Kohtuasi C-554/14

Kriminaalmenetlus

järgmise isiku suhtes:

Atanas Ognyanov

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski gradski sad)

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus 2008/909/JSK – Artikkel 17– Karistuse täitmist reguleeriv õigus – Täidesaatva riigi sellise siseriikliku õigusnormi tõlgendamine, mis näeb ette vabadusekaotusliku karistuse lühendamise tulenevalt sellest, et süüdimõistetud isik väljaandjariigis kinnipidamise ajal töötas – Raamotsuste õiguslikud tagajärjed – Kooskõlalise tõlgendamise kohustus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 8. november 2016

1.        Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus 2008/909 vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes – Artikkel 17 – Karistuse täitmist reguleeriv õigus – Täidesaatva riigi sellise siseriikliku õigusnormi tõlgendamine, mis näeb ette vabadusekaotusliku karistuse lühendamise tulenevalt sellest, et süüdimõistetud isik väljaandjariigis kinnipidamise ajal töötas – Lubamatus

(Nõukogu raamotsus 2008/909, artikli 17 lõiked 1 ja 2)

2.        Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus 2008/909 vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes – Rakendamine liikmesriikide poolt – Raamotsuste õiguslikud tagajärjed – Siseriikliku õiguse kooskõlalise tõlgendamise kohustus

(Nõukogu raamotsus 2008/909)

1.      Raamotsuse 2008/909 vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 17 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mida tõlgendatakse selliselt, et see lubab täidesaatval riigil lühendada süüdimõistetu karistust tulenevalt sellest, et ta väljaandjariigis kinnipidamise ajal töötas, kuigi viimati nimetatud riigi pädevad asutused ei ole selle riigi õiguse kohaselt seda karistust lühendanud.

Väljaandjariik peab enne seda, kui täidesaatev riik on süüdimõistvat kohtuotsust tunnustanud ja süüdimõistetu on sellele riigile üle antud, kindlaks määrama, kas ja kui palju tuleb tema territooriumil juba kantud kinnipidamise ajast tulenevalt karistust lühendada. Vaid tema on pädev lühendama karistust sellest tulenevalt, et isik enne üleandmist töötas, ja vastaval juhul teavitama täidesaatvat riiki sellest lühendamisest raamotsuse 2008/909 artiklis 4 viidatud tunnistuses. Järelikult ei või täidesaatev riik kohaldada asjaomase isiku poolt väljaandjariigi territooriumil juba kantud karistuse suhtes tagasiulatuvalt väljaandjariigi sellise õiguse asemel, mis reguleerib karistuste täitmist ja eelkõige karistuse lühendamist, oma siseriiklikku õigust. Vastupidine tõlgendus võiks kahjustada raamotsuse 2008/909 eesmärke, mille hulka kuulub eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtte järgimine, mis selle raamotsuse põhjenduse 1 kohaselt, koosmõjus ELTL artikli 82 lõikega 1, kujutab endast Euroopa Liidus kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö „nurgakivi“.

(vt punktid 44, 46 ja 51 ning resolutsiooni punkt 1)

2.      Raamotsus 2008/909 vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil, muudetud raamotsusega 2009/299, on vastu võetud liidu varasema kolmanda samba raames, eelkõige EL artikli 34 lõike 2 punkti b alusel. Selle sätte kohaselt, tõlgendatuna koosmõjus aluslepingutele lisatud protokolliga (nr 36) üleminekusätete kohta, mis on vastu võetud Lissaboni lepingu jõustumisel, ei ole raamotsustel vahetut õigusmõju kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud, tühiseks tunnistatud või muudetud aluslepingute kohaldamisel. Raamotsust 2008/909 ei ole kehtetuks tunnistatud, tühiseks tunnistatud ega muudetud. Järelikult ei ole sellel vahetut õigusmõju.

Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtu ülesanne on kaaluda siseriikliku õiguse norme tervikuna ja tõlgendada neid nii palju kui võimalik kooskõlas raamotsusega 2008/909, et saavutada selles ette nähtud tulemus, jättes vajaduse korral omal algatusel kohaldamata kõrgeima astme kohtu tõlgenduse, kuna see tõlgendus ei ole liidu õigusega kooskõlas.

(vt punktid 56, 57 ja 71 ning resolutsiooni punkt 2)