Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
LAILA MEDINA
esitatud 11. aprillil 2024(1)
Kohtuasi C‑109/23 [Jemerak](i)
GM,
ON
versus
PR
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus, Saksamaa))
Eelotsusetaotlus – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed – Venemaa tegevus, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas – Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014 – Artikli 5n lõiked 2 ja 6 – Venemaal asutatud juriidilistele isikutele õigusabiteenuste osutamise keeld – Erand – Teenused, mis on rangelt vajalikud liikmesriigis toimuvale kohtu-, haldus- ja vahekohtumenetlusele juurdepääsu tagamiseks – Kinnisasja müügilepingu tõestamine ja täitmine notari poolt – Notarit abistav tõlk – Harta artikli 17 lõige 1
I. Sissejuhatus
1. Käesolev eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada määrust (EL) nr 833/2014,(2) mida on muudetud määrusega (EL) 2022/1904(3) ja mis käsitleb piiravaid meetmeid, mille nõukogu on võtnud seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.
2. Taotlus on esitatud menetluses, mis on algatatud ühelt poolt Berliinis (Saksamaa) asuva korteri ostjate GMi ja ONi ning teiselt poolt notar PRi vahel, kes keeldus selle korteri müügilepingut tõestamast ja täitmast, sest müüja oli Venemaal asutatud juriidiline isik.
3. Käesolevas asjas tuleb tõlgendada mõistet „õigusabiteenused“, nagu see tuleneb määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikest 2, eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas müügilepingu tõestamine ja täitmine notari poolt seoses Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja üleandmisega on selle sätte alusel keelatud.
4. Kui see on nii, siis tekib küsimus, kas sellise tõestamise ja täitmise suhtes võib siiski kohaldada selle määruse artikli 5n lõike 6 alusel erandit. Sisuliselt on selle artikli kohaselt lubatud selliste õigusabiteenuste osutamine, mis on rangelt vajalikud, et tagada juurdepääs kohtu-, haldus- või vahekohtumenetlusele.
5. Sarnased küsimused tekivad eespool osutatud kahe sätte alusel seoses abiga, mida tõlk pakub pooltele, kes ei oska piisavalt keelt, milles viiakse notari juures läbi tõestamismenetlus.
II. Õiguslik raamistik
6. Määruse 2022/1904 põhjendustes 1, 2, 3, 19 ja 22 on märgitud järgmist:
„(1) 31. juulil 2014 võttis nõukogu vastu määruse [nr 833/2014].
(2) [Määruses nr 833/2014] on jõustatud teatavad nõukogu otsuses 2014/512/ÜVJP […] sätestatud meetmed.
(3) Vastuseks Venemaa Föderatsiooni jätkuvale agressioonile Ukraina vastu, ebaseaduslike libareferendumite korraldamisele Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja oblasti aladel, mis on praegu Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseaduslikult okupeeritud, nende Ukraina piirkondade ebaseaduslikule annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt, samuti mobilisatsioonile Venemaa Föderatsioonis ning korduvatele ähvardustele kasutada massihävitusrelvi, võttis nõukogu 6. oktoobril 2022. aastal vastu otsuse (ÜVJP) 2022/1909, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP.
[…]
(19) […] otsusega (ÜVJP) 2022/1909 [laiendatakse] kehtivat keeldu osutada Venemaa Föderatsioonile teatavaid teenuseid, keelates arhitekti- ja inseneriteenuste ning IT-alaste nõustamisteenuste ja õigusabiteenuste osutamise. […] „Õigusabiteenused“ hõlmavad klientide õigusnõustamist hagita menetluses, sealhulgas äritehingutes, mis sisaldab õiguse kohaldamist või tõlgendamist, klientidega või nende nimel osalemist äritehingutes, läbirääkimistel ja muudes suhetes kolmandate isikutega ning õigusdokumentide ettevalmistamist, täitmist ja kontrollimist. „Õigusabiteenused“ ei hõlma klientide esindamist, nõustamist, dokumentide koostamist ega dokumentide kontrollimist esindusteenuste raames, nimelt asjades ja menetlustes haldusasutustes, kohtutes või seaduse alusel moodustatud erikohtutes või vahekohtu- ja vahendusmenetlustes.
[…]
(22) Määrust [nr 833/2014] tuleks seetõttu vastavalt muuta.“
7. Määruse 2022/1904 artikli 1 punktis 12 on sätestatud:
„Artikkel 5n asendatakse järgmisega:
„Artikkel 5n
[…]
2. Keelatud on otse või kaudselt osutada […] õigusabiteenuseid […]
[…]
b) Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele.
[…]
6. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata selliste teenuste osutamise suhtes, mida on vaja liikmesriigis toimuvale kohtu-, haldus- ja vahekohtumenetlusele juurdepääsu tagamiseks […], tingimusel et teenuste osutamine on kooskõlas käesoleva määruse ja nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 […] eesmärkidega […]
[…]“.
III. Asjaolud, põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
8. GM ja ON Saksamaa kodanikud, kes kavatsesid osta Berliinis (Saksamaa) korteri. See korter on kantud Schönebergi kinnistusraamatusse, mida peab Amtsgericht Schöneberg (Schönebergi esimese astme kohus, Saksamaa). Selle kinnistusraamatu andmeil on korteri omanik Moskvas (Venemaa) asuv piiratud vastutusega äriühing Visit‑Moscow Ltd.
9. GM, ON ja Visit-Moscow Ltd palusid selle tehingu sõlmimiseks Berliinis tegutseval notaril PRil tõestada nende müügilepingut seoses selles esitatud teabega – nimelt lepingu eseme, ostuhinna ja muude lepingu sätetega. Samuti palusid nad tal lepingut pärast selle tõestamist täita. Lepingu täitmine seisnes korteri omandiõiguse ostjatele ülemineku registreerimises, kinnisasjale seatud olemasolevate koormatiste kustutamises ning müügihinna summa deponeerimise ja väljamaksmise tagamises.
10. PR teatas aga pooltele, et ta keeldub esialgu müügilepingu tõestamisest ja seega ka täitmisest. Tema arvates ei saanud ta välistada võimalust, et sellise tõestamisega rikuks ta määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keeldu, mille kohaselt õigusabiteenuste otsene või kaudne osutamine Venemaal asutatud juriidilistele isikutele on keelatud. PR lükkas tagasi ka kaebuse, mille pooled seejärel esitasid, ja edastas selle kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega Landgericht Berlinile (Berliini esimese astme kohus, Saksamaa).
11. Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus), kes on käesolevas kohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohus, leiab, et tema menetluses on vaja vastust küsimusele, kas müügilepingu tõestamine notari poolt ning mõned muud selle lepingu täitmiseks täidetavad abiülesanded kuuluvad määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 kohaldamisalasse, kuna müüja on Venemaal asutatud juriidiline isik. Kui see on nii, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates vaja sel juhul kindlaks teha, kas nende ülesannete suhtes võib selle määruse artikli 5n lõike 6 alusel jätta selle keelu kohaldamata.
12. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib eelotsusetaotluses esimesena, et selle vastu, et määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keeldu tuleks kohaldada ülesannetele, mida notar täidab Saksamaa õiguse alusel, on mitu argumenti. Eelkõige selgitab see kohus, et notarid ei osuta teenust, vaid teevad ametitoiminguid. Nad on avalik-õigusliku ameti kandjad, sõltumatud ametiisikud, kellele on delegeeritud tehingute tõestamise ülesanne ja muud ülesanded õigusvaidluste ennetamise valdkonnas. Notarid ei saa oma ülesannete täitmisel esindada ühtegi konkreetset isikut, vaid peavad olema kõigi asjaomaste isikute suhtes sõltumatud ja erapooletud.
13. Teisena märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et isegi kui notari tegevust tuleks käsitada määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 kohaselt õigusabiteenusena, ei puudutaks selles sätestatud keeld kinnisasja müügilepingu tõestamist notari poolt. See kohus on seisukohal, et Saksamaa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch) kohaselt on Saksamaal korteri omandiõiguse ülemineku korral vaja lisaks ostja kinnistusraamatusse kandmisele mõlema poole nõusolekut omandiõiguse ülemineku kohta, mis tuleb omakorda üldjuhul notariaalselt tõestada. Kui määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keeldu kohaldataks kinnisvara müügilepingu notariaalse tõestamise suhtes, jäetaks Venemaal asutatud juriidilised isikud seega õiguslikult ja faktiliselt ilma igasugusest võimalusest oma vara käsutada, kuna notari osalemine on kinnisasja üleandmisel hädavajalik.
14. Kolmandana leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et igal juhul näib määruse nr 833/2014 artikli 5n lõige 6, mille kohaselt ei kohaldata nimetatud keeldu selliste teenuste osutamise suhtes, mis on rangelt vajalikud, et tagada juurdepääs kohtu-, haldus- või vahekohtumenetlusele, olevat kohaldatav notarite tegevuse suhtes. Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Saksa õiguse kohaselt on kinnistusraamatusse kandmine kinnisasja suhtes omandiõiguse tekkimiseks ja omandamiseks määrav. Kinnistusraamatu pidamine kujutab endast kohtumenetlust, milles notaritel on keskne roll, sest kinnistusraamatusse kande tegemise taotlus on kehtiv ainult juhul, kui õigustoiming on tõendatud avalike dokumentide või avalik-õiguslikult tõestatud dokumentidega. See tähendab, et üldjuhul on notari kaasamine kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajalik.
15. Lõpuks osutab eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski sellele, et Euroopa Komisjon on avaldanud juhendi „Frequently asked questions on provision of services concerning sanctions adopted following Russia’s military aggression against Ukraine“ („Korduma kippuvad küsimused sanktsioonide kohta, mis on kehtestatud pärast Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu“).(4) Selles juhendis on komisjon seisukohal, et määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keeld hõlmab Venemaal asutatud juriidilistele isikutele osutatavaid notariaalseid teenuseid. Kuigi komisjoni arvamus ei ole siduv, tekitab see siiski märkimisväärset ebakindlust seoses selle sätte õige tõlgendusega. See ebakindlus laieneb abiülesannetele, mida notarid täidavad tavaliselt müügilepingu täitmiseks pärast selle tõestamist, ja teenustele, mida osutab tõlk, kes peab seaduse kohaselt abistama müügilepingu tõestamisel poolt, kes ei räägi saksa keelt.
16. Neil asjaoludel peatas Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus) menetluse ja esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas Saksa notar rikub keeldu osutada otse või kaudselt õigusabiteenuseid Venemaal asutatud juriidilisele isikule, kui ta tõestab Venemaal asutatud juriidilisest isikust müüja ja Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku vahel sõlmitud korteriomandi müügi lepingu?
2. Kas tõlk rikub õigusabiteenuste otse või kaudselt osutamise keeldu, kui ta notari palvel osaleb müügilepingu tõestamisel, et tõlkida Venemaal asutatud juriidilise isiku esindajale, kes saksa keelt piisavalt ei valda, notariaalse tõestamise käigus antavate selgituste sisu?
3. Kas notar rikub õigusabiteenuste otse või kaudselt osutamise keeldu, kui ta nõustub tegema ja teeb müügilepingu sõlmimiseks seadusega ette nähtud notariaaltoiminguid (nt müügihinna summa tasumine notari deposiitkonto kaudu, dokumentide taotlemine müügilepingu esemele seatud hüpoteekide ja muude koormatiste kustutamiseks, omandiõiguse üleminekuks vajalike dokumentide esitamine kinnistusraamatut pidavale asutusele)?“
17. Eelotsusetaotlus saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 23. veebruaril 2023. Saksa, Eesti, Madalmaade, Poola ja Soome valitsus ning Euroopa Komisjon ja põhikohtuasja pooled esitasid kirjalikud seisukohad. 25. jaanuaril 2024 peeti kohtuistung, millel osalema oli vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 24 lõikele 2 kutsutud ka nõukogu.
IV. Analüüs
18. Oma kolme küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada määruse nr 833/2014 artikli 5n lõigete 2 ja 6 tõlgendamist.
19. Sisuliselt küsib see kohus, kas määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keelu kohaldamisala hõlmab ülesandeid, mida notar täidab liikmesriigis Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingu tõestamisel. Kui see on nii, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus seejärel teada, kas need ülesanded kuuluvad selle määruse artikli 5n lõikes 6 sätestatud erandi alla (esimene küsimus).
20. Lisaks esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule samad küsimused ka seoses tõlgiga, kes peab liikmesriigi õiguse kohaselt abistama notarit tõestamismenetluse käigus, kui üks pooltest ei valda menetluses kasutatavat keelt (teine küsimus).
21. Lõpuks esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimuse, kas nimetatud keeld ja erand kehtivad ülesannete kohta, milleks pooled võivad anda notarile korralduse müügilepingu täitmisel pärast selle tõestamist – näiteks müügihinna summa deponeerimise ja väljamaksmise tagamine, kinnisasjale seatud olemasolevate koormatiste kustutamine ja kinnisasja omandiõiguse ostjatele ülemineku registreerimine (kolmas küsimus).
22. Kuna esimene ja kolmas küsimus viitavad ülesannetele, mida täidab notar, ning teine küsimus neile, mida täidab tõlk, võtan kõigepealt vaatluse alla esimese, siis kolmanda ja lõpuks teise küsimuse.
A. Esimene küsimus
23. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimene küsimus eeldab seda, et tuleb uurida, kas Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine kuulub määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keelu kohaldamisalasse, ja kui see on nii, siis kas selle suhtes kohaldatakse määruse artikli 5n lõikes 6 sätestatud erandit.
1. Määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keeld
24. Määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 on sätestatud, et Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele on keelatud osutada otseselt või kaudselt õigusabiteenuseid. Kuna eelotsusetaotlusest nähtub, et üks põhikohtuasja osalistest, kes vajab notariaalseid teenuseid, on Venemaal asutatud juriidiline isik, siis tuleb selle küsimuse puhul tõlgendada peamiselt mõistet „õigusabiteenused“ selle sätte tähenduses, et teha kindlaks, kas kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine kuulub selle mõiste alla.
25. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt nähtub nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudest kui ka võrdsuse põhimõttest, et sellise liidu õigusnormi sõnastust, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb kogu Euroopa Liidus tõlgendada üldjuhul autonoomselt ja ühetaoliselt.(5)
26. Kuivõrd mõiste „õigusabiteenused“ tuleneb üksnes määrusest nr 833/2014 ning selle tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel ei viidata liikmesriikide õigusele, tuleb käesolevas asjas seda mõistet käsitada liidu õiguse autonoomse mõistena, mida tuleb seega tõlgendada ja kohaldada võrdselt kõigis liikmesriikides. Järelikult on Euroopa Kohtu ülesanne anda sellele mõistele liidu õiguskorras ühetaoline tõlgendus.
27. Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt meelde tuletanud hermeneutilisi norme, millele tuleb liidu õigusnormi tõlgendamisel tugineda. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb selleks peale sõnastuse arvesse võtta ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on.(6)
a) Grammatiline tõlgendamine
28. Esimesena on seoses grammatilise tõlgendamisega oluline märkida, et määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 ega üheski muus selle määruse sättes ei ole määratud kindlaks mõiste „õigusabiteenused“ määratlust.
29. Selle mõiste selgitus on esitatud üksnes määruse 2022/1904 – millega muudeti määrust nr 833/2014, lisades muu hulgas artikli 5n lõike 2 – põhjenduses 19.
30. Selle põhjenduse 19 kohaselt tuleb mõistet „õigusabiteenused“ mõista nii, et see hõlmab: i) klientidele osutatavat õigusnõustamist hagita menetluses, sealhulgas äritehingutes, mis hõlmavad õiguse kohaldamist või tõlgendamist; ii) klientidega või nende nimel osalemist äritehingutes, läbirääkimistel ja muudes suhetes kolmandate isikutega ning iii) õigusdokumentide ettevalmistamist, täitmist ja kontrollimist.
31. Kõigepealt, mis puudutab seda, kas notari tehtav tõestamine kujutab endast klientidele õigusnõustamise pakkumist hagita menetluses, siis märgin, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et dokumendi – sealhulgas kinnisasja müügilepingu – tõestamine seisneb sisuliselt selles, et kinnitatakse, et kõik selle dokumendi koostamiseks seaduses ette nähtud tingimused on täidetud ning pooltel on õigus- ja teovõime.
32. Selline on arusaam tõestamismenetlusest, nagu see tuleneb Euroopa Kohtu praktikast(7) ja täpsemalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldusest selle menetluse kohta Saksa õigussüsteemis. Dokumendi tõestamisega kaasnevad olulised õiguslikud tagajärjed, nimelt täielik tõendusjõud ja täitmisele pööratavus.(8) Müügilepingu puhul hõlmavad need tagajärjed üldjuhul poolte isikut ja õigusvõimet, poolte avaldusi, lepingu eseme tuvastamist ja omadusi, ostuhinda, poolte nõusolekut ning tõestamise kuupäeva ja kohta.(9)
33. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb samuti, et dokument, mis esitatakse tõestamiseks, tuleb lugeda poolte vahel vabalt sõlmituks.(10)
34. Euroopa Kohus on tõepoolest leidnud, uurides mõnes liikmesriigis, sealhulgas Saksamaal, tehtavate notariaaltoimingute olemust,(11) et pooled otsustavad ise seaduses sätestatud piirides oma õiguste ja kohustuste ulatuse üle. Lisaks valivad nad oma äranägemisel neile kohaldatavad tingimused, kui nad esitavad dokumendi või kokkuleppe tõestamistoimingu tegemiseks notarile. Notari sekkumine eeldab seega – Euroopa Kohtu hinnangul – poolte eelnevat nõusolekut või nendevahelise tahteavalduse ühtelangevust,(12) milles see notar ei osale.
35. Kuna notarid ei sekku poolte otsustusprotsessi, ei saa notari läbiviidavat tõestamismenetlust iseenesest pidada õigusnõustamiseks. Arvestades selle mõiste ühtset määratlust,(13) eeldab see, et dokumendi tõestamist notari poolt saaks käsitada õigusnõustamisena, seda, et notar esitab juriidilisest perspektiivist lähtuva arvamuse selle kohta, milles pooled peaksid näiteks kokku leppima selle dokumendi lepingutingimuste määratlemisel või millised on tehingu eelised ja puudused nende poolte jaoks. Selline dokumendi tõestamine, mille tulemusel notar üksnes kinnitab asjaomase tehingu õiguspärasust ja lisab sellele täitmismärke,(14) ei hõlma aga sellist nõustamist.
36. See kehtib ka juhul, kui notar keeldub õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava dokumendi või kokkuleppe tõestamisest. Sellistel juhtudel on Euroopa Kohus rõhutanud eelkõige, et pooltel on pärast niisugust keeldumist vabadus kas tuvastatud õigusvastasus kõrvaldada, asjaomase dokumendi või kokkuleppe tingimusi muuta või selle dokumendi koostamisest või kokkuleppe sõlmimisest loobuda.(15)
37. Sellest järeldub, et määruse 2022/1904 põhjenduses 19 esitatud selgituse esimene osa ei hõlma ülesannet, mida notar täidab kinnisasja müügilepingu tõestamisel.
38. Sarnane järeldus kehtib minu arvates ka selle selgituse teise osa kohta, mis viitab – nagu juba märgitud – klientidega või nende nimel osalemisele äritehingutes, läbirääkimistele ja muudele suhetele kolmandate isikutega. Dokumendi tõestamisel on iseenesestmõistetav, et notar ei sekku koos tõestamist taotlevate pooltega ega nende esindajana mis tahes tehingusse, läbirääkimistesse või suhetesse kolmandate isikutega.
39. Mis puudutab määruse 2022/1904 põhjenduses 19 esitatud selgituse kolmandat osa, mis viitab õigusdokumentide ettevalmistamisele, täitmisele ja kontrollimisele, siis on tõsi, et esmapilgul on tegemist ülesannetega, mida notar tõestamistaotlusega tegeledes täidab. Siiski arvan, et sellest ei piisa, asumaks seisukohale, et müügilepingu tõestamine notari poolt kuulub määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keelu alla.
40. Nagu märkis kohtuistungil nõukogu, on tõepoolest oluline pidada silmas seda, et kuivõrd määruse 2022/1904 põhjenduses 19 selgitatakse mõistet „õigusabiteenused“ määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses, peavad kõik selles selgituses osutatud ülesanded sisaldama selle mõiste olulisi tunnuseid. Nende tunnuste hulgas paistab silma nende nõuandev laad.
41. Seega peavad õigusdokumentide ettevalmistamise, täitmise ja kontrollimise ülesanded, nagu need tulenevad määruse 2022/1904 põhjendusest 19, sisaldama õigusnõustamisega seotud tunnust, et neid saaks liigitada mõiste „õigusabiteenused“ alla määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses.
42. Käesoleval juhul ei leia ma eespool punktis 35 esitatuga sarnastel põhjustel, et ettevalmistamine ja kontrollimine, millega notar peab tegelema kinnisasja müügilepingu tõestamisel, sisaldab seda nõuandvat tunnust. Seda tunnust ei esine põhimõtteliselt ka tõestatud lepingu täitmisel, mida käsitlen kolmanda eelotsuse küsimuse raames.(16)
43. Sellega seoses on tõsi, et esiteks peab notar selgitama tõestamismenetluse käigus välja poolte kavatsused ja mõnel juhul esitama nende avaldused kirjalikult standardvormis, mis võib hõlmata õigusdokumendi ettevalmistamist ja kontrollimist. Nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, on selle eesmärk siiski üksnes tagada, et tõestatud dokument koostatakse nõuetekohases vormis, nagu on nõutud seaduse kohaselt,(17) nii et see dokument pälviks üldsuse usalduse ning muutuks täielikult usaldusväärseks ja täitmisele pööratavaks. Selles kontekstis viidatud õigusdokumendi ettevalmistamine ja kontrollimine ei hõlma kindlasti poolte nõustamist seoses sellega, kuidas saab kõige paremini tagada nende soovide täitmist, eelkõige lepingutingimustes.
44. Teiseks, isegi kui notar peab teavitama pooli tõestamismenetluse käigus nende õigustest ja kohustustest ning asjaomase dokumendi tõestamisest tulenevatest tagajärgedest – nagu on eelotsusetaotluse kohaselt nõutud Saksa õiguses –, ei hõlma see ülesanne nõu andmist, et edendada ühe või mõlema poole konkreetseid huve. See on seadusega kehtestatud kohustus ja selle eesmärk on selgitada, et pooled mõistaksid nõuetekohaselt selle menetluse mõju. Nii tagab notar ka selle, et pooled teevad lepingu sõlmimisel teadliku otsuse, millega nad on enne nõustunud.
45. Kindlasti ei saa välistada, et notar annab tõestamismenetluse käigus õigusnõu küsimustes, mis ei ole tõestamisega seotud, ning sellisel juhul muutuks see säte kohaldatavaks. See on aga selline faktor, mis erineb kontseptuaalselt tõestamisest ja mida asja menetlev kohus saab hinnata ainult asjaomase juhtumi konkreetseid asjaolusid silmas pidades.
46. Seetõttu ei kuulu kinnisasja müügilepingu tõestamine notari poolt minu arvates määruse 2022/1904 põhjenduses 19 sisalduva selgituse kolmanda osa alla seni, kuni notar ei anna tõestamismenetluse käigus õigusnõu küsimustes, mis ei ole seotud tõestamisega.
47. Sellest järeldub, et kuna ükski kõnealuses põhjenduses kirjeldatud tegevustest ei vasta ülesannetele, mida notar täidab kinnisasja müügilepingu tõestamisel, ei tuleks sellist tõestamist käsitada õigusabiteenuste osutamisena määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses.
48. Tahaksin lisada, et viimati nimetatud järelduseni jõudmiseks ei ole oluline, kas tegevuste loetelu määruse 2022/1904 põhjenduses 19 on ammendav või mitte. Nagu eespool selgitatud, peavad need tegevused olema nõuandvat laadi, mida dokumendi tõestamine ei ole analüüsi kohaselt, mille esitan Euroopa Kohtule.
49. Samal põhjusel ei ole oluline ka see, kas tõestamismenetlust saab pidada „teenuseks“ määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses.(18) Kuna selles sättes viidatakse „õigusabiteenustele“, mitte „õigusteenustele“, siis on selles sätestatud keeld kohaldatav üksnes selliste teenuste suhtes, mis hõlmavad nõustamist, millega ei ole minu arvates jällegi tegemist notarite poolt täidetavate tõestamisülesannete puhul.
50. Eeltoodud kaalutlustest lähtudes jõuan määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 grammatilisel tõlgendamisel – võttes arvesse määruse 2022/1904 põhjendust 19 – järeldusele, et notari läbiviidav tõestamismenetlus ei kuulu selles artiklis ette nähtud keelu alla, välja arvatud juhul, kui notar annab lisaks tõestamisele täiendavat õigusnõu.
b) Kontekstipõhine tõlgendamine
51. Liidu õigusnormi puhtgrammatilist tõlgendust saab kontrollida, kui asetada see konteksti ja tõlgendada seda liidu õiguse kui terviku taustal.(19)
52. Käesoleval juhul peab Euroopa Kohus otsustama, kas määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 grammatiline tõlgendus, mille esitasin käesoleva ettepaneku eelmistes punktides, on süstemaatilises kooskõlas teiste asjakohaste määruse artiklite ja muude liidu õigusaktidega, millega kehtestatakse Venemaal asutatud juriidilistele isikutele piiravad meetmed. Euroopa Kohus peab samuti kaaluma seda, kas pakutud grammatiline tõlgendus on õige Euroopa Liidu põhiõiguste harta kontekstis.
53. Kõigepealt märgin seoses määruse nr 833/2014 sisemise sidususega, et määruse nr 833/2014 artikli 5aa lõikes 1 on sisuliselt sätestatud keeld osaleda otseselt või kaudselt mis tahes tehingutes juriidiliste isikutega, kes on peale selle, et nad on Venemaal asutatud, ka Venemaa riigi omandis või kontrolli all või kellel on selle riigiga või selle määruse XIX lisas loetletud juriidiliste isikutega tihedad sidemed.
54. Seevastu ei keelata määruse nr 833/2014 artikli 5aa lõikega 1 ega ühegi muu selle määruse sättega tehingu tegemist Venemaal asutatud juriidilise isikuga, kellel ei ole sidemeid Vene riigiga või kes ei tegutse selles määruses konkreetselt käsitletud majandussektorites. Ühegi selle määruse sätte kohaselt ei ole Venemaal asutatud juriidilistel isikutel sõnaselgelt keelatud võõrandada oma Euroopa Liidu territooriumil asuvat kinnisasja.
55. Nagu väitis enamik pooli kohtuistungil, on seetõttu sidususega seotud põhjustel raske tõlgendada määruse nr 833/2014 artikli 5n lõiget 2 nii, et sellega keelatakse notarite läbiviidav tõestamismenetlus – Venemaal asutatud juriidiliste isikute vara üleandmise kontekstis –, kehtestamata samal ajal mis tahes piiranguid nende isikute kinnisvara võõrandamisele.
56. Sellega seoses tuleb meeles pidada, et müügilepingu notariaalne tõestamine on eelkõige liikmesriikides, kus on ladina tüüpi notariaat, kinnisasja võõrandamisel oluline nõue.(20)
57. See kehtib eelkõige Saksamaa õigussüsteemi puhul, kus nõutakse kinnisasja omandamise ja omandiõiguse üleandmisega seoses – nagu nähtub kohtuotsusest komisjon vs. Saksamaa(21) – omandiõiguse üleandmist kinnitava dokumendi notariaalset tõestamist, et selle üleandmise saaks kanda kinnistusraamatusse.
58. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks on neis liikmesriikides tõepoolest nõutud notariaalne tõestamine, et tagada nende kannete täpsus ja seeläbi kinnisasjadega seotud tehingute õiguskindlus ning kaitsta üldisemalt korrakohast õigusemõistmist.(22) Samal ajal on otsustava tähtsusega kinnistusraamat ja selle nõuetekohane toimimine, sest kinnisasja omandaja õiguste täitmisele pööratavus sõltub kinnistusraamatusse kande tegemisest.(23)
59. Seetõttu võib süstemaatilisest vaatenurgast järeldada, et kuna i) notari läbiviidav tõestamine on teatavates liikmesriikides kinnisasja üleandmisel oluline nõue ja ii) määruses nr 833/2014 ei ole selline üleandmine Venemaal asutatud juriidiliste isikute puhul, kes ei ole Venemaa riigi kontrolli all ega omandis või kellel ei ole selle riigiga tihedaid sidemeid, sõnaselgelt keelatud, ei tohiks sellist tõestamist pidada selle määruse artikli 5n lõike 2 alusel keelatuks. Vastasel juhul oleksid selle määruse kohaldamisel ebajärjekindlad tulemused, mille kohaselt oleksid teatud liiki tehingud lubatud, kuid samas keelataks ainus vahend nende tegemiseks.(24)
60. Samasugusele järeldusele võib minu arvates jõuda ka laiemast kontekstipõhisest vaatenurgast, eelkõige kui võtta arvesse teist liidu õigusakti, millega kehtestatakse Venemaal asutatud juriidiliste isikute suhtes piiravad meetmed, mis on praeguses kontekstis asjakohased, nimelt määrust nr 269/2014.(25) Selles määruses on ette nähtud rahaliste vahendite külmutamine seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega.
61. Täpsemalt on määruse (EL) nr 269/2014 artikli 2 lõikes 1 märgitud, et külmutada tuleb kõik I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid.
62. Nagu märkis Saksamaa valitsus, ei ole käesoleval juhul eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetlusega seotud juriidiline isik kantud selle määruse lisas olevasse loetellu, mis tähendab, et tema suhtes ei kohaldatud ühtegi selles määruses sätestatud rahaliste vahendite külmutamise meedet. Kui nõukogu oleks tahtnud keelata sellel juriidilisel isikul oma rahaliste vahendite ja vara käsutamise, oleks ta võinud kasutada sama liiki meetmeid, mis on kehtestatud asjaomaste juriidiliste isikute või üksuste suhtes selle määruse lisas esitatud loeteluga.
63. Kui määruse nr 833/2014 artikli 5n lõiget 2 tõlgendatakse nii, et sellega keelatakse kinnisasja müügilepingu tõestamine notari poolt, kui selline tõestamine on oluline nõue liikmesriigi kinnistusraamatusse kande tegemisel, jäetakse seega sellise tõlgendusega asjaomane juriidiline isik ilma igasugusest võimalusest oma vara käsutada ja asetatakse määruse nr 269/2014 I lisas loetletud isikutega sarnasesse olukorda. Minu arvates ei näi see tõlgendus väljendavat nõukogu kavatsust.
64. Sellest järeldub, et ainus tõlgendus, millega välditaks vastuolusid nende kahe määruse vahel, oleks selline tõlgendus, mille kohaselt ei ole Venemaal asutatud juriidilise isikuga seotud kinnisasja müügilepingu tõestamine määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 kohaselt keelatud.
65. Lõpetuseks on oluline märkida, et kuna tõlgendus, mille kohaselt tõestamismenetlus kujutab endast õigusabiteenust, viiks selleni, et Venemaal asutatud juriidilistel isikutel ei ole võimalik kinnisvara käsutada, kaasneks sellise tõlgendusega määratluse kohaselt(26) harta artikli 17 lõikes 1 sätestatud omandiga seotud põhiõiguse piiramine. Selle artikli esimeses lauses on sätestatud, et igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit.
66. Harta artikli 52 lõikes 1 on aga sätestatud, et hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata eelkõige seadusega. Nagu väidab Soome valitsus, on see käesoleval juhul selline nõue, mis ei oleks täidetud, sest ühegi määruse nr 833/2014 sättega ei ole otseselt keelatud kõigil Venemaal asutatud juriidilistel isikutel kinnisasjade võõrandamine.
67. Järelikult on tõlgendus, millega kaasneb kinnisasja müügilepingu notariaalse tõestamise keeld määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 alusel ja seega Venemaal asutatud juriidiliste isikute omandiõiguste piiramine, vastuolus ka harta artikli 17 lõikega 1 koostoimes harta artikli 52 lõikega 1.
68. Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes ei vii määruse nr 833/2014 kontekstipõhine tõlgendus teistsuguse järelduseni kui see, milleni jõuti pärast selle määruse artikli 5n lõike 2 grammatilist tõlgendamist, nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 50. See toetab tegelikult seisukohta, et notari läbiviidav tõestamismenetlus, eelkõige seoses kinnisasja müügilepinguga, ei kuulu selles sättes ette nähtud keelu alla.
69. Märgin lühidalt, et asjaolu, et komisjon on märkinud oma juhistes määruse nr 833/2014 rakendamise kohta,(27) et notarite tegevus kuulub mõiste „õigusabiteenused“ alla, ei oma tähtsust. Komisjon tunnistab nendes juhistes õigesti, et ainult Euroopa Kohus on pädev tõlgendama liitu piiravate meetmete valdkonnas kohaldatavaid eeskirju, mis tähendab, et need juhised ei saa kuidagi mõjutada minu analüüsi tulemust seoses määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 õige tõlgendamisega.
c) Teleoloogiline tõlgendus
70. Lõpetuseks on oluline seoses sellega, kas minu pakutud määruse nr 833/2014 grammatiline tõlgendus on kooskõlas selle määruse eesmärkidega, meelde tuletada, et määrus 2022/1904 – millega muudeti määrust nr 833/2014, et lisada sellele muu hulgas artikli 5n lõige 2 – võeti vastu, arvestades olukorra tõsidust Ukrainas pärast otsuse (ÜVJP) 2022/1909 vastuvõtmist.(28) Selles otsuses kirjeldatakse sündmuste jada, mis ajendas nõukogu võtma täiendavaid piiravaid meetmeid,(29) mille tulemuseks on nn kaheksas sanktsioonide pakett.(30) Nagu on märgitud otsuse 2022/1909 põhjenduses 8, võeti need uued meetmed sisuliselt kasutusele selleks, et võidelda Venemaa ebaseadusliku tegevuse vastu ja suurendada veelgi survet sellele riigile, et ta lõpetaks agressioonisõja.
71. Märgin siiski, et seoses õigusabiteenuste osutamise keeluga ei ole otsuses 2022/1909 – ja seega ka määruses 2022/1904 – esitatud konkreetset selgitust, millega põhjendataks nende teenuste Venemaal asutatud juriidilistele isikutele osutamise piiramist. Samuti ei ole selgitust näiteks seoses keeluga osutada muid teenuseid, mida on käsitletud määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 – st arhitekti- ja inseneriteenused ning IT-alased nõustamisteenused – ja sama määruse artikli 5n lõikes 1(31) – nimelt muu hulgas arvepidamis-, audiitor-, raamatupidamis- või maksunõustamisteenused.
72. Poolte vahel ei ole vaidlust küsimuses, et neid äritegevuse seisukohast olulisi teenuseid puudutav keeld on osa üldisest eesmärgist nõrgestada strateegiliselt Venemaa majanduslikku ja tööstuslikku baasi, eelkõige sõjalis-tööstuslikku taristut, et kahjustada Venemaa Föderatsiooni võimet jätkata sõja rahastamist ja pidamist. Seevastu ei ole nad ühel meelel selles, kas see üldine eesmärk hõlmas ka eesmärki, mille kohaselt tuleb kõrvaldada igasugused tehingud Venemaal asutatud juriidiliste isikutega või hoopis raskendada nende isikute majandustegevust Euroopa Liidus.
73. Vastupidi Madalmaade ja Eesti valitsuse seisukohale leian, et määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 kontekstipõhises analüüsis eespool esitatud põhjustel ei kavatsetud otsuse 2022/1909 ja määruse 2022/1904 vastuvõtmisel täielikult keelata äritehinguid Venemaal asutatud juriidiliste isikutega. Selline täielik keeld nähti ette ainult konkreetsete majandussektorite ja üksuste suhtes, mis on Venemaa riigiga tihedalt seotud. Otsuse 2022/1909 põhjendus 10 on selles osas sõnaselge, kuna selles viidatakse kõikide tehingute keelamisele üksnes seoses „teatavate“ Venemaa riigi omandis või kontrolli all olevate juriidiliste isikute, üksuste või asutustega.(32)
74. Lähtudes eeldusest, et määruse nr 833/2014 artikli 5n lõigete 1 ja 2 kohane äritegevusega seotud teenuste osutamise keeld kehtestati Venemaa majanduse kahjustamiseks, võib esiteks järeldada, et nõukogu pidas seda majandust väga sõltuvaks selliste Euroopa ettevõtjate ja äriühingute osutatavate teenuste impordist.(33) Tõsi on küll see, et notarite tegevust ei saa importida, mis tähendab, et ELi territooriumil asuva kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine ei mõjuta seda eesmärki.
75. Teiseks on oluline märkida, et üks peamisi muresid, mida nõukogu väljendas otsuses 2022/1909, eelkõige selle põhjenduses 5, oli vajadus ennetada veel rohkem seda, et Venemaa üksuste suhtes kehtestatud sanktsioonidest hoitakse kõrvale.(34) Selle põhjenduse kontekstis tuleks õigusabiteenuste osutamise keeldu, mis on üks peamisi otsusega 2022/1909 kehtestatud normatiivseid uuendusi, mõista ka nii, et sellega takistatakse õigusteenuste osutajaid pakkumast Venemaa üksustele oma nõuannetega abi liidu sanktsioonide mõju vältimisel. Ometi on minu arvates müügilepingu notariaalse tõestamise puhul selge, et kuivõrd äritehingud üksnes Venemaal asutatud juriidiliste isikutega ei ole määrusega nr 833/2014 keelatud, ei kahjusta see keeld nende piiravate meetmete mõju, mille nõukogu on praeguses kontekstis vastu võtnud, ega aita sellest kõrvale hoida.
76. Lõpetuseks, kui eeldada, et nõukogu võttis õigusabiteenuse osutamise keelu vastu selleks, et mõjutada Venemaa majandust, siis tehti seda seetõttu, et nende teenuste puudumise korral oleks Euroopa Liidu territooriumil tegutsevatel Venemaa juriidilistel isikutel raskem jätkata siin oma äritegevust. Sellega seoses on Venemaal asutatud juriidilise isiku otsus loobuda Euroopa Liidus kinnisasja tehtud investeeringust, pöördudes müügilepingu tõestamiseks notari poole, tegelikult parim märk sellest, et see juriidiline isik lõpetab liidu territooriumil oma tegevuse ja loobub majanduslikust kasust, mis võib selle tegevusega kaasneda. Sellest seisukohast ei ole notari sekkumine sellesse tehingusse vastuolus nõukogu eesmärgiga nõrgestada Venemaa majanduslikku baasi.
77. Järelikult ei ole tõlgendus, mille kohaselt ei ole müügilepingu tõestamine notari poolt „õigusabiteenus“ määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses, vastuolus otsusega 2022/1909 taotletavate eesmärkidega, mida on hiljem rakendatud määrusega 2022/1904. See tõlgendus kinnitab hoopis selle artikli grammatilist tõlgendust, mille esitan Euroopa Kohtule.
78. Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et ükski eelmistes punktides analüüsitud liidu õiguse tõlgendusnormidest ei vii järelduseni, et kinnisasja müügilepingu tõestamine notari poolt on õigusabiteenus määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses.
79. Seetõttu ei tohiks minu arvates sellist tõestamist pidada selle sätte alusel keelatuks.
2. Määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 6 sätestatud erand
80. Võttes arvesse minu eelmist järeldust, esitan üksnes täielikkuse huvides lühidalt oma seisukoha selle kohta, kas kinnisasja müügilepingu tõestamise suhtes võib igal juhul kohaldada määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 6 alusel erandit.
81. Selle artikli kohaselt ei kohaldata määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud Venemaal asutatud juriidilistele isikutele õigusabiteenuste osutamise keeldu selliste teenuste osutamise suhtes, mis on rangelt vajalikud selleks, et tagada juurdepääs kohtu-, haldus- või vahekohtumenetlusele, tingimusel et selliste teenuste osutamine on kooskõlas nimetatud määruse ja määruse nr 269/2014 eesmärkidega.(35)
82. Määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 6 kohaselt on seega nõutud, et selles sätestatud erandi kohaldamiseks peab olema täidetud kolm tingimust: esiteks peab asjaomane juurdepääs olema seotud kohtu-, haldus- või vahekohtumenetlusega, teiseks peavad analüüsitavad õigusabiteenused olema juurdepääsu tagamiseks rangelt vajalikud ning kolmandaks ei tohi need teenused kahjustada määrusega nr 833/2014 ja määrusega nr 269/2014 taotletavaid eesmärke.
83. Mis puudutab esimest neist kolmest tingimusest, siis olen juba viidanud sellele, et Euroopa Kohtu hinnangul on kinnistusraamat kinnisasja üleandmisel määrava tähtsusega, eriti liikmesriikides, kus on ladina tüüpi notariaat.(36) Sisuliselt saab ainult kinnistusraamatusse tehtava kandega kehtestada uue omaniku õigusi ja muuta neid täitmisele pööratavaks.
84. Kui kinnistusraamatu pidamine on usaldatud liikmesriigis kohalikele kohtutele ja seda reguleeritakse kohtumenetlust reguleeriva korraga, tuleb sellist registreerimist käsitada mõiste „kohtumenetlus“ alla kuuluvaks määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 6 tähenduses. Isegi kui kinnistusraamatuga seotud menetlusi ei tuleks nende kohtute pädevusest hoolimata pidada kohtumenetlusteks, kvalifitseeruksid need igal juhul haldusmenetlusteks. See oleks nii ka sellistes õigussüsteemides, kus kinnistusraamat on osa liikmesriigi enda avalikust haldusest.(37)
85. Põhikohtuasjaga sarnaste asjaolude korral oleks seega esimene tingimus täidetud, kuna eelotsusetaotluse alusel näib, et kõik need tunnused on olemas.
86. Mis puudutab määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 6 sätestatud teist tingimust, mis käsitleb analüüsitavate teenuste ranget vajalikkust kohtu- või haldusmenetlusele juurdepääsu tagamiseks, siis selle tingimuse põhitunnus on, et need teenused on nimetatud menetluste jaoks olulised. Notari läbiviidava tõestamismenetluse puhul tuleb lugeda see tingimus täidetuks, kui esiteks saavad sellist tõestamist läbi viia ainult need kutsetöötajad ja teiseks on see kinnistusraamatusse kande tegemisel kohustuslik nõue.(38)
87. See oleks jällegi kohaldatav näiteks põhikohtuasjaga sarnase juhtumi korral, kus on selgituste kohaselt, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus andis eelotsusetaotluses, notarite ainupädevuses nii eraõiguslikke tehinguid puudutavate avalike dokumentide koostamine kui ka eraõiguslike dokumentide avalik-õiguslik tõestamine.(39) Samal ajal saab kinnistusraamatule juurdepääsu ainult siis, kui eraõiguslik tehing on tõestatud,(40) mis tähendab, et range vajalikkuse kriteerium on täies ulatuses täidetud.
88. Mis puudutab määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 6 sätestatud kolmandat tingimust, märgin kooskõlas käesoleva ettepaneku eelmistes punktides esitatud teleoloogilise analüüsiga lühidalt, et Venemaal asutatud juriidilise isiku müügilepingu tõestamismenetlusele erandi kohaldamine ei kahjusta selle määruse või määrusega nr 269/2014 taotletavaid eesmärke, loomulikult eeldusel, et tehingus osalev juriidiline isik ei ole selles määruses esitatud loetelus ega esine määruse nr 833/2014 artikli 5aa lõikes 1 sätestatud seoseid.
89. Sellest võib järeldada, et müügilepingu notariaalne tõestamine tehingus, millesse on kaasatud Venemaal asutatud juriidiline isik, vastab määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 6 kohaldamiseks ette nähtud kolmele tingimusele. Kui Euroopa Kohus peaks leidma, et selline tõestamine kuulub selle artikli lõikes 2 sätestatud keelu alla, tuleks sellele seega siiski kohaldada selle artikli lõike 6 alusel erandit.
B. Kolmas küsimus
90. Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas määruse nr 833/2014 artikli 5n lõigete 2 ja 6 kohaselt on notaril keelatud täita Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingut pärast selle tõestamist. Eelkõige esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus selle küsimuse seoses kolme ülesandega, mille täitmiseks pooled võivad notarile anda korralduse, nimelt müügihinna summa deponeerimise ja väljamaksmise tagamine, kinnisasjale seatud olemasolevate koormatiste kustutamine ja kinnisasja omandiõiguse uutele omanikele ülemineku registreerimine kinnistusraamatus.
91. Nagu nähtub käesoleva arvamuse punktidest 30 ja 39, on määruse 2022/1904 põhjenduses 19 märgitud, et mõiste „õigusabiteenused“ hõlmab õigusdokumentide täitmist. Seda ülesannet ei saa aga liigitada määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 alla, kui see ei sisalda nõuandvat tunnust, millest saab seega standard, mille alusel tuleb analüüsida eelotsusetaotluse esitanud kohtu käesolevat küsimust.
92. Tuletan samuti meelde, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt võivad liikmesriigid menetlusautonoomia põhimõtte alusel vabalt kehtestada õigusaktide jõustamist käsitlevaid eeskirju ja määrata notaritele selles menetluses oma rolli.(41) Seega võidakse liikmesriigi õigusaktides kehtestada notaritele kohustus täita teatavaid lepingu täitmise tagamisega seotud ülesandeid, kui leping on tõestatud.
93. Lisaks on oluline märkida, et asjaolu, et käesolevas küsimuses käsitletavaid täitmisülesandeid võivad täita näiteks pooled ise või isegi kolmandad isikud, ei ole selle kindlaks tegemisel oluline, kas need ülesanded on määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 alusel keelatud. Kuigi range vajalikkuse kriteerium on selle määruse artikli 5n lõikes 6 sätestatud erandi kohaldamisel keskse tähtsusega, ei ole see nii selle määruse artikli 5n lõikes 2 sätestatud keelu puhul, kus tuleb analüüsis keskenduda sellele, kas konkreetne ülesanne kujutab endast õigusnõustamist või mitte.
94. Mis puudutab käesolevat kohtuasja, siis isegi kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teave ei ole just ammendav, on minu arvates rangelt võttes raske teha konkreetsetes ülesannetes, millele see kohus viitas, kindlaks kinnisasja müügilepingu täitmisega seotud õigusnõustamise tunnust. Need ülesanded on tegelikult automaatselt selle lepingu tõestamisele järgnevad sammud.
95. Eelkõige ei saa müügihinna summa deponeerimist ja väljamaksmist pidada õigusabiteenuseks, kuna notari roll piirdub ostja nimel hoitava müügihinna summa kaitsmisega ja selle väljamaksmisega müüjale. Euroopa Kohus on sellega seoses sedastanud, et raha hoiustamine notari juures piirdub õiguslike nõuete täitmise kontrollimisega.(42)
96. See põhjendus on kohaldatav ka omandiõiguse uutele omanikele ülemineku kandmisel kinnistusraamatusse, milleks tuleb ainult esitada kinnistusraamatule tõestatud dokument või äärmisel juhul – nagu Saksa süsteemis – taotlus pelgalt vorminõudena.(43)
97. Mis puudutab kinnisasjale seatud olemasolevate koormatiste kustutamist, siis näib, et see toiming ei kuulu õigusabiteenuste kategooriasse. Selline kustutamine hõlmab üldjuhul üksnes kinnistusraamatule esitatavat taotlust, mis peab sisaldama selle koormatise kasusaaja nõusolekuavaldust notarile.(44)
98. Sellest järeldub, et ülesanded, mida notar täidab Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingu täitmiseks pärast lepingu tõestamist, ei kuulu määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keelu alla.
99. Võttes aga arvesse konkreetsete andmete puudumist nende ülesannete ja nende täitmise viisi kohta Saksamaa süsteemis, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus tegema põhikohtuasja eripära arvestades kindlaks, kas neid saab täita pooltele õigusnõu andmata.
100. Mis puudutab määruse nr 833/2014 artikli 5n lõiget 6, siis piisab, kui märkida, et kuna neid ülesandeid võivad täita lisaks notaritele ka teised isikud, sealhulgas müügilepinguga seotud pooled, ei ole eespool nimetatud vajalikkuse kriteerium täidetud. Kui Euroopa Kohus peaks leidma, et ülesanded, mida notar täidab kinnisasja müügilepingu täitmiseks, kuuluvad määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keelu alla, siis neil asjaoludel ei saa minu arvates kohaldada nendele ülesannetele selle määruse artikli 5n lõike 6 alusel erandit.
C. Teine küsimus
101. Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keeldu kohaldatakse teenuste suhtes, mida osutab tõlk, kes abistab tõestamismenetluse käigus Venemaal asutatud juriidilise isiku esindajat.
102. Märgin, et tõlgi sekkumisel on kinnisasja müügilepingu tõestamise kontekstis kaks peamist eesmärki.
103. Esiteks aitab tõlk tõlkida isiku ja notari vahelisi vestlusi ning edastada tõestatavate dokumentide olulist teavet soovitud keelde. Selle ülesandega tagatakse eelkõige tõlgi abi vajavale isikule õigus saada tõestamismenetluse käigus teavet.
104. Teiseks tagab tõlk notari ja poolte vahelise suulise suhtluse tõhususe. Nagu eespool arutatud,(45) kujutab ametlik dokument endast täielikku tõendit faktiliste asjaolude ja avalduste kohta, mille notar on tõestanud. Need faktilised asjaolud põhinevad tema isiklikel teadmistel, mis on saadud pooltevahelise suulise suhtluse käigus. Notar peab veenduma poolte kavatsustes ning mõnel juhul kirjutama nende avaldused selgelt ja ühemõtteliselt üles. Need ülesanded on osa notari tehtavast õiguspärasuse kontrollist, sest nende eesmärk on teha kindlaks, kas kokkuleppel on ebaseaduslik või ebaaus eesmärk, ning sel juhul peab notar keelduma tõestamisest.
105. On selge, et suuline tõlkimine võimaldab kontrollida lepingu tõestamise õiguslikke nõudeid, mis tähendab, et tõlke puudumise korral oleks tõestamine iseenesest takistatud. Hoolimata sellest, et tegemist on tõestamismenetluses vaid abistamiseks mõeldud kõrvalteenusega, on suuline tõlge seega menetluse tõhusaks läbiviimiseks hädavajalik.
106. Olen siiski veendunud, et tõlgi abi ei kuulu määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 kohaldamisalasse. Tegelikult on mul vaatamata selle seosele tõestamisega tõsiseid kahtlusi seoses suulise tõlke liigitamisega õigusteenuseks, sest suulise tõlke eriala ei ole oma olemuselt juriidiline, isegi kui tõlk on abiks õigusdokumentide koostamisel. Tõlgi ülesanne on anda ühe isiku sõnad suuliselt ja täpselt edasi teise isiku keeles, mis hõlmab olenemata edastatavast sisust kommunikatsiooniteenust.
107. Kokkuvõttes leian, et suulist tõlget ei saa pidada tõestamismenetluses „õigusabiteenuseks“ määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses ning seega ei kuulu see selle sätte kohaldamisalasse.
V. Ettepanek
108. Eespool esitatud analüüsi põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Landgericht Berlini (Berliini esimese astme kohus, Saksamaa) eelotsuse küsimustele järgmiselt:
1. Nõukogu 31. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikli 5n lõiget 2
tuleb tõlgendada nii, et
Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingu tõestamine notari poolt ei kuulu selles sättes kindlaks määratud keelu kohaldamisalasse, tingimusel et sellel isikul on määruse alusel lubatud tehinguid teha ning tõestamisega ei kaasne õigusnõustamist, mille peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus.
2. Määruse nr 833/2014 artikli 5n lõiget 2
tuleb tõlgendada nii, et
selle sättega kehtestatud keeld ei hõlma tõlgi teenuseid, mida ta osutab Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingu notariaalse tõestamise käigus.
3. Määruse nr 833/2014 artikli 5n lõiget 2
tuleb tõlgendada nii, et
Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja tõestatud müügilepingu täitmine notari poolt, mis seisneb eelkõige müügihinna summa deponeerimise ja väljamaksmise tagamises, kinnisasjale seatud olemasolevate koormatiste kustutamises ja kinnisasja omandiõiguse uutele omanikele ülemineku kinnistusraamatusse kandmises, ei kuulu nimetatud sättes ette nähtud keelu kohaldamisalasse, tingimusel et sellel isikul on määruse alusel lubatud tehinguid teha ning need ülesanded ei hõlma mingit õigusnõustamist, mille peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus.