ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS
10. november 2004(*)
Teenuste hange – Ühenduse pakkumismenetlus – Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamise taotlus – Kiireloomulisus – Puudumine
Kohtuasjas T-303/04 R
European Dynamics SA, asukoht Ateena (Kreeka), esindaja: advokaat S. Pappas,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: L. Parpala ja E. Manhaeve, keda abistas advokaat J. Stuyck, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
kostja,
mille esemeks on esmalt taotlus komisjoni 4. juuni 2004. aasta otsuse (DIGIT/R2/CTR/mas D (2004) 324) täitmise peatamiseks, mille alusel konsortsiumi, mille liige hageja on, pakkumine jäeti infotehnoloogiliste teenuste tellimise pakkumismenetluses teiseks, ning teisalt taotlus komisjoni 14. juuli 2004. aasta otsuse (DG DIGIT/R2/CTR/mas D (2004) 811) täitmise peatamiseks, millega jäeti rahuldamata hageja 21. juuni ning 1., 5. ja 8. juuli 2004. aasta teise konsortsiumiga hankelepingu sõlmimise peale esitatud kaebused,
EUROOPA ÜHENDUSTE
ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
1 European Dynamics SA tegutseb info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, osutades teenuseid eelkõige Euroopa Liidu institutsioonidele.
2 Komisjon sõlmis 16. märtsil 2001 väljakuulutatud pakkumismenetluses ADMIN/DI/0005 ESP (External Service Providers) selleks, et tellida väljapoolt infosüsteemide välisteenuseid, mitu raamlepingut, kohaldades seejuures lepingute sõlmimise korda, mis on sätestatud komisjoni 11. juunil 1998 avaldatud infotehnoloogialepingute üldtingimuste punktis 1.4 ja mõeldud kohaldamiseks mitme heakskiidetud pakkumise korral (edaspidi „paremusjärjestus”). Hange tervikuna koosnes üheksast osast, mille seast neljas hõlmas andmehaldusrakendusi ja infosüsteemide välisteenuseid (edaspidi „ESP neljas osa”) ja viies Interneti- ja sisevõrgurakendusi puudutavaid välisteenuseid (edaspidi „ESP viies osa”).
3 16. oktoobril 2001 sõlmis komisjon ESP neljanda osa kohta paremusjärjestuses esimeseks valitud lepingupoolega ehk Trasys SA-st ja Cronos Luxembourg SA-st – praegune Sword Technologies SA – koosneva konsortsiumiga (edaspidi „ESP 4 konsortsium”) raamlepingu DI-02432-00.
4 5. novembril 2001 sõlmis komisjon ESP viienda osa kohta paremusjärjestuses esimeseks valitud lepingupoolega ehk European Dynamicsist, IRIS SA‑st, Datacep SA‑st, Primesphere SA‑st ja Reggiani SpA‑st koosneva konsortsiumiga (edaspidi „ESP 5 konsortsium”) raamlepingu DI-02432-00.
5 Komisjon avaldas 23. novembril 2001, lähtudes ESP neljanda ja viienda osa väljakuulutatud arvatavast maksumusest, nende eelarvete ülemmäärad, vastavalt 42 885 318 ja 34 656 804 eurot, mis olid määratud kogu lepingute kehtivuse ajaks ehk 2006. aasta oktoobrini.
6 Kuna ESP neljanda osaga seotud lepingute tegelik maht osutus oluliselt suuremaks kui esialgu plaanitud – toimikust nähtub, et 2003. aasta märtsi lõpuks ehk ajaks, kui oli kulunud vähem kui kolmandik ESP neljanda osa hanke võimalikust kogukestusest, oli ettenähtud vahenditest kulutatud enam kui kolm neljandikku – otsustas komisjon tõsta ESP neljanda osa eelarve ülemmäära ja korraldada uue pakkumismenetluse ESP neljanda osa objektiga samalaadsete teenuste tellimiseks kuni 2006. aasta oktoobrini.
7 Komisjoni 28. aprilli 2003. aasta otsusega suurendati ESP neljanda osa eelarvet 20 miljoni euro võrra ja 10. mail 2003 avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas lepingu sõlmimise teade ADMIN/PN/2003/105.
8 ESP 5 konsortsium väljendas oma 23. mai 2003. aasta kirjas informaatika peadirektoraadi direktorile muret ESP neljanda osa eelarve ülemmäära tõstmise üle, väites, et komisjon oleks pidanud rohkem kasutama ESP viiendat osa, mille eelarvest oli kasutatud vähem kui esialgu plaanitud.
9 Toimiku materjalidest selgub, et 23. mai 2003. aasta kirjale järgnes komisjoni ja ESP 5 konsortsiumi vaheline kirjavahetus, mille seast tuleb esile tuua eelkõige komisjoni 4. juuli 2003. aasta kirja, milles selgitati ESP neljanda ja viienda osa täitmist, asjaosaliste vahelised koosolekud ning komisjoni 6. novembril 2003 korraldatud arutelu, kus ESP 5 konsortsium sai selgitada peadirektoraadile ESP viienda osa raames pakutavate teenuste võimalusi.
10 Komisjon algatas 27. detsembril 2003 pakkumismenetluse ADMIN/DI2/PO/2003/192 ESP-DIMA, mille esemeks oli „Euroopa komisjoni andmehaldus- ja infosüsteemide kohapealsete ja kaughaldusteenuste tellimine, [ühtlasi ka] arendamine, hooldus ja teised sellega seotud tegevused” (edaspidi „ESP‑DIMA pakkumismenetlus”).
11 ESP 5 konsortsiumi 19. jaanuari 2004. aasta kirjas taotles ESP 5 konsortsiumi õigusnõustaja, et komisjon tühistaks ESP‑DIMA pakkumismenetluse, väites, et ESP neljanda osa asendamiseks tuleks uue teenuste hankelepingu sõlmimise asemel kasutada ESP viiendat osa.
12 Komisjon lükkas selle taotluse tagasi 30. jaanuari 2004. aasta kirjaga, milles informaatika peadirektoraat täpsustas, et ESP viienda osa kasutamine ESP neljanda osa või ESP‑DIMA pakkumismenetluse korraldamise asemel ei ole võimalik, kuna ühelt poolt ESP viienda osa ning teiselt poolt ESP neljanda osa ja ESP-DIMA hanke objektid on erinevad ja need puudutavad vastavalt ühelt poolt Interneti- ja sisevõrgurakendusi ja teiselt poolt andmehaldusrakendusi ja infosüsteeme.
13 Äriühingud European Dynamics, IRIS, Datacep ja Reggiani (ehk ettevõtted, mis moodustavad ESP 5 konsortsiumi, välja arvatud Primesphere, edaspidi „ED konsortsium”) esitasid 20. veebruaril 2004 ESP‑DIMA pakkumismenetluses ühispakkumise.
14 Komisjon langetas 2. juunil 2004 ESP‑DIMA pakkumismenetluses hankelepingu sõlmimist käsitleva otsuse. Paremusjärjestuses esimesel kohal olev pakkuja oli äriühingutest Trasys ja Sword Technologies ning Intrasoft International SA ja TXT SpA moodustatud konsortsium (ehk ESP 4 konsortsiumist ja veel kahest partnerist koosnev konsortsium; edaspidi „ESP‑DIMA konsortsium”). ED konsortsium valiti paremusjärjestuses teiseks pakkujaks ja talle järgnesid ülejäänud pakkujad, kes olid kolmandal ja neljandal kohal.
15 Kõnealustest tulemustest teavitati 4. juuni 2004. aasta kirjaga (edaspidi „lepingu sõlmimise otsus”) kõiki pakkujaid, sealhulgas ED konsortsiumi.
16 European Dynamics taotles 8. juuni 2004. aasta faksiga lepingu sõlmimise otsuse kohta täiendavat teavet. Komisjon vastas talle 9. juuni 2004. aasta kirjaga, milles ta andis lisateavet iga asjakohase kriteeriumi tehnilise hindamise tulemuste kohta.
17 European Dynamics taotles 21. juuni 2004. aasta kirjaga informaatika peadirektoraadilt, et talle saadetaks kogu ESP‑DIMA pakkumismenetluses esitatud pakkumiste hindamise protokoll ja eelkõige selle need osad, mis puudutavad tema konsortsiumit ja seda konsortsiumit, kelle pakkumine välja valiti, samuti hindamise eest vastutavate isikute nimed.
18 European Dynamicsi ja informaatika peadirektoraadi vahelisel koosolekul 29. juunil 2004 arutasid pooled pakkumiste hindamist ning European Dynamicsi küsimusi seoses ESP neljanda ja viienda osa täitmise võrdlemisega. Komisjon saatis 6. juulil 2004 European Dynamicsile selle koosoleku protokolli. Samal päeval kinnitas komisjon, et ESP‑DIMA hankelepingu sõlmimist käsitleva otsuse tulemusena ei ole veel sõlmitud ühtegi lepingut.
19 Selle koosoleku järel saatis European Dynamics komisjonile 1., 5. ja 8. juulil 2004 mitu kirja, milles ta vaidlustab ESP‑DIMA pakkumismenetluse ja lepingu sõlmimise otsuse õiguspärasuse. European Dynamics väitis nimelt, et ESP‑DIMA pakkumismenetluse korraldamine ei olnud õigustatud, kuna ESP neljanda osa asemel oleks tulnud kasutada ESP viiendat osa. Hindamiskomisjoni ühe liikmel olevat huvide konflikt, tehniliste kriteeriumide hindamisskaala oli ebasobiv, väljavalitud pakkumise kvaliteet oli halvem ja pakutud oli väga piiratud võimalustega infosüsteemi. Samas kirjas nõudis European Dynamics hindamisprotokolli koopia esitamist ja hindamiskomisjoni liikmete nimede avaldamist. Samuti taotles ta lepingu allkirjastamise edasilükkamist, kuni kõik esile toodud küsimused on rahuldavalt lahendatud.
20 Komisjon vastas 14. juuli 2004. aasta kirjaga (edaspidi „põhjendav kiri”) European Dynamicsi eelnimetatud kirjades esitatud küsimustele ja keeldus esitamast hindamisprotokolli koopiat, täpsustades, et see tähendaks teiste pakkujate ärisaladuste avalikustamist. ESP‑DIMA pakkumismenetluse korraldamise vajaduse suhtes esitatud kahtluste ja ettepaneku suhtes kasutada ESP viiendat osa ESP neljanda osa teenuste kasutamiseks teatas komisjon, et informaatika peadirektoraat on oma eespoolviidatud 30. jaanuari 2004. aasta kirjas selgitanud, et kuna need kaks osa puudutavad erinevaid, eraldi ja üksteisest lahutatud hankeid, ei ole ühelt teisele võimalik üle minna üksnes seetõttu, et ühe osa eelarve ülemmäära ei ole veel saavutatud. Seega oli pakkumismenetluse korraldamine selle osa suhtes, mille eelarve ülemmäära ei olnud enam võimalik suurendada, ainus võimalus, mis vastas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74; edaspidi „finantsmäärus”).
21 Komisjon edastas 15. juulil 2004 lepingu sõlmimise otsuse alusel üheaegselt lepingud neljale välja valitud konsortsiumile, sealhulgas ka ED konsortsiumile kui teiseks jäänud lepinguosalisele (raamleping DIGIT‑04551‑00), ja teatas, et lepingud tuleb talle allkirjastatult tagastada enne 30. juulit 2004.
22 ED konsortsiumi ja informaatika peadirektoraadi esindajate vahelisel 27. juuli 2004. aasta koosolekul kordasid viimatinimetatud komisjoni seisukohta, et nad ei toeta European Dynamicsi ettepanekut anda talle aktiivne osalus ESP neljanda ja viienda osa projektide jaotamise järelevalves.
23 ED konsortsium taotles 28. juulil 2004 komisjonilt, et viimane lükkaks ESP‑DIMA pakkumismenetluse tulemusena sõlmitavate lepingute sõlmimise ühe kuu võrra edasi, kuna konsortsiumi liikmed vajavad täiendavat aega teatud haldusformaalsusteks. Komisjon vastas viivitamatult, et neid haldusformaalsusi võib täita pärast lepingu sõlmimist ja et mingit edasilükkamist ei ole vaja. ED konsortsiumi poolt tagastati leping allkirjastatult 30. juulil 2004. Mõned puuduolevad volikirjad edastati komisjonile 4. augustil 2004.
24 Seega olid 4. augustil 2004 komisjoni valduses kõik kõigi lepinguosaliste poolt allkirjastatud ESP‑DIMA-ga seotud lepingute originaalid.
Menetlus ja poolte nõuded
25 Hageja esitas Esimese Astme Kohtu kantseleile 29. juulil 2004 EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel hagiavalduse ESP DIMA pakkumismenetluse tühistamiseks ehk 2003/S249-221337 ESP-DIMA hanketeate ja ESP-DIMA pakkumiskutse tühistamiseks ning pakkumiste paremusjärjestust puudutava komisjoni otsuse ehk lepingu sõlmimise otsuse ja põhjendava kirja tühistamiseks.
26 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 76a alusel esitas hageja samal päeval Esimese Astme Kohtusse eraldi dokumendina taotluse kohtuasja lahendamiseks kiirendatud menetluses.
27 Samal päeval esitas hageja Esimese Astme Kohtusse eraldi dokumendina ka käesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lepingu sõlmimise otsuse ja põhjendava kirja täitmise peatamiseks, selleks et ei sõlmitaks lepingut ESP-DIMA konsortsiumiga kuni Esimese Astme Kohus on teinud otsuse põhiküsimuse kohta. Kohtukulud palub hageja välja mõista komisjonilt.
28 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 1 kohaselt edastati ajutiste meetmete kohaldamise taotluse koopia komisjonile 4. augustil 2004 ja anti talle võimalus esitada 19. augustiks 2004 oma märkused.
29 Kuna hageja oli esitanud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lepingu sõlmimise otsuse täitmise peatamiseks, otsustas tellija 4. augustil 2004 lükata nelja ESP‑DIMA hankega seotud lepingu allkirjastamise edasi.
30 Komisjon taotles 12. augustil 2004 oma märkuste esitamise tähtaja edasilükkamist 26. augustini 2004. aastal. See taotlus rahuldati 16. augusti 2004. aasta otsusega.
31 Komisjon esitas 26. augustil 2004 oma märkused ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta, milles ta leidis, et asjaomane taotlus tuleb vastuvõetamatuse ja teise võimalusena põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
32 Esimese Astme Kohtu kantselei edastas 31. augustil 2004 hagejale komisjoni märkused.
33 Hageja esitas 8. septembril 2004 taotluse oma märkuste esitamiseks komisjoni märkuste kohta.
34 Esimese Astme Kohutu president rahuldas 14. septembri 2004. aasta otsusega selle taotluse ja määras hagejale komisjoni märkuste kohta märkuste esitamise tähtajaks 24. septembri 2004.
35 Hageja esitas oma märkused komisjoni märkuste kohta 23. septembril 2004, lisades sellele mitmeid täiendavaid dokumente. Oma märkustes taotles hageja ka, et komisjoni kohustataks esitama teatud dokumente, nagu hinnapäringuid (Requests for Quotation) ja ESP neljanda osa täitmisega seotud statistilisi andmeid (edaspidi „käsitletavad dokumendid”).
36 Esimese Astme Kohutu president määras 29. septembril 2004 hageja märkuste kohta komisjoni märkuste esitamise tähtajaks 8. oktoobri 2004.
37 Komisjon taotles 6. oktoobril 2004 oma märkuste esitamise tähtaja edasilükkamist 15. oktoobrini 2004 ja Esimese Astme Kohtu president rahuldas selle taotluse samal päeval.
38 Komisjon esitas oma märkused hageja märkuste kohta 15. oktoobril 2004.
39 Hageja saatis 2. novembril 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleile kirja, milles ta esitas rohkelt täiendavaid märkusi komisjoni 15. oktoobri 2004. aasta märkuste kohta ja palus Esimese Astme Kohutu presidendil neid hindamisel arvestada. Sellest kirjast teavitati Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel komisjoni.
Õiguslik käsitlus
Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus
40 Kui Esimese Astme Kohtu arvates asjaolud seda nõuavad, võib ta vastavalt EÜ artiklitele 242 ja 243 koosmõjus EÜ artikli 225 lõikega 1 määrata, et vaidlusaluse akti kohaldamine tuleb peatada, või kirjutada ette vajalikke ajutisi meetmeid.
41 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõike 2 kohaselt tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotluses nimetada vaidluse ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad (fumus boni iuris) taotletava ajutise meetme kohaldamist. Need tingimused on kumulatiivsed ja kui üks nendest on täitmata, tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata (Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 1996. aasta määrus kohtuasjas C-268/96 P(R): SCK ja FNK v. komisjon, EKL 1996, lk I‑4971, punkt 30). Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab vajadusel kaaluma asjaomaseid huve (Euroopa Kohtu presidendi 29. juuni 1999. aasta määrus kohtuasjas C-107/99 R: Itaalia v. komisjon, EKL 1999, lk I‑4011, punkt 59).
42 Taotletavad meetmed peavad lisaks olema ajutised selles mõttes, et need ei määra ette kindlaks vaidluse õiguslikke või faktilisi asjaolusid ega neutraliseeri eelnevalt hiljem põhiküsimuses langetatava otsuse tagajärgi (Euroopa Kohtu presidendi 19. juuli 1995. aasta määrus kohtuasjas C149/95 P(R): komisjon v. Atlantic Container Line jt, EKL 1995, lk I-2165, punkt 22).
43 Lisaks on sellise koosmõjus hindamise puhul ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, millisel viisil ja järjekorras ta hindab nende erinevate eelduste esinemist, kuna mitte ükski ühenduse õigusnorm ei määra, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete võtmise vajalikkuse üle (eespool viidatud määrus kohtuasjas komisjon v. Atlantic Container Line jt, punkt 23).
44 Arvestades toimikutes esitatud asjaolusid leiab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, et tal on olemas kõik vajalikud materjalid, et teha otsus ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta ilma, et oleks vajalik ära kuulata poolte suulised selgitused.
Poolte argumendid
– Vastuvõetavus
45 Hageja väidab, et tal on olemas õigustatud huvi esitada hagi toimingute peale, mille peatamist ta taotleb, ja et ta on tähtaegselt esitanud asjaomase hagiavalduse, mistõttu tema taotlus on vastuvõetav.
46 Komisjon leiab, et taotlus on täiesti kasutu, kuna hageja ei ole taotlenud ESP‑DIMA hankemenetluse korraldamise otsuse täitmise peatamist, vaid lepingu sõlmimise otsuse täitmise peatamist. Taotletud ajutiste meetmete tulemus ei ole, vastupidi sellele, mida hageja tegelikult soovib saavutada, seega ESP‑DIMA hankemenetluse peatamine. Komisjon lisab veel, et taotlus on vastuvõetamatu, kuna ka põhiküsimuse kohta esitatud hagi on vastuvõetamatu. Komisjoni arvates ei ole hageja tegelikult tõendanud, et vaidlusalused toimingud teda otseselt puudutavad ning et hageja ei ole igal juhul tõendanud oma põhjendatud huvi menetluse algatamise vastu, kuna toimingud puudutavad ED konsortsiumit, aga mitte hagejat isiklikult.
– Fumus boni iuris
47 Viidates oma hagiavaldusele põhiküsimuses, väidab hageja, et ESP‑DIMA hange tuleb tühistada, kuna asjaolusid on valesti hinnatud, rikutud on olulist menetlusnormi ja ei ole esitatud põhjendusi. Taotluses esitatud asjaoludest selgub, et hageja on seisukohal, et ESP‑DIMA pakkumismenetluse korraldamine ei olnud vajalik, kuna komisjon oleks võinud pigem kasutada ESP viiendat osa, kui asendada ESP neljas osa ESP‑DIMA hankega. Hageja leiab samuti, et ESP‑DIMA lepingu sõlmimise otsus oli ebaseaduslik, kuna vähemalt ühel hindamiskomisjoni liikmel on tõsine huvide konflikt, et komisjon ei kasutanud eri pakkumiste hindamisel ühesugust hindamissskaalat ja vastuvõetud pakkumises oli pakutud väga piiratud võimalustega infosüsteemi, mille kasutusvõimalused on väga kitsad, ja lõpuks, et komisjon ei ole talle esitanud hindamisprotokolli, mis on vastuolus finantsmääruse nõuetega.
48 Komisjon on seisukohal, et hageja ei ole esitanud selliseid fakti- ja õigusväiteid, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist, ja et hageja on vaid möödaminnes maininud väiteid, millele ta oma põhiküsimuses esitatud hagiavalduses tugineb. Komisjon rõhutab, et nagu tuleneb selgelt 14. juuli 2004. aasta põhjendavast kirjast, ei ole hageja väited põhjendatud, et neid ei toeta mitte miski ja et neid ei tuleks isegi hinnata käesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse raames.
– Kiireloomulisus
49 Hageja teatab, et asja kiireloomulisuse tingimus on täidetud. Hageja rõhutab, et ta ei saa ära oodata põhiküsimuse kohta tehtavat otsust kandmata suurt ja korvamatut kahju, mis seisneb erakordselt suures varalises kahjus, mis ei võimalda tal turul püsima jääda, oma tegevuse olulise osa kaotamises, mille tulemusena pooled hageja töötajatest vallandatakse, ja eriti tõsises maine kahjustumises.
50 Varalise kahju kohta väidab hageja, et kahju tuleneb ESP neljanda osa valest kasutamisest ESP viienda osa asemel ning ESP neljanda osa jätkamisest ESP‑DIMA hankega, kus leping sõlmiti ühe teise pakkujaga. Hageja leiab, et see olukord viib ESP viienda osa täitmise lõpetamiseni, kuna ESP neljanda osa kestust pikendatakse ESP‑DIMA hankega ja kuna on oodata, et suurt hulka olemasolevaid lepinguid pikendatakse viivitamatult mitmeks aastaks pärast ESP‑DIMA hankega seotud lepingute allkirjastamist. Otsuse tõttu sõlmida ESP‑DIMA hankeleping teise pakkujaga ja selle hankelepingu õigusvastase jätkamise tõttu ESP viienda osa asemel vähenevad hageja tulud, mida ta oleks pidanud saama ESP viienda osa tavakohasel täitmisel, mis moodustab tema tegevusest suurima osa.
51 Hageja rõhutab, et ta on keskmise suurusega ettevõte, kus töötab umbes 200 töötajat, et ta tegeleb teatud hulga töödega, mille hulgas ESP viienda osa tööd on kõige olulisemad, ja et ESP viies osa katab suurima osa tema eelarvest ja sellega tegeleb ligikaudu pool tema töötajatest, kes on palgatud ainult ESP viienda osa tööde teostamiseks. Samuti on ta hankinud täiendavat infrastruktuuri, mis moodustab süsteemi, mis on täielikult loodud ainult ESP viienda osa tarbeks ning mis on kavandatud ja valmistatud 35 miljoni euro suuruse eelarvega hankelepingu täitmiseks. ESP viienda osa hankelepingu sõlmimine kohustab hagejat pidama ülal kallist infrastruktuuri ja koolitussüsteemi selle töö jaoks vajaliku tööjõu pidevaks koolitamiseks, et nad oleksid kursis komisjoni poolt iga paari kuu poolt tehtavate tehnoloogiliste muudatustega. Hageja ESP viienda osaga seotud tegevuste maht on aastas umbes 4 miljonit eurot, mis on oluline osa hageja kogu infotehnoloogiaalaste teenuste alasest tegevusest. Hageja tulud on langenud 16 miljonilt eurolt 2001. aastal 14 miljoni euroni 2002. aastal ja 10 miljoni euroni 2003. aastal ning on oht, et need langevad 2004. ja 2005. aastal 5 miljoni euroni, eelkõige väheste ESP viienda osa raames esitatud tellimuste tõttu. Suur osa hageja töötajatest on sel põhjusel juba ettevõttest lahkunud. Sellise tööjõukaotusega ei ole hageja arvates võimalik kaotatud turuosa tagasi võita.
52 Hageja teatab, et võimalik ESP viienda osaga seotud tellimuste ärajäämine või vähendamine oleks tema jaoks saatuslik. Hageja ütleb, et kogu spetsiaalselt ESP viienda osa rakendamiseks loodud infrastruktuur kaob koos sellest tulenevate heastamatute tagajärgedega tema jaoks, kuna ta ei ole enam võimeline toime tulema sellel eriti tiheda konkurentsiga turul, kus ta tegutseb.
53 Oma maine kahjustumist põhjendab hageja sellega, et selles olukorras kahjustuvad tema suhted teiste turuosalistega ja klientidega, kes tõlgendavad seda olukorda kui tema suutmatust vastata komisjoni ootustele.
54 Lõpuks leiab hageja, et taotletud ajutised meetmed on vajalikud, kuna juhul, kui need toimingud, mille vastu ta on esitanud käesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, teostatakse enne nende tühistamist, allkirjastab komisjon ajaomased lepingud ja avab sellega tee suure osa allesjäänud summade kulutamiseks ESP‑DIMA hanke kaudu. Hageja hinnangul on ESP‑DIMA hankesummadeks ette nähtud 120 miljonit eurot, mis on komisjoni kõige olulisem investeering selles valdkonnas ja seob komisjoni lõplikult ESP‑DIMA konsortsiumiga.
55 Komisjoni hinnangul ei ole hageja väidetud kahju Esimese Astme Kohtu praktika kohaselt ei suur ega korvamatu.
56 Väidetava varalise kahju kohta teatab komisjon seevastu, et hageja põhjendused osutavad, et ei ole mingit põhjuslikku seost selle toimingu, mille teostamise peatamist taotletakse (ESP‑DIMA hankelepingu sõlmimine teise pakkujaga) ja kahju vahel, mida hageja väidab enesele tekkivat, ehk ESP viienda osa teostamiseks sõlmitud lepinguga seotud käibe vähenemise vahel.
57 Komisjon tõdeb, et kogu väidetav tekkiv kahju tuleneb hageja väitel sellest, et komisjon oleks pidanud enam kasutama ESP viiendat osa selle asemel, et korraldada hankemenetlus eelnevate ESP neljanda osa lepingute asendamiseks ESP-DIMA hankega. Komisjon rõhutab, et hageja lähenemine tugineb tegelikult täiesti paikapidamatul oletusel, et kui takistada komisjoni allkirjastamast ESP‑DIMA pakkumismenetlusest tulenevaid lepinguid, tuleb komisjonil kasutada ESP viiendat osa nende teenuste tellimiseks, mida kattis varem ESP neljas osa, mistõttu suureneks hageja käive. Komisjoni arvates on see oletus täiesti ekslik, kuna tellija jätkaks igal juhul seda vahetegemist ESP neljanda ja viienda osa vahel, mida ta on teinud nende hankelepingute sõlmimisest saadik ja mis tuleneb nende hangete hanketeadetes avaldatud määratlusest.
58 Komisjon lisab, et juhul, kui ajutisi meetmeid ei võeta, ei ole väidetav tekkida võiv kahju igal juhul suur ega korvamatu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on varaline kahju ilmselgelt hüvitatav, kuna selles osas on hiljem võimalik maksta rahalist hüvitust. Hageja ei ole komisjoni arvates tõendanud selliste eriliste asjaolude esinemist, et seda varalist kahju saaks pidada suureks või korvamatuks. Selles osas leiab komisjon, et hageja väited on üldsõnalised ega tõenda ei seda, et asjaomase hanke kaotus ohustaks ta olemasolu ega ka seda, et tema turuosa väheneks korvamatult.
59 Vastupidi, komisjoni meelest on ilmne, et hageja tuleb toime seni, kuni Esimese Astme Kohus langetab põhiküsimuse kohta otsuse. Selles osas viitab komisjon muu hulgas kahele EuroDB ja Dun & Bradstreeti vastavalt 22. märtsil ja 26. juulil 2004 tehtud uuringule, mis on lisatud komisjoni 15. oktoobri 2004. aasta märkustele, mis näitavad hageja head majanduslikku seisundit. Hageja leiab oma 2. novembri 2004. aasta kirjas, et need uuringud on vananenud ja ebaõiged.
60 Mis puudutab hageja väidetud mittevaralist kahju, nagu näiteks olemasoleva tuntuse kaotamine ja oluline maine kahjustamine, leiab komisjon, et pakkumismenetluses osalemine sisaldab pakkujate jaoks alati riski, et hankelepingut nendega ei sõlmita. See aga ei ole mitte mingil juhul mainet kahjustav, nagu Esimese Astme Kohus on oma kohtupraktikas juba sedastanud.
61 Lõpuks hindab komisjon, et asjaolu, et leping sõlmitakse valitud pakkujaga ja et tema valdusesse antakse suur osa eelarvevahenditest enne, kui Esimese Astme Kohus on teinud otsuse põhiküsimuse kohta, ei ole Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt kiireloomulisuse tingimuse kohaldamist nõudev asjaolu. Juhul kui toiming tühistatakse, on komisjonil võimalik hageja õigused taastada.
– Huvide kaalumine
62 Kuigi hageja ei ole selgesõnaliselt oma taotluses huvide kaalumist puudutanud, rõhutab komisjon siiski, et tema huvid on kaalukamad, arvestades, et hageja võimalik kahju, kui ajutisi meetmeid ei võeta, ei ületa seda kahju, mida võiks saada komisjon ja teised pakkujad, kui ajutised meetmed määratakse. Teistel pakkujatel on õigustatud ootus, et komisjon jätkab lepingute sõlmimist. Ajutised meetmed takistaksid lepingute sõlmimist, mis omakorda takistaks komisjoni infotehnoloogiaalast tegevust. Lisaks hindab komisjon, et kuna pakkumiste jõusoleku tähtaeg lõpeb 19. novembril 2004, siis peatamine viiks pakkumiste kehtivuse lõppemiseni ning ajutisi meetmeid ei saaks pidada ajutisteks. Hageja vaidleb nendele kahele viimasele väitele vastu põhjendusega, et komisjonil on muid võimalusi asjaomaste lepingute asendamiseks, sealhulgas ka võimalus paluda pakkumiste kehtivuse pikendamist või kasutada muid lepinguid. Selle kohta arvab komisjon, et niisugune pikendamine on küll võimalik, aga ei ole kindel, ja et teised vahendid asjaomaste teenuste tellimiseks ei ole niivõrd sobivad kui ESP‑DIMA hankelepingu sõlmimine.
Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku hinnang
– Esialgsed märkused
63 Tuleb sedastada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuavad kodukorra artikli 104 lõikes 2 sätestatud tingimused, et põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele ajutiste meetmete kohaldamise taotlus toetub, peavad selguma ühtselt ja arusaadavalt ajutiste meetmete kohaldamise taotluse tekstist endast (Esimese Astme Kohtu presidendi 25. juuni 2003. aasta määrus kohtuasjas T‑175/03 R: Schmitt v. Euroopa Ülesehitusamet, EKL AT 2003, lk I‑A‑175 ja II‑883, punkt 18, 15. jaanuari 2001. aasta määrus kohtuasjas T‑236/00 R: Stauner jt v. parlament ja komisjon EKL 2001, lk II‑15, punkt 34, ja 7. mai 2002. aasta määrus kohtuasjas T‑306/01 R: Aden jt v. nõukogu ja komisjon, EKL 2002, lk II‑2387, punkt 52).
64 Nii nagu komisjon õigustatult rõhutab, ei ole taotluses välja toodud piisavalt asjaolusid, mis võimaldaksid ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul hinnata, kas meetmete võtmine on ilmselgelt õigustatud, aga tõdeda tuleb, et komisjoni märkused ja menetlusosaliste teistkordsed märkused on selgitanud taotluse eset viisil, mis võimaldab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul seda hinnata. Esiteks tuleb uurida kiireloomulisusega seotud asjaolusid.
– Kiireloomulisuse tingimus
65 Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hinnatakse ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisust selle alusel, kas on vaja teha esialgne otsus selleks, et vältida ajutisi meetmeid taotlevale poolele tekkida võivat olulist ja korvamatut kahju. Viimatinimetatu peab tõendama, et ta ei saa oodata põhimenetluse tulemust, ilma et talle tekiks selline kahju (vt Esimese Astme Kohtu presidendi 20. juuli 2000. aasta määrus kohtuasjas T‑169/00 R: Esedra v. komisjon, EKL 2000, lk II‑2951, punkt 43, ja 27. juuli 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑148/04 R: TQ3 Travel Solutions Belgium SA v. komisjon, EKL 2004, lk II‑3027, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).
66 Esmalt tuleb märkida, et nagu komisjon õigesti välja toob, ei ole hageja tõendanud seost väidetava kahju ja nende toimingute vahel, mille tegemise peatamist on taotletud.
67 Põhimõtteliselt kaebab hageja selle üle, kuidas on täidetud ESP viienda osa lepingut, mida tema arvates on kasutatud liiga vähe võrreldes ESP neljanda osaga. Hageja kaebab selle lepingu väidetava nõuetevastase täitmise üle ning samuti komisjoni otsuse peale korraldada ESP‑DIMA hange ESP neljanda osa uuendamiseks. Samas ei ole hageja vaidlustanud seda, et komisjon oleks ESP viienda osa lepingut rikkunud ega ole ka taotlenud ESP‑DIMA hankemenetluse peatamist. Selles osas tuleb meenutada, et ESP‑DIMA pakkumiskutse avaldati 27. detsembril 2003. aastal ja et komisjon jättis 30. jaanuari 2004. aasta kirjaga rahuldamata hageja põhimõttelised kaebused selle pakkumismenetluse peale.
68 Hageja sellisel lähenemisel on otsene õigusmõju tema poolt kiireloomulisuse tingimuse kohta esitatud argumentidele. Tegelikult hageja ainult viitab kaudselt sellele, et ta kannab suurt ja korvamatut kahju seetõttu, et ESP‑DIMA hankeleping sõlmitakse teise pakkujaga või üleüldse selle hanke korraldamise tõttu. Vastupidi, ta ütleb selgelt, et tema arvates tuleneb kahju „võimalikust ESP viienda osaga seotud tellimuste ärajäämisest või vähendamisest”, mis oleks tema jaoks „saatuslik”. Hageja üritab tõendada põhjusliku seose olemasolu ESP viienda osa nõuetevastase täitmise ja ESP‑DIMA hankelepingu sõlmimise vahel, väites oma taotluses, et „on enam kui selge, et [ESP neljanda osa] väär elluviimine tähendab [ESP viienda osa] lõppu, kuna [ESP neljandat osa] pikendatakse [ESP‑DIMA hanke] abil, ning juhul kui taotletavat peatamist ei määrata „allkirjastab komisjon [asjaomased] hankelepingud, andes juurdepääsu [ESP DIMA pakkumismenetluse] kaudu suurele osale olemasolevast eelarvest”, ja et „sellest hetkest alates ei ole [ESP viiendat osa] enam võimalik läbi viia”.
69 Siiski ei ole hageja vaidlustanud ei ESP neljanda ja viienda osa puudlikku täitmist, mis on põhimõtteliselt tema murede põhjus, ega ka ESP‑DIMA hanke läbiviimise tingimusi. Seega on ilmne, et hageja ei saa väita, et ajutiste meetmete võtmisel kasutaks komisjon rohkem ESP viienda osaga seotud lepinguid, kui võtta arvesse, et komisjon on selgelt väljendanud, et ta mitte mingil juhul ei kasutaks ESP viienda osa lepinguid algselt ESP neljanda osa või ESP‑DIMA hanke objektiks olevate teenuste tellimiseks. Hageja ei ole seega tõendanud, et valitseb põhjuslik seos ühelt poolt taotletava toimingute tegemise peatamise (otsus sõlmida ESP DIMA hankeleping teise pakkujaga ja põhjendav kiri) ja teiselt poolt hageja väitel talle tekkida võiva kahju ehk ESP viienda osa teostamisest tuleneva käibe vähenemise vahel. Seetõttu tundub, et taotletavatel ajutistel meetmetel ei ole mõju ESP viienda osa elluviimisele.
70 Sellest tuleneb, et taotletud ajutised meetmed ei ole ei asjakohased ega ka vajalikud väidetava kahju vältimiseks.
71 Isegi kui oletada, et väidetav kahju tuleneb vaidlustatud toimingutest, tuleb igal juhul tõdeda, et nimetatud kahju ei saa pidada Esimese Astme Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt suureks ja korvamatuks.
72 Nagu komisjon leiab, võib väita selles osas, mis puudutab hageja väidetavat varalist kahju, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa seda pidada korvamatuks ega isegi raskesti korvatavaks, kuna seda on hiljem võimalik hüvitada rahaliselt (vt eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika). Hageja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et tal oleks takistatud saada hüvitust EÜ artiklis 288 ette nähtud õiguskaitsevahendite abil (vt eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 47, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 1. oktoobri 1997. aasta määrus kohtuasjas T-230/97 R: Comafrica ja Dole Fresh Fruit Europe v. komisjon, EKL 1997, lk II‑1589, punkt 38).
73 Eelnevat arvestades oleksid taotletud ajutised meetmed käesolevas asjas õigustatud vaid juhul, kui ilma ajutisi meetmeid võtmata satuks hageja olukorda, mis võiks ohustada tema olemasolu või muuta pöördumatult tema seisundit turul (vt selles osas eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 45).
74 Hageja ei ole aga selle kohta esitanud tõendeid, et ajutisi meetmeid võtmata võiks ta sattuda sellisesse olukorda.
75 Seetõttu tuleb tõdeda, et hageja ei ole esitanud oma varalise olukorra kohta selliseid materjale, mis võimaldaksid ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul jõuda järeldusele, et hageja olemasolu satub enne põhiküsimuses Esimese Astme Kohtu otsuse tegemist ohtu.
76 Tuleb nentida iseäranis seda, et hageja argumendid oma tulude vähenemise kohta ei tugine tõenditele ning igal juhul ei ole hageja tõendanud, et selline tulude vähenemine ohustaks tema olemasolu enne, kui Esimese Astme Kohus teeb otsuse põhiküsimuse kohta.
77 Vastupidiselt, toimiku materjalid näitavad, et hagejal on piisavalt tööd selleks, et toime tulla, kuni Esimese Astme Kohus teeb otsuse põhiküsimuse kohta.
78 Nagu hageja ise on oma taotluses rõhutanud, osaleb ta pidevalt edukalt komisjoni pakkumismenetlustes ja arendab teatud hulka projekte Euroopa institutsioonide, mitte ainult komisjoni jaoks.
79 Seda tõendavad ka EuroDB ja Dun & Bradstreeti vastavalt 22. märtsil ja 26. juulil 2004 tehtud uuringud, mis on lisatud komisjoni 15. oktoobri 2004. aasta märkustele, mis näitavad, et hagejal on palju kliente, sealhulgas Euroopa Liidu institutsioonid, siseriiklikud avalik-õiguslikud asutused ja rahvusvahelised äriühingud. Lisaks selgub uuringutest, et hageja majanduslikku seisundit hinnatakse „heaks” ning müük, kulutasuvus ja koguvara on saanud positiivse hinnangu. Tuleb rõhutada, et hageja väide tema 2. novembri 2003. aasta kirjas, et need uuringud on „aegunud” ja „ekslikud” on väga üldsõnaline ja et hageja ei ole esitanud selle kinnituseks vähimatki tõendit.
80 Lõpuks tuleb märkida, et hageja jätkab tegevust ESP 5 konsortsiumis ESP viienda osa esimese lepinguosalisena ja osaleb ka ED konsortsiumis kui ESP‑DIMA hanke teine lepinguosaline, eelkõige kuna ta on ESP‑DIMA pakkumismenetluses osaledes tõendanud komisjonile sellises projektis osalemiseks vajalikku finants- ja tehnilist suutlikust.
81 Hageja ei ole esitanud tõendeid oma väite kohta, et ilma taotletud ajutisi meetmeid võtmata muutub ta turuseisund korvamatult, ja selle kohta, et ta peab lõpetama poole oma tegevusest, vallandama poole oma töötajatest ja kogu ESP viienda osa jaoks loodud infrastruktuur kaob, koos sellest tulenevate „saatuslike” tagajärgedega tema jaoks, ning lisaks ei ole hageja tõendanud ega isegi üritanud tõendada, millised struktuurilised ja juriidilised takistused takistavad tal kaotatud turuosa tagasi võitmast (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu presidendi 16. jaanuari 2004. aasta määrus kohtuasjas T-369/03 R: Arizona Chemical jt v. komisjon, EKL 2004, lk II‑205, punkt 84). Hageja ei ole ka täpsemalt selgitanud, miks ei võiks ta edukalt osaleda teistes hangetes, sealhulgas ka vaidlusaluses hankes, kui avaldatakse uus hanketeade, või mis takistab tal palgata töötajaid või taasluua vajalikku tehnilist infrastruktuuri sellisteks suurteks projektideks nagu teostati ESP viienda osa raames, kui see on vajalik kaotatud turuosa tagasivõitmiseks. Selles osas tuleb tõdeda esiteks, et ESP viies osa jätkub, ja et teiseks tagab asjaolu, et hageja võib jätkata osalemist teistes Euroopa institutsioonide ja teiste klientide projektides, et tema tehniline suutlikus ei kao.
82 Mis puudutab hageja väidetud mittevaralist kahju, siis tuleb hageja argumendi kohta, et ajutised meetmed on tema mainele ja usaldatavusele tekkida võiva korvamatu kahju tõttu kiireloomuliselt vajalikud, märkida, et selline kahju ei ole tingimata tekkinud lepingu sõlmimise otsuse tõttu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt sisaldab osalemine avalikes hangetes, mis on oma iseloomult eriti võistluslikud, vältimatult riski kõigi osalejate jaoks ja ühe pakkuja kõrvaldamine pakkumismenetluse reeglite kohaselt ei tekita iseenesest mingit kahju (Euroopa Kohtu presidendi 5. augusti 1983. aasta määrus kohtuasjas 118/83 R: CMC v. komisjon, EKL 1983, lk 2583, punkt 5, ja eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 48).
83 Samuti ei saa toetada hageja argumente, millega ta püüab näidata, et asja kiireloomulisus on tingitud sellest, et ESP‑DIMA konsortsiumiga sõlmitakse leping ja ESP‑DIMA hanke eelarvevahendid määratakse ära juba enne põhiküsimuse kohta otsuse tegemist ulatuses, mis seob komisjoni püsivalt selle konsortsiumiga. Asjaomane olukord ei too endaga kaasa kiireloomulisust õigustavaid asjaolusid, kuna kui oletada, et Esimese Astme Kohus rahuldab hagi põhiküsimuses, on komisjon sel puhul kohustatud võtma vajalikud meetmed, et tagada hageja huvide vajalik kaitse. Niisugusel juhul saab asjaomane institutsioon eriliste raskusteta välja kuulutada uue pakkumismenetluse, milles hageja võib osaleda. Sellist meedet võib kasutada koos kahjutasu maksmisega. Hageja ei ole aga välja toonud mitte ühtegi asjaolu, mis võiks olla takistuseks tema huvide tagamisele sellisel viisil (vt selle kohta eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 51, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 2. mai 1994. aasta määrus kohtuasjas T108/94 R: Candiotte v. nõukogu, EKL 1994, lk II-249, punkt 27).
84 Neil asjaoludel võib järeldada, et hageja tõendid ei tõenda õiguslikult piisavalt, et taotletud ajutiste meetmete võtmata jätmine tekitab talle suure ja korvamatu kahju.
85 Seega ei ole hageja tõendanud, et kiireloomulisuse tingimus oleks täidetud. Järelikult tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tagasi lükata, ilma et oleks vaja hinnata ei taotluse vastuvõetavust ega ka seda kas teised ajutiste meetmete võtmise tingimused on täidetud (Esimese Astme Kohtu presidendi 9. augusti 1999. aasta määrus liidetud kohtuasjades T‑38/99 R – T‑42/99 R, T‑45/99 R ja T‑48/99 R: Sociedade Agrícola dos Arinhos jt v. komisjon, EKL 1999, lk II‑585, punkt 48).
Taotlus teha menetlustoiming, mille eesmärk on, et komisjon esitaks teatud dokumendid
Poolte argumendid
86 Hageja taotles 23. oktoobri 2004. aasta märkustes, et Esimese Astme Kohtu president kohustaks komisjoni esitama asjakohaseid dokumente põhjusel, et need dokumendid võiksid tõendada, et ESP neljanda osa täitmine oli nõuetevastane, ning et need on Esimese Astme Kohtu jaoks otsuse tegemiseks vajalikud ja sobivad ning isegi otsustavad.
87 Komisjon leiab, et menetlustoimingu tegemise taotlus tuleb tagasi lükata, kuna hageja ei ole vastupidi Euroopa Kohtu praktika nõuetele mitte mingil määral tõendanud asjaomaste dokumentide esitamise vajalikkust. Komisjon rõhutab teisalt, et need dokumendid sisaldavad konfidentsiaalseid andmeid ja neid ei tohi avaldada, kuna nende dokumentide esitamine võiks kahjustada pakkujate õiguspäraseid ärihuve.
Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku hinnang
88 Esmalt tuleb sedastada, et hageja asjakohaste dokumentide esitamist puudutavat taotlust tuleb pidada ainult menetlustoimingute või menetlust korraldavate meetmetega seotud taotlusteks.
89 Seetõttu tuleb märkida, et kodukorra artikli 105 lõike 2 esimese lõigu kohaselt kaalub Esimese Astme Kohtu president, kas menetlustoimingu määramine on vajalik. Kodukorra artikkel 65 täpsustab, et menetlustoimingute hulka kuulub ka nõue dokumentide esitamiseks. Kodukorra artikli 64 kohaselt võib Esimese Astme Kohus otsustada menetlust korraldavate meetmete võtmise, sh kohtuasjaga seotud dokumentide või teiste kirjalike materjalide küsimise.
90 Kuna ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleb kiireloomulisuse puudumise tõttu tagasi lükata, ilma et oleks vaja hinnata, kas on täidetud muud ajutiste meetmete võtmiseks vajalikud tingimused, eelkõige fumus boni iuris’e olemasolu, leiab ajutiste meetmete võtmise üle otsustav kohtunik, et asjaomased dokumendid ei oma käsitletava ajutiste meetmete kohaldamise taotluse hindamise seisukohalt tähtsust ja seetõttu ei ole alust rahuldada hageja taotlust võtta neid dokumente puudutavaid meetmeid.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT
määrab:
1. Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.
2. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
10. novembril 2004 Luxembourgis.