Language of document :

Üldkohtu 17. juuni 2013. aasta määrus – Divandari versus nõukogu

(kohtuasi T-70/12)1

(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani suhtes võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Vastuvõetamatuse vastuväide – Pooleliolevad kohtuasjad – Õigusvastasuse vastuväide – Asjaomaste isikute loetelust kustutamine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ali Divandari (Teheran, Iraan) (esindajad: solicitor S. Zaiwalla, solicitor P. Reddy ja solicitor F. Zaiwalla, M. Brindle, QC, ja barrister R. Blakeley,)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bishop ja I. Rodios)

Ese

Esiteks nõue tühistada nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 319, lk 71), nõukogu 1. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1245/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2011, L 319, lk 11), ja nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT L 88, lk 1), hagejat puudutavas osas ja teiseks nõue tunnistada hageja suhtes kohaldamatuks nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39), artikli 20 lõike 1 punkt b ja nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (ELT L 281, lk 1), artikli 16 lõige 2.

Resolutsioon

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata osas, milles sellega palutakse tunnistada hageja suhtes kohaldamatuks nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP, artikli 20 lõike 1 punkt b ja nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007, artikli 16 lõige 2.

Lükata vastuvõetamatuse vastuväide ülejäänud osas tagasi.

Otsuse tegemise vajadus on ära langenud osas, milles hageja palub tühistada nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413, nõukogu 1. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1245/2011, millega rakendatakse määrust nr 961/2010, ja nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 961/2010, hagejat puudutavas osas.

Mõista hageja kohtukulud seoses otsuse 2011/783, rakendusmääruse nr 1245/2011 ja määruse nr 267/2012 tühistamise nõudega välja nõukogult, kes ühtlasi kannab ise enda kohtukulud.

Jätta hageja kohtukulud, mis seonduvad esiteks otsuse 2010/413 artikli 20 lõike 1 punkti b ja määruse nr 961/2010 artikli 16 lõike 2 kohaldamatuks tunnistamise nõudega ning teiseks vastuvõetamatuse vastuväitega, tema enda kanda.

____________

1     ELT C 109, 14.4.2012.