14. juunil 2011 Ioannis Vakalise poolt esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 13. aprilli 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-38/10: Vakalis versus komisjon

(kohtuasi T-317/11 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Ioannis Vakalis (Luvinate, Itaalia) (esindaja: advokaat S. A. Pappas)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded, välja arvatud nõue, mida Avaliku Teenistuse Kohus pidas õigustatult vastuvõetamatuks;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 13. aprilli 2011. aasta otsus kohtuasjas F-38/10: Vakalis vs. komisjon.

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant neli väidet.

1.    Esimene väide, et Avaliku Teenistuse Kohtu arutluskäik on ebaloogiline, kuna ta ei tee oma konstateeringutest mingeid järeldusi, kuivõrd ta tõdes, et vahetuskursi muutused peab arvesse võtma komisjon. Komisjon aga seda küsimust arvesse ei võta. Vaidlustatud kohtuotsus sisaldab seega ebaloogilist põhjendust.

2.    Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus mõistis talle esitatud küsimust valesti. Vaidlustatud kohtuotsusest nähtub, et Avaliku Teenistuse Kohus sai aru, et hageja küsis, kas nende ametnike, kelle suhtes kehtivad 1969. aasta personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 üldised rakendussätted, ja nende ametnike, kelle suhtes kehtivad 2004. aasta üldised rakendussätted, vaheline erinev kohtlemise on õigusvastane, kuigi Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud küsimus seisnes selles, kas "uued üldised rakendussätted on diskrimineerivad, kuivõrd need käsitlevad samamoodi faktiliselt erinevaid olukordi". Seetõttu väidab hageja, et Avaliku Teenistuse Kohus lükkas võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise väite õigustamatult tagasi.

3.    Kolmas väide, et Avaliku Teenistuse Kohus on põhjendused asendanud. Hageja väidab esiteks, et üldiste rakendussätete eelarveline põhjendus tuli ilmsiks alles kohtuistungil, ning teiseks, et see põhjendus erineb hagejale tema kaebuse tagasilükkamisel antud põhjendusest (põhjendus, mille Avaliku Teenistuse Kohus tunnistas pealegi ebaadekvaatseks). Kohtupraktika kohaselt ei ole kohtu pädevuses võimaliku põhjendatuse puudumise kompenseerimine või komisjoni põhjenduste täiendamine vaidlustatud otsusest enesest mittetulenevate asjaolude lisamise või asendamise teel.

4.    Neljas väide, et tehtud on ilmne hindamisviga, kuna Avaliku Teenistuse Kohus lükkas tagasi võrdse kohtlemise põhimõtet puudutava väite, kuna hageja ei tõendanud, et esines õigustamatu erinev kohtlemine . Ent hageja tõendas, et kõnealust erinevat kohtlemist ei õigusta euro kasutuselevõtt, mis on kaebuse rahuldamata jätmise algupärane põhjendus.

____________