Kohtuasi T‑112/03

L’Oréal SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Sõnamärgi FLEXI AIR taotlus – Varasem sõnamärk FLEX – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Tegeliku kasutamise tõendamise nõue – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b, artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkt ii ning artikli 43 lõige 2

Otsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Kui kaubamärgi taotleja on selle küsimuse tõstatanud, on vaja see lahendada enne vastulause kohta otsuse tegemist – Tagajärg – Kaubamärgi taotleja kohustus esitada oma märkused ühtlustamisameti määratud tähtaja jooksul

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 42 ja artikli 43 lõiked 2 ja 3)

2.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Apellatsioonikojale esitatud kaebus otsuse peale, mille Siseturu Ühtlustamise Ameti üksus on teinud esimese instantsina – Nende kahe instantsi tegevuse järjepidevus – Kaebuse menetlemine apellatsioonikoja poolt – Ulatus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 74 lõige 2)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasema kaubamärgi nõrk eristusvõime – Mõju

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Sõnamärgid FLEXI AIR ja FLEX

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

5.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks liikmesriigis registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Taotletava kaubamärgi kontrollimine ja vajadusel selle registreerimisest keeldumine üksnes määruse nr 40/94 alusel

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkti a alapunkt ii)

6.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks liikmesriigis registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasema siseriikliku kaubamärgi omanikule määrusega nr 40/94 antud õigused – Õigused, mis ei ületa asjaomase siseriikliku õigusega antud õiguste ulatust

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkti a alapunkt ii; nõukogu direktiiv 89/104, artikli 4 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkti a alapunkt ii)

1.      Vastavalt määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 43 lõigetele 2 ja 3 eeldatakse sama määruse artikli 42 alusel esitatud vastulause menetlemisel varasema kaubamärgi tegelikku kasutamist seni, kuni kaubamärgi taotleja nõuab sellise kasutamise tõendamist. Sellise nõude esitamine toob kaasa vastulause esitaja kohustuse tõendada tegelikku kasutamist (või näidata, et kasutamata jätmine oli põhjendatud), kuna vastasel juhul lükatakse tema vastulause tagasi. Sellise tagajärje tekkimiseks tuleb nõue koostada selgelt ja esitada Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) õigeaegselt.

Kuigi on tõsi, et määruse nr 40/94 üheksas põhjendus tõdeb selles küsimuses, et „ühenduse kaubamärkide kaitsmine või muude varem registreeritud kaubamärkide kaitsmine nende vastu ei ole põhjendatud, kui kaubamärke tegelikult ei kasutata” ja et seda silmas pidades ei tohi ebamõistlikult piirata kaubamärgi taotleja võimalusi nõuda tõendeid selle kaubamärgi kasutamise kohta, millele on tuginetud taotletava kaubamärgi registreerimise vastu, tuleb varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise küsimus juhul, kui kaubamärgi taotleja on selle tõstatanud, lahendada sellegipoolest enne, kui tehakse otsus vastulause enda suhtes.

Kuna nii vastulausemenetlus kui ka apellatsioonimenetlus on võistlevad menetlused, kutsub ühtlustamisamet pooli nii sageli kui vajalik esitama märkusi ühtlustamisameti poolt neile adresseeritud või teiste poolte edastatud teadete kohta. Menetluse parema korraldamise eesmärgil tuleb need märkused esitada ühtlustamisameti määratud tähtaja jooksul.

(vt punktid 24–27)

2.      Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikodade pädevusse kuulub ühtlustamisameti üksuste poolt esimese instantsina tehtud otsuste läbivaatamine. Kaebuse lahendus selle läbivaatamise raames sõltub sellest, kas hetkel, mil kaebus lahendatakse, võib seaduslikult vastu võtta uue otsuse, millel on sama resolutiivosa nagu kaebuse esemeks oleval otsusel. Seega võivad apellatsioonikojad määruse nr 40/94 artikli 74 lõikes 2 sätestatud erandiga arvestades kaebusi rahuldada kaebuse esitanud poole esitatud uute asjaolude alusel või ka viimati mainitu esitatud uute tõendite alusel.

Selle läbivaatamise ulatus, mille apellatsioonikoda on kohustatud kaebuse esemeks oleva otsuse suhtes teostama, ei ole põhimõtteliselt kindlaks määratud kaebuse esitanud poole väljatoodud väidetega. Seega, isegi kui kaebuse esitanud pool ei ole tuginenud konkreetsele väitele, on apellatsioonikoda siiski kohustatud kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid silmas pidades uurima, kas hetkel, mil kaebus lahendatakse, võib seaduslikult vastu võtta uue otsuse, millel on sama resolutiivosa nagu kaebuse esemeks oleval otsusel.

(vt punkt 36)

3.      Kuigi varasema kaubamärgi omaniku poolt määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b alusel esitatud vastulause menetlemisel tuleb selle kaubamärgi eristusvõimet segiajamise tõenäosuse hindamisel arvesse võtta, on see vaid üks selle hindamise käigus arvesse võetavatest seikadest. Seega, isegi kui on olemas ühelt poolt nõrga eristusvõimega varasem kaubamärk ja teiselt poolt taotletav kaubamärk, mis ei kujuta endast täielikku taasesitamist, võib segiajamine olla tõenäoline, eriti just tähiste sarnasuse ja nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse tõttu.

(vt punkt 61)

4.      Ühendkuningriigi keskmise tarbija puhul esineb sõnamärgi FLEXI AIR, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotletakse järgmiste Nizza kokkuleppe klassi 3 kuuluvate kaupade jaoks: „šampoonid; soengu- ja juuksehooldusgeelid, -vahud, -palsamid ja -aerosooltooted; juukselakid; juuksevärvid ja juuksevärvieemaldid; lokivedelikud ja juuksesirgendustooted; eeterlikud õlid”, ja sõnamärgi FLEX, mis on varem registreeritud Ühendkuningriigis viidatud kokkuleppe samasse klassi kuuluvatele järgmistele kaupadele: „juustele mõeldud šampoonid ja hooldusvahendid”, segiajamise tõenäosus, kuna esiteks on varasema kaubamärgi eristusvõime nõrk ja kõnealused tähised on visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt sarnased ning teiseks on kaubad osaliselt identsed ja osaliselt väga sarnased.

(vt punktid 82 ja 83)

5.      Kuna ühenduse kaubamärgi taotluse suhtes kohaldatakse määruses nr 40/94 ette nähtud menetlusi, tuleb vastavalt sama määruse artikli 8 lõike 1 punktile b ja artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktile ii taotletava kaubamärgi registreerimisest igal juhul keelduda, kui varem liikmesriigis registreeritud kaubamärgi omanik esitab vastulause ja kui esineb asjaomaste kaubamärkide segiajamise tõenäosus artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses. Seevastu selle küsimuse eelnevat uurimist, kas varasemat siseriiklikku kaubamärki sai seaduslikult vaidlustada registreerimisriigi õiguse kohaselt, ega kahe asjaomase kaubamärgi segiajamise tõenäosuse hindamist vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ei ole määrusega nr 40/94 ette nähtud.

(vt punkt 91)

6.      Määrus nr 40/94 ei tohi varasema siseriikliku kaubamärgi omanikule anda ühenduse kaubamärgi taotluse suhtes laiemaid õigusi kui need, mis tal on vastavalt selle varasema kaubamärgi registreerimise riigi õigusnormidele. Tegelikult vastavalt esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 4 lõike 1 punktile b ja artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktile ii on taotletava kaubamärgi ja varasema siseriikliku kaubamärgi segiajamise tõenäosuse küsimust käsitlevad liikmesriikide siseriiklikud õigusnormid täielikult ühtlustatud. Direktiivi 89/104 nende sätete normatiivne sisu on sama, mis määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkti ii sisu.

(vt punkt 92)