Kohtuasi T-584/08

Cantiere navale De Poli SpA

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Laevaehituse ajutine kaitsemehhanism – Itaalia ametiasutuste kavandatud abikava muudatus, millel oli komisjoni eelnev heakskiit – Otsus, millega tunnistatakse abikava ühisturuga kokkusobimatuks

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Riigiabi – Abikavad – Komisjonipoolne läbivaatamine – Komisjoni otsuse vastuvõtmise ajal jõus olnud materiaalõigusnormide kohaldamine

(EÜ artikli 88 lõige 3; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 4)

2.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Määrusega määratletud abi liigid, mis võidakse legeda ühisturuga kokkusobivaks

(EÜ artikli 87 lõige 3 ja EÜ artikli 88 lõige 3)

1.      Mis puudutab õigusnormi ajalist kohaldatavust, kui üleminekusätted puuduvad, siis tuleb eristada pädevust puudutavaid eeskirju materiaalõigusnormidest. Liidu institutsioonide pädevust reguleerivate eeskirjade puhul peab õigusakti õiguslikuks aluseks olev säte, mis annab liidu institutsioonile pädevuse õigusakti vastuvõtmiseks, olema õigusakti vastuvõtmise hetkel jõus. Mis puudutab materiaalõigusnorme, siis need reguleerivad alates oma jõustumisest kõiki varasemate õigusnormide kehtivuse ajal aset leidnud olukordade tulevasi tagajärgi. Järelikult ei ole materiaalõigusnormid kohaldatavad enne nende jõustumist ilmnenud tagajärgede suhtes, kui ei ole just täidetud tagasiulatuva kohaldamise eritingimused.

Mis puudutab abi, millest on küll teatatud, aga mida ei ole välja makstud, siis liidu riigiabi kontrolli süsteemi raames langeb kuupäev, mil kavandatava abi tagajärjed jõustuvad, kokku hetkega, mil komisjon võtab vastu otsuse, mis puudutab selle abi kokkusobivust ühisturuga. Riigiabi kokkusobivuse hindamise reegleid, põhimõtteid ja kriteeriume, mis kehtivad komisjoni otsuse tegemise kuupäeval, võib nimelt pidada konkurentsiolukorra hindamiseks põhimõtteliselt sobivamaiks. See tuleneb asjaolust, et kõnealune abi annab reaalseid soodustusi (või asetab kellegi ebasoodsamasse olukorda) kõige varem alates kuupäevast, mil komisjon otsustab, kas seda abi lubada või mitte. Mis puudutab seevastu õigusvastaselt ja teatamata eraldatud abi, siis selle suhtes kohaldatakse materiaalõigusnorme, mis olid jõus abi maksmise ajal, sest sellise abiga kaasnevad soodustused ja ebasoodsad olukorrad materialiseerusid ajavahemikul, mille jooksul kõnealune abi välja maksti.

Tõsiasi, et kohaldatavad materiaalõigusnormid kindlaks määrav kuupäev langeb teatatud, ent välja maksmata abi puhul kokku komisjonipoolse otsuse vastuvõtmisega selle abi kokkusobivuse kohta, tingib olukorra, kus nimetatud institutsioon võib teatatud abimeetme läbivaatamise kestust kujundades põhjustada selle, et kohaldamisele kuulub materiaalõigusnorm, mis jõustus pärast komisjonile sellest meetmest teatamist. Sellega seoses on oluline märkida, et komisjoni võimalust valida kas uue või varasema normi kohaldamise vahel piirab ja tasakaalustab ühelt poolt asjaolu, et liikmesriikidel on kaalutlusõigus kuupäeva osas, millal nad abimeetmest teatavad, ja teiselt poolt see, et määruse nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ artikli 88] kohaldamiseks) artikkel 4 kohustab komisjoni, kooskõlas hea halduse põhimõttega, tegutsema hoolsust üles näidates.

(vt punktid 32, 33, 35–37, 40 ja 41)

2.      EÜ artikli 87 lõike 3 järgi võib teatavaid abikategooriaid „pidada ühisturuga kokkusobivaks”. Kui määrus põhineb EÜ artikli 87 lõikel 3 ja määratleb abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, ei tulene sellest siiski, et ta seda ka tingimata on. Nimelt tuleb komisjonil EÜ artikli 88 lõike 3 alusel kindlaks teha, kas kõnealune abi täidab kõik ühisturuga kokkusobivuse eelduseks olevad tingimused.

(vt punktid 60–62)