ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (teine koda)
7. juuni 2004(*)
Kahju hüvitamise hagi – Justiits- ja siseküsimused – Nõukogu ühine seisukoht – Terrorismiaktidega seotud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes tarvitatavad meetmed – Ilmne pädevuse puudumine – Ilmselgelt põhjendamata hagi
Kohtuasjas T-338/02,
Segi,
Araitz Zubimendi Izaga, elukoht: Hernani (Hispaania),
Aritza Galarraga, elukoht: Saint Pée sur Nivelle (Prantsusmaa),
esindaja: advokaat D. Rouget,
hagejad,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M. Vitsentzatos ja M. Bauer,
kostja,
keda toetavad
Hispaania Kuningriik, esindaja kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
ja
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, esindaja: P. Ormond, hiljem C. Jackson, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
menetlusse astujad,
mille esemeks on kahjunõue eesmärgiga saada hüvitist kahju eest, mis on hagejatele väidetavalt tekitatud Segi lisamisega nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, lk 93), nõukogu 2. mai 2002. aasta ühise seisukoha 2002/340/ÜVJP, millega ajakohastatakse ühist seisukohta 2001/931 (EÜT L 116, lk 75) ja nõukogu 17. juuni 2002. aasta ühise seisukoha 2002/462/ÜVJP, millega ajakohastatakse ühist seisukohta 2001/931 ja tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2002/340 (EÜT L 160, lk 32), artiklis 1 osutatud isikute, rühmituste ja üksuste loetellu,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud A. W. H. Meij ja N. J. Forwood,
kohtusekretär: H. Jung,
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse taust
1 Kohtutoimikust nähtub, et Segi on organisatsioon, mille eesmärk on kaitsta Baski noorte nõudmisi ning Baski identiteeti, kultuuri ja keelt. Hagejate väitel loodi see organisatsioon 16. juunil 2001 asukohtadega Bayonne’is (Prantsusmaa) ja Donostias (Hispaania). Selle esindajateks olid määratud Araitz Zubimendi Izaga ja Aritza Galarraga. Ühtki ametlikku dokumenti ei ole selle kohta esitatud.
2 ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. septembril 2001 vastu resolutsiooni 1373(2001), millega ta muuhulgas otsustas, et kõik liikmesriigid osutavad üksteisele kõikvõimalikku abi kriminaalasjade uurimisel ja muudes menetlustes, mis on seotud terroriaktide rahastamise või neid toetava tegevusega, kaasa arvatud nende liikmesriikide valduses olla võivate ning menetluses vajalike tõendite kogumisega seotud abi.
3 Leides, et ühenduse tegevus on vajalik ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373(2001) elluviimiseks, võttis nõukogu 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, lk 93). See ühine seisukoht võeti vastu EL lepingu V jaotisse, pealkirjaga „Sätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta” (ÜVJP), kuuluva artikli 15 ja EL lepingu VI jaotisse, pealkirjaga „Sätted politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades” (üldiselt kasutusel nimetus justiits- ja siseküsimused), kuuluva artikli 34 alusel.
4 Ühise seisukoha 2001/931 artiklid 1 ja 4 sätestavad:
„Artikkel 1
1. Käesolevat ühist seisukohta kohaldatakse järgmiste artiklite kohaselt isikute, rühmituste ja üksuste suhtes, kes osalevad terroriaktides ja on loetletud lisas.
[…]
6. Lisa loendis sisalduvate isikute ja üksuste nimed vaadatakse korrapäraselt ja vähemalt iga kuue kuu tagant läbi, tagamaks, et nende hoidmine loendis on põhjendatud.”
„Artikkel 4
Liikmesriigid annavad üksteisele Euroopa Liidu lepingu VI jaotise raames kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö kaudu kõikvõimalikku abi terroriaktide tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Selleks kasutavad nad taotluse korral täielikult oma Euroopa Liidu õigusaktidest ja muudest liikmesriike siduvatest rahvusvahelistest lepingutest, kokkulepetest ja konventsioonidest tulenevaid volitusi uurimistes ja menetlustes, mida nende ametiasutused sooritavad lisas loetletud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes.”
5 Ühise seisukoha 2001/931 lisa punktis 2 „Rühmitused ja üksused” on märgitud:
„ * – Euskadi Ta Askatasuna/Tierra Vasca y Libertad/Baskimaa ja Vabadus (ETA)
(Järgmised organisatsioonid kuuluvad terrorirühmitusse ETA: Kas, Xaki, Ekin, Jarrai-Haika-Segi, Gestoras Pro-amnistía).”
6 Selle lisa joonealuses märkuses on viidatud, et „[t]ärniga (*) tähistatute suhtes kohaldatakse üksnes artiklit 4”.
7 Lisaks võttis nõukogu 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/930/ÜVJP terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 344, lk 90), määruse (EÜ) nr 2580/2001, teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (EÜT L 344, lk 70) ja otsuse 2001/927/EÜ, millega kehtestatakse määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3 sätestatud loetelu (EÜT L 344, lk 83). Ükski nimetatud dokumentidest ei sisalda hagejate nimesid.
8 Ühise seisukoha 2001/931 ja määruse nr 2580/2001 vastuvõtmise protokolli lisas sisalduva nõukogu deklaratsiooni (edaspidi „õigust hüvitisele käsitlev nõukogu deklaratsioon”) kohaselt:
„Nõukogu tuletab ühise seisukoha [2001/931] artikli 1 lõike 6 osas meelde, et osutatud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes tehtud viga annab kahjustatud poolele õiguse nõuda kohtu kaudu hüvitist.”
9 Madridis (Hispaania) asuva Audiencia Nacional’i juhtiv eeluurimiskohtunik nr 5 tunnistas 5. veebruari ja 11. märtsi 2002. aasta määrustega Segi tegevuse seadusevastaseks ja määras vanglakaristuse teatavatele Segi arvatavatele juhtidele põhjendusel, et see organisatsioon kuulub baskide separatistliku organisatsiooni ETA koosseisu.
10 Euroopa Inimõiguste Kohus jättis 23. mai 2002. aasta otsusega vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hagejate poolt viieteistkümne liikmesriigi vastu esitatud hagi ühise seisukoha 2001/931 kohta, põhjendusel, et antud juhul ei ole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) hagejate suhtes rikutud.
11 Nõukogu võttis 2. mail ja 17. juunil 2002 EL artikli 15 ja EL artikli 34 alusel vastu ühised seisukohad 2002/340/ÜVJP ja 2002/462/ÜVJP, millega ajakohastatakse ühist seisukohta 2001/931 (EÜT L 116, lk 75 ja EÜT L 160, lk 32). Nende kahe ühise seisukoha lisades mainitakse Segi nime samas sõnastuses nagu ühises seisukohas 2001/931.
Menetlus ja poolte nõuded
12 Hagejad esitasid käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 13. novembril 2002.
13 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 114 alusel esitas nõukogu eraldi dokumendina Esimese Astme Kohtusse 12. veebruaril 2003 saabunud vastuvõetamatuse vastuväite, mille kohta hagejad esitasid oma märkused.
14 Esimese Astme Kohtu teise koja esimees andis 5. juuni 2003. aasta määrusega Hispaania Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile loa menetlusse astumiseks nõukogu nõuete toetuseks. Ühendkuningriik keeldus esitamast märkusi vastuvõetamatuse vastuväite kohta. Hispaania Kuningriik esitas oma märkused vastuvõetamatuse vastuväite kohta määratud tähtaja jooksul.
15 Nõukogu, keda toetab Hispaania Kuningriik, palub vastuvõetamatuse vastuväites Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– mõista kohtukulud välja „hagejalt”.
16 Hagejad paluvad oma märkustes kõnealuse vastuväite kohta Esimese Astme Kohtul:
– tunnistada kahju hüvitamise hagi vastuvõetavust;
– teise võimalusena tuvastada ühenduse õiguse üldpõhimõtete rikkumine nõukogu poolt;
– mõista mõlemal juhul kohtukulud välja nõukogult.
Õiguslik käsitlus
Poolte argumendid
17 Nõukogu ja Hispaania Kuningriik väidavad esiteks, et Segil puudub protsessiteovõime. Nad lisavad, et A. Zubimendi Izagal ja A. Galarragal ei ole volitust Segit esindada ning Hispaania Kuningriigi väitel puudub neil kaebeõigus Esimese Astme Kohtus.
18 Teiseks leiavad nõukogu ja Hispaania Kuningriik, et EÜ artikli 288 teises lõigus eeldatakse, et tekitatud kahju on põhjustatud mingisugusest ühenduse meetmest (Euroopa Kohtu 26. novembri 1975. aasta otsus kohtuasjas 99/74: Société des grands moulins des Antilles v. komisjon, EKL 1975, lk 1531, punkt 17). Kuna nõukogu on tegutsenud talle ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseküsimuste valdkonnas antud pädevuse raames, siis selline ühenduse meede puudub.
19 Kolmandaks väidavad nõukogu ja Hispaania Kuningriik, et ühenduse lepinguväline vastutus eeldab tõendite esitamist institutsioonile ette heidetud seadusevastase teo kohta. Nõukogu ja Hispaania Kuningriigi arvates ei ole Esimese Astme Kohus vastavalt EL artiklitele 35 ja 46 pädev hindama ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseküsimuste valdkonna aktide seaduslikkust.
20 Esmalt rõhutavad hagejad, et eriti solvav on hagejaks oleva ühenduse olemasolu ja teovõime eitamine nõukogu poolt üksnes selleks, et takistada organisatsioonil oma nime sisaldumise vaidlustamist ühise seisukoha 2001/931 lisas ja hüvitise saamist. See rikub neid ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, mis on sõnastatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 1, artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 13.
21 Hagejaks oleva ühenduse osas väitsid hagejad, et liikmesriikide õiguskorrad, ühenduse õigus ja Euroopa Inimõiguste Kohus tunnustavad asjaomase ühenduse protsessiteovõimet, eriti hagi esitamisel oma õiguste kaitseks (Euroopa Kohtu 8. oktoobri 1974. aasta otsus kohtuasjas 18/74: Syndicat général du personnel des organismes européens v. komisjon, EKL 1974, lk 933; 28. oktoobri 1982. aasta otsus kohtuasjas 135/81: Groupement des agences de voyages v. komisjon, EKL 1982, lk 3799, punkt 11, ja Esimese Astme Kohtu 11. juuli 1996 aasta otsus kohtuasjas T-161/94: Sinochem Heilongjiang v. nõukogu, EKL 1996, lk II-695, punkt 34). Õigust hüvitisele käsitleva deklaratsiooniga on nõukogu tunnustanud kõnealuses ühises seisukohas nimetatud „rühmituste” ja „üksuste” protsessiteovõimet kahju hüvitamise hagi esitamiseks. Pealegi, hagejaks olevat ühendust kõnesolevasse loetellu lisades kohtles nõukogu teda iseseisva juriidilise üksusena.
22 Hagejate hulka kuuluva kahe füüsilise isiku osas väidavad hagejad, et nad esinevad kehtiva korra kohaselt kahes erinevas rollis nii individuaalsete hagejatena kui ka ühenduse esindajatena.
23 Hagejad lisavad, et õigusriigi põhimõttel rajanevas ühenduses, kus kohaldatakse põhiõigusi ja eriti EIÕKst tulenevaid põhiõigusi, peab neil olema tegelik õigus esitada hagi neile tekitatud kahju tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks. Vastupidisel juhul jäävad nad ilma tõhusast õiguslikust kaitsest, mis tähendab, et institutsioonid võivad ühenduse raames meetmeid võttes tegutseda täiesti meelevaldselt.
24 Hagejate arvates on nõukogu vääriti valinud kõnesoleva tegevuse õigusliku aluse, eesmärgiga vältida igasugust demokraatlikku, kohtulikku või kohtuvälist kontrolli. Euroopa Parlament on oma 7. veebruari 2002. aasta resolutsioonis P5_TA(2002)0055 menetluse sellise kuritarvitamise selgelt hukka mõistnud. Valik erinevaid õiguslikke aluseid terrorismi puudutavate sätete kohta võeti nõukogu poolt vastu 27. detsembril 2001, eesmärgiga võtta teatud isikute kategooriatelt, eelkõige ühise seisukoha 2001/931 artiklis 4 osutatud isikutelt ära tegelik hagi esitamise õigus vastupidiselt määruses nr 2580/2001 osutatud isikutele. Hagejate arvates on Esimese Astme Kohus pädev määrama kahju hüvitamise hagi raames karistuse menetluse sellise kuritarvitamise eest.
25 Õigust hüvitisele käsitleva nõukogu deklaratsiooni osas on Esimese Astme Kohtu ülesanne määratleda, kuidas seda tõlgendada ning milline on selle õiguslik ulatus. Liikmesriikide vastutus on selles osas jagamatu, esiteks seetõttu, et tegemist on nõukogu poolt võetud meetmega, teiseks seetõttu, et siseriiklikel kohtutel puudub pädevus nõukogu poolt põhjustatud kahjuhüvitisnõuete menetlemiseks, ja kolmandaks seetõttu, et ebamõistlik oleks nõuda, et kahju kannatanud pool esitaks hagi kõigi viieteistkümne liikmesriigi vastu. See deklaratsioon annab Esimese Astme Kohtule pädevuse otsustada isikute kategooria üle, kellele on osutatud ühise seisukoha 2001/931 artiklis 4, võrdväärselt isikutega, kellele on osutatud määruses nr 2580/2001 ja selle ühise seisukoha artiklis 3, kes võivad esitada hagi ühenduse meetme vastu. Kõnealuses deklaratsioonis mainitud viga moodustab vea, mis koosneb käesoleval juhul faktilisest veast, juriidilise kvalifikatsiooni veast ja õiguslikust veast ning võimu kuritarvitamisest.
26 Kui Esimese Astme Kohus peaks asuma seisukohale, et tal puudub käesoleva hagi läbivaatamiseks pädevus, tuleks tal hagejate arvates siiski tuvastada, et nõukogu on rikkunud ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, mis on sõnastatud EIÕK artiklis 1, artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 13.
27 Kohtukulude osas väidavad hagejad, et oleks ebaõiglane jätta kulud nende kanda, kuna nad üritavad juriidiliselt keerulises ja raskes olukorras saada hüvitist väidetava kahju eest.
Esimese Astme Kohtu hinnang
28 Vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1 võib Esimese Astme Kohus poole nõudel teha otsuse vastuvõetamatuse küsimuses ilma asja sisuliselt arutamata. Sama artikli 3 lõike kohaselt jätkub menetlus suuliselt, kui Esimese Astme Kohus ei otsusta teisiti.
29 Vastavalt kodukorra artiklile 111 võib Esimese Astme Kohus juhul, kui hagi on ilmselgelt põhjendamatu, ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.
30 Esimese Astme Kohus leiab, et käesolevas asjas piisab kohtutoimiku dokumentidest ning suulise menetluse avamine ei ole vajalik.
31 Kohe alguses tuleb meelde tuletada, et oma hagis nõuavad hagejad kahju hüvitamist, mis on põhjustatud Segi nime lülitamisega ühise seisukoha 2001/931, mida on ajakohastatud ühiste seisukohtadega 2002/340 ja 2002/462, lisas olevasse loetellu.
32 Järgnevalt tuleb rõhutada, et hagejatele väidetavalt kahju tekitanud meetmeteks on ühised seisukohad, mis on vastu võetud EL lepingu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitleva V jaotise artikli 15 alusel ning EL lepingu justiits- ja siseküsimusi käsitleva VI jaotise artikli 34 alusel.
33 Lõpuks tuleb nentida, et hagejaid puudutab üksnes ühise seisukoha 2001/931 artikkel 4, nagu kõnesoleva ühise seisukoha lisa joonealuses märkuses on sõnaselgelt täpsustatud. Selles artiklis on osutatud, et liikmesriigid annavad Euroopa Liidu lepingu VI jaotise raames kõikvõimalikku abi kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö alal, ning see ei sisalda ühtegi ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluvat meedet. Seega on EL lepingu artikkel 34 ainsaks asjas tähtsust omavaks õiguslikuks aluseks meetmetele, millega väidetav kahju väidetavalt on tekitatud.
34 Tuleb nentida, et EL lepingu VI jaotises ei ole ette nähtud ühtegi õiguskaitsevahendit kahju hüvitamiseks.
35 EL lepingu Amsterdami lepingu redaktsiooni EL artiklis 46 on Euroopa Kohtu pädevus ammendavalt loetletud. Käesoleval juhul tähtsust omavate sätete hulgas, mida ei ole muudetud Nice’i lepinguga, näeb see artikkel ette:
„Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad Euroopa Ühenduste Kohtu volitusi ja nende volituste kasutamist, kohaldatakse ainult järgmiste käesoleva lepingu sätete suhtes:
[...]
b) VI jaotise sätted [EL] artiklis 35 sätestatud tingimuste alusel;
[...]
d) [EL] artikli 6 lõige 2 institutsioonide meetmete suhtes niivõrd, kuivõrd kohus on pädev Euroopa ühenduste asutamislepingute ja käesoleva lepingu alusel;
[...]”
36 EL artiklist 46 tuleneb, et EL lepingu VI jaotise raames on ette nähtud üksnes EL artikli 35 lõigetes 1, 6 ja 7 sisalduvad õiguskaitsevahendid, milleks on eelotsusetaotlus, tühistamishagi ja liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamine.
37 Tuleb rõhutada, et EL artikli 6 lõikes 2 sätestatud põhiõiguste tunnustamise tagamine ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna EL artikli 46 punkt d ei anna Euroopa Kohtule mingit täiendavat pädevust.
38 Seoses hagejate väitega tõhusa õigusliku kaitse puudumisest tuleb nentida, et neil ei ole arvatavasti ühtegi tegelikult olemasolevat võimalust hagi esitamiseks Euroopa Kohtusse või siseriiklikku kohtusse Segi lülitamise kohta terroriaktides osalevate isikute, rühmituste ja üksuste loetellu. Vastupidiselt nõukogu väidetele ei ole hagejatel mingisugust kasu iga liikmesriigi individuaalsele vastutusele võtmisest ühise seisukoha 2001/931 rakendamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide eest, kuna nende eesmärgiks on saada võimalikku hüvitist väidetava kahju eest, mille põhjustas Segi lülitamine ühise seisukoha lisasse. Siseriiklike kohtute kaudu iga liikmesriigi võtmine individuaalsele vastutusele kõnealuste ühiste seisukohtade vastuvõtmisel osalemise eest näib olevat vähe mõjus meede. Lisaks on Segi asjaomasesse lisasse lülitamise õiguspärasuse vaidlustamine – eriti kehtivuse küsimust käsitleva eelotsusetaotluse alusel – muudetud võimatuks, kuna meetmeks valiti ühine seisukoht ja mitte näiteks EL artikli 34 põhjal langetatud otsus. Tõhusa õiguskaitsevahendi puudumine ei saa iseenesest olla ühenduse enda volituste aluseks õigussüsteemis, mis rajaneb pädevuse omistamise põhimõttel, nagu see on sätestatud EL artiklis 5 (vt selle kohta Euroopa Kohtu 25. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C-50/00 P: Unión de Pequeños Agricultores v. nõukogu, EKL 2002, lk I6677, punktid 44 ja 45).
39 Hagejad viitavad veelkord õigust hüvitisele käsitlevale nõukogu deklaratsioonile, mille kohaselt „osutatud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes tehtud viga annab kahjustatud poolele õiguse nõuda kohtu kaudu hüvitist“. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on protokollides sisalduvatel deklaratsioonidel piiratud väärtus selles mõttes, et neid ei saa võtta arvesse ühenduse õigusnormi tõlgendamisel, kui deklaratsiooni sisu ei tule asjassepuutuva õigusnormi sõnastusest ühelgi viisil ilmsiks, ning seega ei ole sel õiguslikku tähendust (Euroopa Kohtu 26. veebruari 1991. aasta otsus kohtuasjas C292/89: Antonissen, EKL 1991, lk I745, punkt 18, ja 29. mai 1997. aasta otsus kohtuasjas C-329/95: VAG Sverige, EKL 1997, lk I-2675, punkt 23). Tuleb tunnistada, et kõnealune deklaratsioon ei täpsusta ei õiguskaitsevahendit ega järelikult ka mitte selliste menetluste algatamise tingimusi. Deklaratsioonis ei ole mingil juhul mõeldud hagi esitamise võimalust ühenduste kohtutesse, kuna see oleks vastuolus EL lepingus määratletud kohtusüsteemiga. Kuna kõnealuses asutamislepingus ei ole Esimese Astme Kohtule antud mingisuguseid volitusi, ei saa kohus sellise deklaratsiooni põhjal võtta käesolevat hagi menetlusse.
40 Eeltoodust tuleneb, et Esimese Astme Kohtul ilmselgelt puudub pädevus käesoleva kahju hüvitamise hagi läbivaatamiseks osas, milles nõutakse hüvitist kahju eest, mille võis põhjustada Segi nime lülitamine ühise seisukoha 2001/931, mida on ajakohastatud ühiste seisukohtadega 2002/340 ja 2002/462, lisas olevasse loetellu.
41 Esimese Astme Kohtu pädevuses on seevastu läbi vaadata käesolev kahju hüvitamise hagi selles osas, milles hagejad väidavad, et ühenduse pädevust on eiratud. Ühenduste kohtute pädevuses on läbi vaadata EL lepingu alusel vastu võetud õigusakte kontrollimaks, kas meede riivab ühendusele antud volitusi (vt analoogiline Euroopa Kohtu 14. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas C124/95: Centro-Com, EKL 1997, lk I-81, punkt 25, ja 12. mai 1998. aasta otsus kohtuasjas C-170/96: komisjon v. nõukogu, EKL 1998, lk I2763, punkt 17).
42 Selles osas, milles hagejad väidavad, et kuna nõukogu rikkus menetlusnorme justiits- ja siseküsimuste valdkonna meetmete rakendamisel, millega ta võttis endale ühenduse pädevuse ja jättis hagejad ilma igasuguse kohtuliku kaitseta, kuulub käesolev hagi ühenduste kohtute pädevusse EÜ artikli 235 ja EÜ artikli 288 teise lõigu alusel.
43 Esimese Astme Kohus peab asjakohaseks lahendada esmalt käesoleva hagi põhiküsimus üksnes osas, mis on täpsustatud ülal punktis 42.
44 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ühenduste vastutusele võtmise eelduseks mitmete asjaolude samaaegne esinemine, mis puudutavad etteheidetud käitumise õigusvastasust, väidetava kahju tegelikkust ja põhjusliku seose olemasolu käitumise ja osutatud kahju vahel.
45 Käesoleval juhul puudub ilmselt viidatud õigusvastasus. Nagu ülaltoodud punktist 42 nähtub, saab väidetav õigusvastane käitumine seisneda üksnes EÜ asutamislepingu sättel põhineva sellise meetme puudumises, mille vastuvõtmine oli kohustuslik kas teise võimalusena või samaaegselt ühise seisukohaga 2001/931. Nagu ülaltoodud punktis 33 on sedastatud, puudutab hagejaid üksnes ühise seisukoha 2001/931 artikkel 4, sellisena nagu seda on kinnitatud ühistes seisukohtades 2002/340 ja 2002/462. See säte sisaldab liikmesriikide kohustust kasutada täielikult ära oma Euroopa Liidu õigusaktidest ja muudest liikmesriike siduvatest rahvusvahelistest lepingutest, kokkulepetest ja konventsioonidest tulenevad volitused uurimistes ja menetlustes, mida nende ametiasutused sooritavad lisas loetletud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes, ning teha Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel nii laialdast koostööd kui võimalik. Selle sätte sisu kuulub seega Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaldamisalasse ja selle vastuvõtmise tegelikuks õiguslikuks aluseks on EL artikkel 34.
46 Hagejad ei ole viidanud ühelegi EÜ asutamislepingust tulenevale õiguslikule alusele, mida oleks eiratud. Sellega seoses, kuivõrd hagejad viitavad asjaolule, et nõukogu võttis 27. detsembril 2001 vastu erisuguseid meetmeid terrorismivastaseks võitluseks, eelkõige EÜ artiklil 60, EÜ artiklil 301 ja EÜ artiklil 308 põhineva määruse nr 2580/2001, niivõrd ei saa väita, et ühise seisukoha 2001/931 artiklis 4 ette nähtud liikmesriikide vahelise abiga politsei- ja õigusalase koostöö raames oleks EÜ asutamislepingu neid sätteid eiratud. Nende õigusnormide ilmseks eesmärgiks on rakendada vajadusel ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas vastu võetud meetmeid, mitte aga neid, mis on vastu võetud justiits- ja siseküsimuste valdkonnas. Kahtlemata lubab EÜ artikkel 308 vastu võtta kohaseid ühenduse õigusnorme, kui ühenduse mõne eesmärgi saavutamiseks peaks osutuma vajalikuks meede, mille jaoks EÜ asutamisleping ei ole sätestanud vajalikke volitusi. Kuigi EÜ artikli 61 punkt e sätestab politseikoostöö ja õigusalase koostöö meetmete võtmise kriminaalasjades, näeb see sõnaselgelt ette, et nõukogu võtab need meetmed vastu Euroopa Liidu lepingu sätete kohaselt. Neil asjaoludel ja sõltumata sellest, kas sellise loomuga meetmed võiksid põhineda EÜ artiklil 308, ei ole ühise seisukoha 2001/931 artikli 4 vastuvõtmine ainuüksi EL artikli 34 alusel vastuolus EÜ lepingus reguleeritud ühenduse pädevuse jaotamise korraga. Euroopa Parlamendi 7. veebruari 2002. aasta resolutsiooni osas, milles parlament avaldab kahetsust seonduvalt terroristlikke organisatsioone puudutava loetelu koostamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas valitud õigusliku alusega, tuleb tõdeda, et kõnealune kriitika puudutab poliitilist valikut ega sea iseenesest kahtluse alla valitud õigusliku aluse õiguspärasust ega ühenduse pädevuse arvesse võtmata jätmist. Juhul, kui selle tulemusena ühisele seisukohale lisatakse isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kes osalevad terroriaktides, mille tulemusena jäetakse need isikud ilma kaebeõigusest ühenduste kohtus, siis selline tagajärg ei tähenda iseenesest veel ühenduse pädevuse eiramist.
47 Kuivõrd hagi tugineb asjaolule, et justiits- ja siseküsimuste valdkonda kuuluvate meetmete võtmisel on nõukogu eiranud ühenduse pädevust, niivõrd võib hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata jätta, ilma et oleks vaja otsustada nõukogu poolt tõstatatud küsimust hagi ilmse vastuvõetamatuse osas (Euroopa Kohtu 26. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-23/00 P: nõukogu v. Boehringer, EKL 2002, lk I-1873, punkt 52).
48 Hagejate teise võimalusena esitatud nõue, mille eesmärk on hagi vastuvõetamatusest hoolimata tuvastada ühenduse õiguse üldpõhimõtete rikkumine nõukogu poolt, tuleb samuti rahuldamata jätta. Ühenduse menetlustes ei tunta õigusabinõu, mis võimaldaks kohtunikul võtta seisukohta üldist laadi avaldusega, mille ese väljub kohtuvaidluse raamest. Sellest tulenevalt ei ole Esimese Astme Kohus ilmselt pädev käesolevat taotlust läbi vaatama.
Kohtukulud
49 Kodukorra artikli 87 lõike 3 alusel võib Esimese Astme Kohus määrata kulude jaotuse või erilistel põhjustel jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Käesolevas kohtuasjas tuleb meenutada, et hagejad palusid mõista kohtukulud välja nõukogult isegi hagi rahuldamata jätmise korral. Selles osas tuleb tõdeda, et esiteks võis õigust hüvitisele käsitlev nõukogu deklaratsioon viia hagejad eksitusse ja teiseks tegutsesid nad õiguspäraselt, otsides kohut, kes on pädev nende kaebusi lahendama. Neil asjaoludel tuleb otsustada, et kumbki pool kannab ise oma kohtukulud.
50 Kodukorra artikli 87 lõike 4 esimese lõigu alusel kannavad menetlusse astuvad liikmesriigid ise oma kohtukulud. Seega kannavad menetlusse astujad ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)
määrab:
1. Jätta hagi läbi vaatamata.
2. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.
7. juunil 2004 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |