Kohtuasi C‑366/13

Profit Investment SIM SpA

versus

Stefano Ossi jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione)

Eelotsusetaotlus – Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Mõiste „vastuolulised otsused“ – Erinevates liikmesriikides asuvate kostjate vastu esitatud hagid, millel ei ole sama ese – Kohtualluvuse kokkuleppe tingimused – Kohtualluvuse tingimus – Mõiste „lepingutega seotud asjad“ – Kehtiva lepingulise seose puudumise kindlakstegemine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 20. aprill 2016

1.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kokkulepe kohtualluvuse kohta – Kirjaliku vormi nõue – Võlakirjade emissiooniprospektis sisalduv kohtualluvuse tingimus –Nõue, mille kohaselt tuleb poolte esmasturul võlakirjade emiteerimisel allkirjastatud lepingus mainida selle tingimusega nõustumist või peab leping sisaldama sõnaselget viidet prospektile – Sellele tingimusele tuginemine kolmanda isiku suhtes, kes omandas võlakirjad finantsvahendaja kaudu – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 23 lõike 1 punkt a)

2.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kokkulepe kohtualluvuse kohta – Kohtualluvuse kokkulepe – Vorminõuded – Kokkulepe, mis on sõlmitud rahvusvahelise kaubandustavaga tunnustatud vormis – Mõiste – Võlakirjade emissiooniprospektis sisalduv kohtualluvuse tingimus – Hõlmamine – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 23 lõike 1 punkt a)

3.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nrº44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Kohtualluvus lepingutega seotud asjades – Mõiste – Hagid, milles palutakse lepingu tühiseks tunnistamist ja sellest tühiseks tunnistatud lepingust tulenevalt alusetult makstud summade tagastamist – Hõlmamine

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkti 1 alapunkt a)

4.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nrº44/2001 – Kostjate paljusus – Ühe kaaskostja asukohaliikmesriigi kohtu pädevus – Tingimus – Ühendav seos – Vastuoluliste otsuste tegemise võimalus – Ulatus – Nõuded, mille ese ja alus on erinevad ning mille vahel ei ole tulenevuse või vastuolu seost – Esimese nõude võimaliku tulemuse mõju teise nõude rahuldamisele – Liiga vähene mõju otsuste vastuolulisuse tuvastamiseks ebapiisav mõju

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 6 punkt 1)

1.        Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus kohtualluvuse tingimus on lisatud võlakirjade emissiooniprospekti, on kõnealuses sättes ette nähtud kirjalik vorminõue täidetud üksnes juhul, kui poolte esmasturul võlakirjade emiteerimisel allkirjastatud lepingus mainitakse selle tingimusega nõustumist või kui leping sisaldab sõnaselget viidet prospektile.

Huvitatud isikute tegelik nõustumus on üks määruse nr 44/2001 artikli 23 lõike 1 eesmärkidest ja see kehtestab asja arutava kohtu kohustuse kontrollida, kas ka tegelikult oli lepingu poolte vahel vaidlusaluse tingimuse kohta kokkulepe, mis oli selge ja täpne.

Peale selle tuleb määruse nr 44/2001 artiklit 23 tõlgendada nii, et kohtualluvuse tingimusele, mis sisaldub võlakirjade emiteerija koostatud emissiooniprospektis, võib tugineda kolmandate isikute suhtes, kes on need võlakirjad omandanud finantsvahendaja kaudu, kui on esiteks tuvastatud, et kõnealune tingimus kehtiv on emiteerija ja finantsvahendaja vahelises suhtes; teiseks, kui kolmas isik märkis need võlakirjad järelturul, läksid talle üle finantsvahendaja õigused ja kohustused, mis olid võlakirjadega seotud kohaldatava riigisisese õiguse järgi; ning kui viimaks oli asjast puudutatud kolmandal isikul võimalik tutvuda tingimust sisaldava prospektiga. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on välja selgitada, kas need tingimused on täidetud.

(vt punktid 27, 29, 36, 37, 51 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et kohtualluvuse tingimuse märkimist võlakirjade emissiooniprospektis võib käsitada rahvusvahelisele kaubandustavale vastava vormina, mis lubab eeldada selle isiku nõusolekut, kelle vastu seda kasutatakse, kui on eelkõige tõendatud, et esiteks toimivad asjassepuutuva valdkonna ettevõtjad seda tüüpi lepingute sõlmimisel üldiselt ja regulaarselt sel viisil, ning teiseks on pooltel varasemad omavahelised kaubandussuhted või suhted teiste isikutega, kes tegutsevad asjassepuutuvas sektoris, või on kõnesolev käitumisviis piisavalt tuntud, nii et seda saab käsitada väljakujunenud tavana. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on välja selgitada, kas need tingimused on täidetud.

Siinkohal peab eelotsusetaotluse esitanud kohus arvestama eelkõige järgmisi asjaolusid: nimelt, et prospekti oli eelnevalt heaks kiitnud selle liikmesriigi börs, kus võlakirjad emiteeriti ja see oli tehtud avalikkusele kättesaadavaks börsi veebilehel. Lisaks peab liikmesriigi kohus võtma arvesse asjaolu, et kolmas isik, kes omandas need võlakirjad finantsvahendaja kaudu, kelle suhtes kohtualluvuse tingimusele tuginetakse, tegutseb ettevõtjana finantsinvesteeringute valdkonnas, ning samuti tema varasemaid võimalikke kaubandussuhteid teiste menetlusosalistega. Liikmesriigi kohus peab ühtlasi kontrollima, kas võlakirjade emissiooniga turule kaasneb selles valdkonnas üldiselt ja regulaarselt prospekt, mis sisaldab kohtualluvuse tingimust ning kas niisugune tava on piisavalt tuntud, et seda saaks käsitada väljakujunenud tavana.

(vt punktid 49–51 ja resolutsiooni punkt 1)

3.        Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 1 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et hagid, milles palutakse lepingu tühiseks tunnistamist ja sellest tühiseks tunnistatud lepingust tulenevalt alusetult makstud summade tagastamist, on hõlmatud väljendiga „lepingutega seotud asjades“ kõnealuse sätte tähenduses.

Esiteks hõlmab liikmesriigi kohtu pädevus lepinguga seotud küsimuste lahendamisel ka hinnangu andmist lepingu peamiste koostisosade kehtivusele; sellise hinnangu andmine on asja lahendavale liikmesriigi kohtule oma kohtualluvuse kontrollimiseks määruse nr 44/2001 alusel ilmtingimata vajalik. Samuti nõuab kõnealuse määruse eesmärkide ja mõtte järgimine artikli 5 sätete tõlgendamist, nii et kohus, kelle poole on pöördutud lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks, saaks kas või omal algatusel hinnata kohtualluvuse olulisi tingimusi, võttes arvesse huvitatud poole esitatud otsustavaid ja asjakohaseid tõendeid lepingu olemasolu või puudumise kohta.

Teiseks piisab tühiseks tunnistamise hagi ja õigusliku aluseta tagastamisnõuet sisaldava hagi vahelise seotuse puhul sellest kui märkida, et kui poolte vahel ei ole lepingulist seotust, milles pooled vabalt kokku leppisid, ei ole ka kohustust täidetud ja puudub õigus nõuda saadu tagastamist. Niisugusest põhjuslikust seosest tagastamisõiguse ja lepingulise seose vahel piisab, et tagastamisnõue oleks käsitatav lepingutega seonduva asjana.

(vt punktid 54, 55, 58 ja resolutsiooni punkt 2)

4.        Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 6 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui mitme kostja vastu on esitatud kaks nõuet, mille ese ja alus on erinevad ning mille vahel ei ole tulenevuse või vastuolu seost, ei piisa sellest, kui nendest nõuetest ühe võimalik rahuldamine võib potentsiaalselt mõjutada nende huvide ulatust, mille kaitseks on esitatud teine nõue, juhul kui on oht vastuoluliste otsuste tegemiseks kõnealuse sätte tähenduses.

Konkreetsemalt tuleb seoses ühelt poolt tühistamishagi ja õigusliku aluseta saadu tagasimaksmise hagi ning teiselt poolt vastutushagiga märkida, et üksnes asjaolu, et ühe menetluse tulemus võib mõjutada teise tulemust, eelkõige et esimese hagi raames tagasimakstav summa võib mõju avaldada teise hagi üle otsustamisel võimaliku kahju hindamisele, ei ole piisav selleks, et pidada nende kahe menetluse raames otsuseid vastuolulisteks kõnealuse sätte tähenduses. Seda valikulise kohtualluvuse eeskirja, mis kaldub kõrvale kostja elu‑ või asukohajärgse kohtu pädevuse põhimõttest, mis on sätestatud määruse nr 44/2001 artiklis 2, tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei tohi kaugemale minna nimetatud määruses otseselt ette nähtud juhtudest.

(vt punktid 63, 66, 67 ja resolutsiooni punkt 3)