Kohtuasi T-338/02

Segi jt

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Kahju hüvitamise hagi – Justiits- ja siseküsimused – Nõukogu ühine seisukoht – Terrorismiaktidega seotud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes tarvitatavad meetmed – Ilmne pädevuse puudumine – Ilmselgelt põhjendamata hagi

Määruse kokkuvõte

1.      Kahju hüvitamise hagi – Ese – Ühise seisukoha tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõue – Ühenduste kohtu pädevuse puudumine – Tõhusa õiguskaitsevahendi puudumine – Õigust hüvitisele käsitlev nõukogu deklaratsioon – Mõju puudumine – Ühenduste kohtu pädevus läbi vaadata kahju hüvitamise hagi, mis põhineb nõukogu poolt ühenduse pädevuse eiramisel

(EL artiklid 5, 34 ja 46)

2.      Euroopa Liit – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Õiguslik alus – EL artikkel 34 – Kohustus järgida ühenduse õigusnorme

(EÜ artikli 61 punkt e, EL artikkel 34, nõukogu ühine seisukoht 2001/931/PESC, artikkel 4)

1.      Esimese Astme Kohtul ilmselgelt puudub pädevus kahju hüvitamise hagi läbivaatamiseks, milles nõutakse hüvitist kahju eest, mille võis põhjustada EL artiklil 34 põhinev ühine seisukoht, kuna EL artikli 46 alusel ei ole Euroopa Liidu lepingu VI jaotises ette nähtud ühtegi õiguskaitsevahendit kahju hüvitamiseks.

Isegi kui on tõenäoline, et see toob kaasa tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise, ei saa see olukord iseenesest olla ühenduse enda volituste aluseks õigussüsteemis, mis rajaneb pädevuse omistamise põhimõttel, nagu see on sätestatud EL artiklis 5.

Õigust hüvitisele käsitlev nõukogu deklaratsioon, mis sisaldub ühise seisukoha vastuvõtmise istungi protokollis, ei ole samuti kohaldatav niivõrd, kuivõrd deklaratsiooni sisu ei tule asjassepuutuva õigusnormi sõnastusest ühelgi viisil ilmsiks. Antud deklaratsioonis ei ole mõeldud hagi esitamise võimalust ühenduste kohtutesse, kuna see oleks vastuolus Euroopa Liidu lepingus määratletud kohtusüsteemiga.

Esimese Astme Kohtu pädevuses on seevastu läbi vaadata kahju hüvitamise hagi selles osas, milles hagejad väidavad, et ühenduse pädevust on eiratud. Ühenduste kohtute pädevuses on läbi vaadata EL asutamislepingu alusel vastu võetud õigusakte kontrollimaks, kas meede riivab ühendusele antud volitusi.

(vt punktid 33, 34, 36, 38–41)

2.      Nõukogu ühise seisukoha vastuvõtmine võib ühenduse pädevuse endale võtmise tõttu olla ebaseaduslik vaid juhul, kui see on toimunud asendamaks EÜ asutamislepingu sättel põhinevat sellist meedet, mille vastuvõtmine oli kohustuslik kas teise võimalusena või samaaegselt.

Ühist seisukohta, mis näeb ette liikmesriikide vahelise abi politsei- ja õigusalase koostöö raames EL artikli 34 alusel, ei saa pidada EÜ asutamislepinguga loodud ühenduse pädevuse süsteemiga vastuolus olevaks, kuna sõltumata sellest, kas sellise loomuga meetmed võiksid põhineda EÜ artiklil 308, näeb EÜ artikli 61 punkt e sõnaselgelt ette, et nõukogu võtab politseikoostöö ja õigusalase koostöö meetmed kriminaalasjades vastavalt Euroopa Liidu lepingu sätetele.

(vt punktid 45, 46)