Kohtuasi T-481/08

Alisei

versus

Euroopa Komisjon

Tühistamishagi – Välistegevus ja EAF – Auditi lõpetamine ja lõpparuande vastuvõtmine – Üksnes lepingulisse raamistikku kuuluv akt – Pädevuse puudumine – Otsese puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus – Kahju hüvitamise nõue – Ilmselge vastuvõetamatus

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Hagi, mis tegelikult puudutab lepingulist vaidlust – Ühenduste kohtu pädevuse puudumine

(EÜ artiklid 230 ja 238)

2.      Euroopa ühenduste hankemenetlused – Euroopa Arengufondi rahastatavad projektid AKV riikides

(EÜ artikkel 230)

3.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid

(EÜ artikkel 230)

4.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Hea halduse ja läbipaistvuse põhimõtete rikkumine – Nõude esitamine üksnes lepingulises raamistikus

1.      Isegi kui kirja, mis puudutab mittetulundusühingule teatavate arengukoostöö ja humanitaarabi projektide raames tehtud ettemaksetest osa tagasinõudmist, tuleks käsitada nii, et sellega lõpetatakse kõnealuste projektidega seotud toetuslepinguid puudutav auditimenetlus ja kinnitatakse lõpparuannet vastu võttes välisaudiitori järeldused, ei ole see nende lepingutega loodud lepingulisest raamistikust lahutatav. Nimelt tähendab komisjoni valitud välisaudiitori poolt läbi viidud audit komisjoni nimetatud lepingutest tulenevate õiguste teostamist ning kuulub seega nende lepingute lepingulisse raamistikku. Seega on selles kirjas väidetavalt sisaldunud otsuse tühistamisnõue, niivõrd kui see puudutab kõnealuseid lepinguid, vastuvõetamatu.

(vt punktid 54 ja 55)

2.      Euroopa Arengufondist (EAF) rahalist abi saavate riigihangete valdkonnas on komisjoni esindajate tegevus, kas see on siis nõusoleku andmine või selle andmisest keeldumine, kinnitamine või kinnitamisest keeldumine, suunatud üksnes selle tuvastamisele, kas rahastamistingimusi on täidetud või mitte ning selle eesmärk ei ole – ega saa olla ka selle tagajärg – kahjustada põhimõtet, mille kohaselt on kõnealused hanked siseriiklikud hanked, mille ettevalmistamise, nende üle läbirääkimise ja nende sõlmimise eest vastutavad üksnes abi saavad riigid. Nimelt on pakkumuse esitanud või edukaks pakkujaks tunnistatud ettevõtjatel õiguslik suhe üksnes abi saava riigiga, kes vastutab hanke eest, ning komisjoni esindajate aktid ei saa tuua kaasa seda, et komisjoni tehtud otsus asendab ettevõtjate suhtes AKV riigi otsust, kuivõrd viimatinimetatu on ainsana pädev seda hankelepingut sõlmima ja allkirjastama. Need kaalutlused kehtivad samuti AKV riigi sõlmitud EAF‑i rahastatavate toetuslepingute suhtes.

Isegi kui nimetatud akt kuulub lepingulise olemusega menetluse raamistikku, ei piisa üksi neist kaalutlustest siiski nentimaks, et komisjoni poolt tema enda pädevuse teostamisel vastu võetud akti peale esitatud tühistamishagi, mille on esitanud selles aktis nimetatud eraõiguslik isik, kellele see akt on formaalselt suunatud, on vastuvõetamatu. Neil tingimustel vastu võetud akt võib osas, milles see sisaldab tegelikult komisjoni otsust, olla Üldkohtusse esitatava tühistamishagi ese.

(vt punktid 60–64)

3.      Siiski ei tulene Euroopa Arengufondi (EAF) nõue, mis tuvastatakse komisjoni või tema tellimisel teostatud auditi tulemusel, auditist endast, vaid asjaolust, et üks EAF‑i rahastatava lepingu pool on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Nimelt konstateerib auditiaruanne üksnes juba olemasolevaid võimalikke rikkumisi ning nendest tulenevaid nõudeid. See ei muuda seega mingil moel neid nõudeid täitma kohustatud isiku õiguslikku seisundit. Peale selle on viimatinimetatul võimalus neid konstateeringuid ja auditiaruande järeldusi kõikide kõnealuseid nõudeid puudutavate vaidluste raames pädevas kohtus vaidlustada.

EAF‑ile võlgnetava summa kindlaksmääramine auditiaruandes, mis käsitleb EAF‑i rahastatavaid lepinguid, võib seega kaasa tuua nendega seotud sissenõudekorralduse koostamise ning vajaduse korral ka võlgnikule saadetava võlateate, mis ei tekita muu hulgas ise siduvaid õiguslikke tagajärgi võlgniku huve puudutaval viisil.

Peale selle ei ole mingil juhul kindel, et auditiaruanne, milles määratakse kindlaks EAF‑i saadaolevad summad, toob kaasa võlgniku huve puudutava õiguslikult siduvate tagajärgedega akti. Isegi kui eeldada, et auditiaruanne, milles käsitletakse EAF‑i rahastatud lepinguid, päädiks hilisema aktiga, mis tekitab ühe lepingupoole suhtes õiguslikult siduvaid tagajärgi, oleks nimetatud auditiaruanne üksnes selle hilisema akti ettevalmistav akt, kusjuures huvitatud isiku huve kahjustaks ainult hilisem akt. Komisjoni otsus, millega lõpetatakse audit ja kinnitatakse lõpparuannet vastu võttes välisaudiitori järeldused, ei saa seega olla Üldkohtusse esitatava tühistamishagi ese.

(vt punktid 67, 71–75)

4.      Seoses lepinguliste vaidlustega ei saa ainuüksi tuginemine õiguslikele eeskirjadele, mis ei tulene lepingust, kuid mis on pooltele kohustuslikud, tuua kaasa vaidluse lepingulise olemuse muutmist ning vabastada selle tulemusel seda poolt, kes neile eeskirjadele tugineb, pädeva kohtu alluvusest. Vastupidisel juhul võiksid vaidluse olemus ja järelikult pädev kohus muutuda vastavalt poolte esitatud normidele, mis läheks vastuollu erinevate kohtute sisulise pädevuse reeglitega.

Peale selle kehtivad institutsioonide suhtes kohustused, mis tulenevad üldisest hea halduse põhimõttest õigussubjektide suhtes üksnes seoses nende haldusülesannete täitmisega. Seevastu kui komisjoni ja hageja vaheline suhe on selgelt lepingulise olemusega, saab viimatinimetatu heita komisjonile ette ainult lepingutingimuste või lepingule kohaldatava õiguse rikkumist. Niisugusel juhul ei saa hageja piirduda hagis ühenduse lepinguvälise vastutuse ning komisjoni poolt hea halduse ja läbipaistvuse põhimõtete väidetava rikkumise mainimisega, vaid ta peab täpsustama nende kohustuste – lepingulised või mitte – alust, mida institutsioon hageja väitel rikkus.

(vt punktid 94–96)