiseks lisa 7, milles on esitatud „esialgne eelarve”, olema täielikus vastavuses. Taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa (lisa 2) punkti 34 kohaselt on see vastavus toetusetaotluse kaalumisele võtmise vajalik tingimus. Komisjoni väitel tuleneb lisaks lisa 6 punktist C8, et taotlus peab hõlmama kõiki eelarvega seotud kulusid. Komisjon täpsustab, et kui lisa 6 erineb lisast 7, peab ta sellest märku andma ja seda projekti hindamisel arvestama. Lisa 6 ülesehituse osas leiab komisjon, et iga taotleja ülesandeks on näidata oma võimet grupeerida rahalised ja inimressursid kooskõlalisel ja toimival viisil, näidates ära kavandatud tegevuste ning asjaomastele isikutele usaldatud ülesannete sisu ja väärtuse.
46 Lisas 6 tähe „D” kasutamist puudutava hageja argumendi osas märgib komisjon, et millestki ei tulene, et selle tähe kasutamine, mis on mõeldud selleks, et taotlejatel oleks lihtsam aru saada, välistab üldkulud lisa 6 kulude hulgast. Komisjoni väitel kuuluvad need tavaliselt punkti D4, „Juhtimine ja koordineerimine”, alla. Komisjon täpsustab, et vastuvõetav on ka nende kirjendamine mingi teise konkreetse etapi raames või eraldi märkuses, kuid nende puudumine ei ole nende olulisust arvestades mingil juhul vastuvõetav. Komisjon toonitab, et sellist selgust nõutakse sõltumatult matemaatilisest täpsusest ka taotleja tehnilise ja finantslisa peatükis 3.4.
47 Lisaks kinnitab komisjon, et kahtluse korral, kas lisada 80 000 euro suurused üldkulud lisasse 6, pidi hageja esitama komisjonile taotluse lisateabe saamiseks. Komisjon märgib sellega seoses, et ta arvestas võimalusega, et tõlgendused võivad lahkneda, ning oli võimalikele küsimustele vastamiseks ette näinud kiire ja lihtsa suhtlusvahendi. Nii taotleja juhendi tehnilises ja finantslisas kui 31. oktoobri 2003. aasta Euroopa Liidu Teatajas avaldatud konkursikutses VP/2003/021 oli ette nähtud võimalus küsida lisateavet veebilehe, e-kirja või telefoni vahendusel.
48 Seoses EÜ artikli 253 väidetava rikkumisega leiab komisjon, et vastas hageja teabenõuetele väga kiiresti (kolme päeva jooksul), ning viitab kohtupraktikale, mille kohaselt EÜ artikli 253 nõuetele vastamiseks piisab selles valdkonnas kokkuvõtlikust põhjendamisest. Selles osas meenutab komisjon, et suure arvu taotluste menetlemise vältimatu tagajärg on, et põhjendused on kokkuvõtlikud. Lisaks meenutab ta, et põhjendamiskohustuse eesmärgiks on võimaldada huvitatud isikul hinnata pädevale kohtule hagi esitamise võimalikkust. Komisjon leiab, et selline põhjendamine oli antud juhul tagatud.
49 Lõpuks leiab komisjon, et põhjendamiskohustust tuleb eristada põhjenduste sisulisest õigsusest. Juhul kui kokkuvõtlik põhjendamine osutub teatud juhul ebapiisavaks, volitab väljakujunenud kohtupraktika komisjoni igal juhul andma lisateavet, tingimusel et see lisateave antakse enne hagi esitamist. Komisjon esitas täiendavad täpsustused vastuseks hageja teabenõuetele ning talle ei saa nende täpsustuste esitamist ette heita.
Esimese Astme Kohtu hinnang
50 Käsitletav väide on suunatud vaidlustatud otsuse toetuseks komisjoni poolt esitatud põhjenduse vastu, mille kohaselt ettepaneku „lisades 6 ja 7 toodud eelarveandmetes on olulised vastuolud”. Komisjon täpsustas seda väidet oma 4. juuli 2005. aasta e-kirjas, märkides, et „[n]endes dokumentides, mis [hageja on saatnud], toodud finantsandmetes on vastuolud”, ja rõhutades, et „[l]isas 6 toodud kogusummaks on 2 029 599,19 eurot, samas kui lisa 7 kogusummaks on 2 109 599,99 eurot (vahe on oluline, 80 000 eurot)”.
51 Kõigepealt tuleb märkida, et käsitletava väite raames toob hageja välja mitu etteheidet, mis on loetletud eespool punktis 36. Isegi juhul, kui mõned neist etteheidetest on vastuvõetamatud, kuna nad on ebatäpsed, nagu väidab komisjon, ei ole see kindlasti nii etteheidete puhul, mis tuginevad põhjendamiskohustuse rikkumisele ja taotleja juhendi rikkumisele, kuna need etteheited on sõnastatud piisavalt selgelt ja täpselt, et võimaldada kostjal koostada oma vastus ja Esimese Astme Kohtul teha hagi suhtes otsus.
52 Põhikohtuasja käsitledes tuleb kõigepealt hageja etteheite osas, mis tuleneb põhjendamiskohustuse rikkumisest, meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab EÜ artikliga 253 nõutav põhjendus vastama asjaomase akti olemusele, sellest peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtuasutusel teostada kontrolli (Euroopa Kohtu 14. veebruari 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑350/88: Delacre jt vs. komisjon, EKL 1990, lk I‑395, punkt 15; 29. veebruari 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑56/93: Belgia vs. komisjon, EKL 1996, lk I‑723, punkt 86; 2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑367/95 P: komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, EKL 1998, lk I‑1719, punkt 63, ja 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑159/01: Madalmaad vs. komisjon, EKL 2004, lk I‑4461, punkt 65).
53 Samas ei nõuta, et põhjendustes oleksid esitatud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud. Seda, kas akti põhjendused vastavad EÜ artikli 253 nõuetele, tuleb hinnata mitte üksnes akti sõnastuse, vaid ka selle konteksti ja kõigi asjaomast valdkonda reguleerivate õigusnormide põhjal (vt eespool punktis 52 viidatud kohtuotsus Delacre jt vs. komisjon, punkt 16 ja viidatud kohtupraktika).
54 Lisaks tuleb märkida, et otsuse, millega komisjon lükkab tagasi toetusetaotluse, põhjenduste kokkuvõtlikkus on nende sadade toetusetaotluste, mille üle komisjon peab otsustama lühikese tähtaja jooksul, elektroonilise töötluse paratamatu tagajärg. Iga üksikotsuse üksikasjalikum põhjendamine kahjustaks seega Euroopa Sotsiaalfondi abi mõistuspärast ja tõhusat jagamist (Euroopa Kohtu 7. veebruari 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑213/87: Gemeente Amsterdam ja VIA vs. komisjon, EKL 1990, lk I‑221, punkt 28).
55 Käesoleval juhul tuleb vastupidiselt hageja väidetele põhjendamiskohustust hinnata vastavalt komisjoni 4. juuli 2005. aasta e-kirjas sisaldunud lisateabele, mida hageja hagi esitamise hetkel valdas. Kui hageja taotleb, nii nagu käesolevas asjas, asjaomaselt institutsioonilt teatava otsuse kohta täiendavaid selgitusi enne hagi esitamist ja ta saab need selgitused, ei saa ta nõuda, et Esimese Astme Kohus ei arvestaks neid põhjenduste piisavuse hindamisel; seda tingimusel, et antud institutsioonil ei ole lubatud asendada esialgseid põhjendusi täiesti uute põhjendustega, millega käesolevas asjas tegu ei ole (Esimese Astme Kohtu 25. veebruari 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑183/00: Strabag Benelux vs. nõukogu, EKL 2003, lk II‑135, punkt 58).
56 Eelnevast järeldub, et käsitletava väite raames vaidlustatud põhjendus võimaldab, eriti komisjoni 4. juuli 2005. aasta e-kirjas sisaldunud lisateavet arvestades, hagejal selgelt aru saada, et üks tema toetusetaotluse tagasilükkamise õigustamiseks toodud põhjendustest rajaneb asjaolul, et komisjoni arvates ei täida ta viimast hindamiskriteeriumi, mis vastavalt taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa punktile 34 võimaldab hinnata taotluses esitatud tegevuste kvaliteeti ja teostatavust.
57 Käesoleva asja asjaolusid silmas pidades ei ole seega tõendatud, et vaidlustatud otsus on ebapiisavalt põhjendatud osas, mis puudutab käsitletava väite raames vaidlustatud põhjendust.
58 Teiseks tuleb seoses hageja etteheitega, mille kohaselt taotleja juhendit on rikutud käsitletava väite raames vaidlustatud põhjendusega, et ettepaneku „[l]isades 6 ja 7 toodud eelarveandmetes on olulised vastuolud”, asuda seisukohale, et nii nagu kinnitavad kaks allpool toodud tabelit, on mõlema lisa rubriigid D1‑D4 omavahel täielikus vastavuses, kuna mõlema kogusummad on täpselt samad:
Tabel 1 (kajastab taotleja juhendi lisas 6 oleva näidise eeskujul koostatud toetusetaotluses olevate meetmete kulusid)
Etapp | D 1 personal (eurodes) | D 2 transport (eurodes) | D 3 tegevused, teenused (eurodes) | D 4 haldus (eurodes) | D 1+D 2+D3+D 4 Kokku (eurodes) |
1 | 395 012,46 | 22 160,00 | 34 200,00 | | 451 372,46 |
2 | 185 856,75 | 12 540,00 | 51 840,00 | | 250 236,75 |
3 | 161 292,86 | 15 820,00 | 73 840,00 | | 250 952,86 |
4 | 255 457,85 | 12 560,00 | 116 000,00 | | 384 017,85 |
5 | 226 150,62 | 25 600,00 | | 50 356,00 | 302 106,62 |
6 | 67 474,05 | 15 420,00 | 32 000,00 | | 114 894,05 |
7 | 64 574,40 | 19 950,00 | 191 495,00 | | 276 019,40 |
Kokku | 1 355 818,99 | 124 050,00 | 499 375,00 | 50 356,00 | 2 029 599,99 |
Tabel 2, (sisaldab taotleja juhendi lisas 7 oleva näidise eeskujul koostatud toetusetaotluses olevaid punkte)
D 1 personal (eurodes) | 1 355 818,99 |
D 2 transport (eurodes) | 124 050,00 |
D 3 tegevused, teenused (eurodes) | 499 375,00 |
D 4 haldus (eurodes) | 50 356,00 |
Kokku Otsesed kulud (D 1‑D 4) | 2 029 599,99 |
Kokku Kaudsed kulud (I.1) | 80 000,00 |
Kogukulud Projekt kokku – (D+I) | 2 109 599,99 |
59 Vastupidiselt komisjoni väidetele tuleneb neist kahest tabelist, et hageja on tõendanud vastavust, lisades esialgsele eelarvele (lisa 7) rubriiki „Kaudsed abikõlblikud kulud” üldkuludena 80 000 euro suuruse summa. Toetusetaotluses (lisa 6) kajastatud abikõlblikele kogukuludele vastavate erinevate summade ülekandmine esialgse eelarve rubriiki „Otsesed abikõlblikud kulud D1‑D4” tagab nende kahe lisa teineteisele vastavuse. Sellega seoses tuleb märkida, et see vastavus rahuldab täielikult taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa punktis 34 ettenähtud omavahelise kooskõla nõuet, kuna mainitud hindamiskriteerium võimaldab kontrollida taotluse raames välja pakutud meetmete kvaliteeti ja teostatavust. Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsuses sisalduv väide, et hageja ettepaneku lisades 6 ja 7 toodud eelarveandmetes on „olulised vastuolud”, on väär.
60 Seda järeldust ei sea kahtluse alla komisjoni ettepanek lisada esialgse eelarve rubriigis I nimetatud 80 000 euro suurused üldkulud toetusetaotluse rubriiki D4. Nende kulude lisamine kaotaks vastavuse, mis on toetusetaotluse rubriigi D4 ja esialgse eelarve rubriigi D4 vahel.
61 Sellega seoses tuleb veel märkida, et komisjoni ettepanek ei lange kokku taotleja juhendi lisas 7 toodud esialgse eelarve etteantud näidises sisalduva teabega. Esiteks on selles näidises märgitud, et üldkulud moodustavad osa kululiigist „kaudsed abikõlblikud kulud I”, mis on iseseisev ja liigist „Otsesed abikõlblikud kulud D1‑D4” eraldiseisev kululiik. Teiseks kehtestab nimetatud näidis põhimõtte, et üldkulud ei tohi ületada 7% kululiigi „Otsesed abikõlblikud kulud D1‑D4” kogusummast, mis tähendab tingimata, et üldkulusid ei saa kajastada esialgse eelarve rubriigis D4.
62 Seoses taotleja juhendi lisa 6 punktis C8 toodud kohustusega, millele komisjon viitab ja mille kohaselt „kõik kulud ja haldustegevus, eelarverida D4, peavad […] kajastuma” toetusetaotluses, et tagada projekti juhtimine ja koordineerimine, tuleb täpsustada, et see kohustus saab hõlmata üksnes otseseid abikõlblikke kulusid. Juba nimetus „eelarverida D4” rõhutab, et tegemist on halduskuludega seotud otseste abikõlblike kuludega. Selles osas tuleb märkida, et üldkulud ei kuulu nende hulka, arvestades, et nii nagu on rõhutatud eelmises punktis, on esialgse eelarve näidises sõnaselgelt täpsustatud, et neid tuleb lugeda kaudseteks abikõlblikeks kuludeks.
63 Järelikult täitis hageja toetusetaotluse ja esialgse eelarve vastavalt taotleja juhendi lisas olevatele nende dokumentide näidistele. Seevastu komisjoni tõlgendus, mille kohaselt kaks lisa peavad olema omavahel kooskõlas, et lange nende näidistega kokku.
64 Eelnevast ilmneb, et komisjon ei kohaldanud õigesti ei taotleja juhendi lisades 6 ja 7 sisalduvaid põhimõtteid ega taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa punkti 34 viimast kriteeriumi.
65 Seetõttu tuleb esimene väide tunnistada põhjendatuks taotleja juhendi lisasid 2, 6 ja 7 rikkumist puudutavas osas, ilma et oleks tarvidust analüüsida teisi argumente, mis hageja selle väite raames esitas.
Teine väide
Poolte argumendid
– Väite vastuvõetavus
66 Komisjon leiab, et käsitletava väite raames esitatud etteheited, mis tulenevad määruste nr 1784/1999 ja nr 1260/1999 ning õiguskindluse põhimõtte rikkumisest ja samuti võimu kuritarvitamisest, on vastuvõetamatud samadel põhjustel esimese väite raames esitatutega.
67 Hageja leiab esimese väite vastuvõetavuse teemal esitatud mõttearendusele viidates, et komisjon väidab ebaõigesti, et need etteheited on vastuvõetamatud.
– Põhiküsimus
68 Esiteks märgib hageja seoses komisjoni väitega, mille kohaselt hageja ei toonud piisavalt esile oma projekti uuenduslikkust, et see väide tuleneb üksnes 4. juuli 2005. aasta e-kirjast. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud otsusega võrreldes on tegemist uue asjaoluga, et saa Esimese Astme Kohus seda arvesse võtta.
69 Neil asjaoludel tõendab hageja üksnes teisejärguliselt oma ettepaneku uuenduslikkust. See tuleneb tema ettepaneku punkti C3 koostoimest punktidega C2, C4 ja C8. Et näidata punktis C3 tehtud järelduste ja punktides C2 ja C4 esitatud konkreetsete ja uuenduslike eesmärkide kokkusobivust, nimetab hageja projekti erinevaid etappe, mis on kirjeldatud punktis C8, milleks on „tootmisvaldkonna abistamine”, „osalemine territooriumil toimuvas koostöös ja dialoogis”, „maade taastamine nende asustamiseks ja turismiks”, „osalemine turustamises ja turunduses”. Hageja leiab selles osas, et otsides uuenduste kirjeldusi üksnes punktist C3, eiras komisjon tahtlikult taotlejatele taotluste esitamiseks ettenähtud ülesehitust. Lisaks toonitab ta, et taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa punktis 34 olevad komisjoni kriteeriumid taotluste hindamiseks on määratletud pigem laialt, taotluste etteantud ülesehitusele viitamata.
70 Teiseks, seoses komisjoni väitega, et lillekasvatuse „klastri” lihtsalt kirjeldamine ei võimalda selgitada, kuidas hageja oma varasemate kogemuste põhjal uue projekti välja kujundab ja arendab, möönab hageja, et konteksti tutvustus (punkt C3) on kirjeldav. Samas rõhutab hageja, et järgis üksnes komisjoni poolt taotleja juhendi lisas 6 komisjoni poolt ette nähtud ülesehitust. Igal juhul käsitletakse punktis C3 Liguuria kogemust nii positiivselt, rõhutades tugevaid külgi, kui negatiivselt, tuues välja lüngad, mis tuleb täita, ja vead, mis tuleb parandada.
71 Kolmandaks, järgitud ei ole taotleja juhendi tehnilist ja finantslisa, milles on ära toodud taotlejate hindamise neljaetapiline süsteem. Sellega seoses märgib hageja, et komisjon vaatas tema taotluse läbi kuni viimase etapini, mis tähendab, et ta läbis edukalt varasemad etapid, s.o taotleja abikõlblikkuse kontrollimine (esimene etapp), taotluse abikõlblikkuse kontrollimine (teine etapp) ja taotleja suutlikkuse väljapakutud meetmed edukalt ellu viia hindamine lähtuvalt taotleja kogemusest ja pädevusest väljapakutud meetmete valdkonnas (kolmas etapp). Kuna komisjon põhjendas vaidlustatud otsust, kontrollides taotluse kvaliteeti (neljas etapp) kriteeriumi põhjal, mis kuulub kolmandasse etappi, siis rikkus ta taotleja juhendi tehnilist ja finantslisa ja õiguskindluse põhimõtet.
72 Neljandaks toob hageja välja taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa punktis 34 toodud alternatiivse kriteeriumi mittejärgimise. Tema väitel võib uuendusi pidada „tavapärastest meetmetest lähtuvalt edasimineku või nende jätkamise tulemuseks”. Samas hindas komisjon hageja taotluse uuenduslikkust üksnes tavapäraste meetmete jätkamise seisukohast, võtmata arvesse selle projekti uuenduslikkust tavapärastest meetmetest lahknemise seisukohast. Sellega rikkus komisjon taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa sätteid ja õiguskindluse põhimõtet.
73 Viiendaks rikub komisjoni väide, et puudub seos selles valdkonnas Liguurias varem omandatud kogemustega, EÜ artiklit 253. Hageja leiab, et komisjoni 4. juuli 2005. aasta kirjas antud lisapõhjendus ei tohiks olla vastuvõetav käesoleva kohtuasja raames, kuna vaidlustatud otsuses seda ei ole. Igal juhul hindas komisjon faktilisi asjaolusid ilmselt valesti ja, põhjendamata vaidlustatud otsust piisavalt, rikkus EÜ artiklit 253.
74 Kuuendaks märgib hageja, et komisjoni selgituse puhul, et hageja projekt ei läbinud võrdlevat hindamist, mille eesmärgiks oli alles jätta üksnes parimad projektid, on tegemist uue asjaoluga. Tegelikult lükkas komisjon hageja ettepaneku tagasi selle ülesehitusest tuleneva arusaamatuse tõttu, mitte selle sisemisest väärtusest lähtudes, ning igal juhul ei täpsustanud ta, milliseid vigu hageja oli teinud, et viimane saaks seda tagasilükkamist mõista. Suur kaalutlusõigus, mis komisjonil selles vallas on, et takista ühenduse kohtul kohtuliku kontrolli teostamist.
75 Komisjon rõhutab, et pidi taotluste suurt arvu ja piiratud eelarvevahendeid arvestades olema väga range ning jätma välja kõik projektid, mis oleks võinud olla väga head, kuid mille kvaliteet oli siiski madalam kui projektidel, mis vastu võeti. Isegi kui tagasilükkamine ei tähenda hinnangu andmist esitatud töö kvaliteedile, võib väikseimgi viga, vastuolu või ebatäpsus saada otsustavaks lõpliku valiku tegemisel võrdleva hindamise raames. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt piisab selles valdkonnas kokkuvõtlikust põhjendamisest ning lisateabe andmine on võimalik kuni hagi esitamiseni. Komisjon ei leia, et lisateavet, mis puudutab projekti uuenduslikkust, võiks pidada uueks asjaoluks, kuna see tuleneb taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa sõnastusest. Lisaks märgib ta, et väljakujunenud kohtupraktika on kinnitanud ühenduse asutuste ulatuslikku kaalutlusõigust, juhul kui need asutused on oma ülesannete raames määratud andma keerulisi hinnanguid, nii nagu struktuurifondide puhul. Nii piirdub ühenduse kohus vaid sellega, et kontrollib fakte ja nendele antud õiguslikku hinnangut. Täpsemalt peab kohus kontrollima, ega kõnealuse asutus ei ole teinud ilmseid vigu, võimu kuritarvitanud või ilmselgelt ületanud oma kaalutlusõiguse piire.
76 Seejärel, seoses võimu kuritarvitamist puudutva hageja etteheitega, märgib komisjon juhuks, kui see argument on vastuvõetav, et hageja ei ole tõendanud, et komisjon oleks vaidlustatud otsuse vastu võtnud muudel eesmärkidel kui see, mida taotlevad vaadeldavad õigusaktid, või et objektiivsete, asjakohaste ja omavahel kooskõlas olevate andmete põhjal oleks nimetatud otsus vastu võetud muude eesmärkide saavutamiseks, kui need, millele viidati.
77 Väidetavat võimu ilmset kuritarvitamist käsitledes rõhutab komisjon projekti kirjeldavat esitlusviisi, mille hageja on ka ise omaks võtnud. Lihtsa kirjeldusega, ilma et oleks kasutatud elemente, mis tooksid välja uuenduste väärtuse varasema kogemusega võrreldes, ei suutnud hageja võrdleva hindamise raames, kus kõik taotlejad olid võrdsed, veenda hindamiskomiteed ja eelarvevahendite käsutajat selle projekti lisandväärtuses.
78 Lõpuks leiab komisjon seoses väitega, mis tuleneb EÜ artikli 253 rikkumisest, et hageja tõlgendab põhjendamiskohustust valesti. Ta väidab, et samadel põhjustel esimese väite raames esitatutega on ta lisateavet andes järginud põhjendamise nõudeid.
Esimese Astme Kohtu hinnang
79 Käesolev väide on suunatud põhjenduse vastu, mille komisjon esitas vaidlustatud otsuse toetuseks, ja mille kohaselt „ettepanekust ei ilmne, mil viisil arendatakse edasi ning võetakse kasutusele selles valdkonnas Liguurias varem omandatud kogemusi.” Komisjon täpsustas seda põhjendust 4. juuli 2005. aasta e-kirjas, märkides et „[lihtsalt lillekasvatuse klastri kirjeldusest 32 leheküljel] ei piisa, et selgitada, kuidas [hageja] oma eelnevate kogemuste põhjal jõua[b] oma uue projekti väljakujundamise ja arendamiseni ja kuidas [ta] jõua[b] uuenduse väljapakkumiseni.”
80 Esiteks tuleb seoses hageja argumendiga, mis tuleneb põhjendamiskohustuse rikkumisest, eespool punktides 52–55 väljatoodutega samadel põhjustel asuda seisukohale, et vaidlustatud otsus on käesoleva asja asjaolusid arvestades piisavalt põhjendatud osas, mis puudutab käsitletavas väites vaidlustatud põhjendust.
81 Vaidlustatud otsuses olevad andmed, täiendatuna 4. juuli 2005. aasta e-kirjas sisaldunud andmetega, on sellised, mis võimaldavad hagejal selgelt aru saada, et üks kahest põhjendusest, mida kasutati tema toetusetaotluse tagasilükkamiseks, rajaneb taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa punktil 34, mille alusel tehakse kindlaks taotluse raames väljapakutud meetmete kvaliteet ja teostatavus.
82 Vastupidiselt sellele, mida väidab hageja, ei ole komisjoni 4. juuli 2005. aasta e-kirjas esitatud täpsustuse puhul, milles öeldakse, et hageja ettepanek ei selgita, kuidas hageja jõuab uuenduse väljapakkumiseni, tegemist täiesti uue põhjendusega, kuna selles üksnes selgitatakse taotleja juhendi tehnilise- ja finantslisa punkti 34 kolmandat kriteeriumi.
83 Teiseks ei ole asjakohane argument, mis on tuletatud asjaolust, et komisjon eiras taotlejatele taotluste esitamiseks ettenähtud ülesehitust, otsides uuenduste kirjeldusi üksnes toetusetaotluse punktist C3. Hageja ei saa komisjonile ette heita, et viimane keskendub 4. juuli 2005. aasta e-kirjas neile toetusetaotluse 32-le leheküljele, mis vastavad punktile C3, kuna see e-kiri vastab üksnes hageja 1. juuli 2005. aasta e-kirjale, milles nimetatakse ainult neid lehekülgi. Lisaks tuleb vastupidiselt sellele, mida väidab hageja, märkida, et taotleja juhendi lisas 6 toodud näidis ei takista toetuse taotlejal selgitamast, mis moel tugineb tema ettepanek tavapärastele meetmetele ja eelkõige tema varasematele kogemustele. Teisisõnu, toetusetaotluse ülesehitus, mis on ette antud taotleja juhendi lisas 6, ei takista toetuse taotlejat tagamast, et tema taotlus vastaks taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa punktis 34 esitatud kolmandale kriteeriumile. Käsitletav argument tuleb seega põhjendmatuse tõttu tagasi lükata.
84 Kolmandaks, seoses hageja argumendiga, et vaidlustatud otsuse põhjenduse aluseks oli kriteerium, mis kuulus etappi, mille hageja oli juba edukalt läbinud, tuleb välja tuua, et varem omandatud kogemusi, millele nimetatud otsuse toetuseks viidatakse, tuleb mõista nendele tavapärastele meetmetele vastavatena, mida peetakse silmas taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa punktis 34. Leides, et ettepanek ei selgita, kuidas hageja oma varasemate kogemuste põhjal jõuab oma uue projekti väljakujundamise ja arendamiseni, kontrollis komisjon üksnes, kas ettepanek vastab taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa punktis 34 toodud kolmandale kriteeriumile. Seda tehes ei sea komisjon küsimuse alla ettepaneku kolmanda hindamise etapis tehtud järeldusi, mille kohaselt hagejal on rahaline ja tehniline suutlikkus oma ettepanek teostada ja edukalt ellu viia ühelt poolt väljapakutud meetmete valdkonnas varem omandatud kogemuse ja pädevuse põhjal ja teiselt poolt projektijuhi erialaste kogemuste ja pädevuse põhjal. Seetõttu ei rikkunud komisjon vaidlustatud otsuses varasematele kogemustele viidates õiguskindluse põhimõtet. Järelikult tuleb käsitletav hageja argument põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
85 Neljandaks, hageja väide, et komisjon ei järginud taotleja juhendi tehnilise ja finantslisa punktis 34 toodud kriteeriumi alternatiivsust, jättes hindamata ettepaneku uuenduslikkuse tavapärastest meetmetest lahknemise seisukohast, tuleb tagasi lükata, kuna see on ainetu. Sellega seoses tuleb märkida, et hageja ei ole ei tõendanud ega ka väitnud, et tema ettepanek lahkneb tavapärastest meetmetest. Isegi juhul, kui komisjon ei oleks projekti tavapärastest meetmetest lahknemise seisukohast hinnanud, ei saaks selline puudus vaidlustatud otsust mõjutada.
86 Viiendaks, seoses väitega, et komisjon on faktilisi asjaolusid ilmselgelt valesti hinnanud, tuleb meenutada, et ühenduse rahalise toetuse andmise valdkonnas on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus toetuse andmist õigustavate tingimuste olemasolu osas (Euroopa Kohtu 7. mai 1992. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑258/90 ja C‑259/90: Pesquerias De Bermeo ja Naviera Laida vs. komisjon, EKL 1992, lk I‑2901, punkt 25, ja Esimese Astme Kohtu 19. mai 1994. aasta otsus kohtuasjas T‑465/93: Consorzio gruppo di azione locale „Murgia Messapica” vs. komisjon, EKL 1994, lk II‑361, punkt 46). Samas ei ole hageja esitanud tõendusmaterjali faktiliste asjaolude kohta, mille alusel saaks tuvastada, et ettepaneku ja hageja poolt varem omandatud kogemuste vahelise seose puudumise hindamisel on tehtud ilmne viga. Neil asjaoludel tuleb käsitletav argument põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
87 Kuuendaks, seoses käsitletava väite raames esitatud etteheidetega, mis tulenevad vastavalt võimu kuritarvitamisest ja määruse nr 1784/1999 artikli 6, määruse nr 1260/1999 artiklite 22 ja 24, 12. jaanuari 2001. aasta teatises kehtestatud eeskirjade ning konkursikutses VP/2003/021 ja taotleja juhendis, sealhulgas selle lisades 2 ja 6 kehtestatud eeskirjade rikkumisest, tuleb märkida, et hageja piirdub nende kui rikutud sätete abstraktse üleslugemisega käsitletava väite pealkirjas. Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimese lõigu kohaselt, mida sama põhikirja artikli 53 esimese lõigu alusel kohaldatakse menetlusele Esimese Astme Kohtus, ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c kohaselt peab hagiavaldus sisaldama ülevaadet fakti- ja õigusväidetest. Hagiavalduses peab olema selgitatud, milles seisneb hagi aluseks olev väide, kuna üksnes abstraktsest mainimisest hagiavalduses ei piisa Euroopa Kohtu põhikirja ja kodukorra nõuete täitmiseks (Esimese Astme Kohtu 12. jaanuari 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑102/92: Viho vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑17, punkt 68). Järelikult tuleb need väited vastuvõetamatuse tõttu kõrvale jätta.
88 Seetõttu tuleb teine väide tagasi lükata kui osaliselt ainetu, osaliselt põhjendamatu ja osaliselt vastuvõetamatu, ja eespool punktis 37 esitatud põhjustel tuleb hagi tervikuna tagasi lükata.
Kohtukulud
89 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Provincia di Imperia’st hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista talt välja komisjoni kohtukulud.
Vilaras | Martins Ribeiro | Jürimäe |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. veebruaril 2008 Luxembourgis.
kohtusekretär | | koja esimees |