ELT teatis
Jeremy Henry Moore Newsum'i, Mark Anthony Loveday ja Robin Shedden Broadhurst'i 8. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu
(Kohtuasi T-57/05)
(Kohtumenetluse keel: inglise)
Jeremy Henry Moore Newsum, Mark Anthony Loveday ja Robin Shedden Broadhurst, elukoht London (Ühendkuningriik), esitasid 8. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on QC M. Kingston, barrister D. Park, solicitor J. Withinshaw.
Hagejad paluvad esimese astme kohtul:
tühistada komisjoni 7. detsembri 2004. aasta otsuse alljärgnevad osad, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ alusel Atlandi biogeograafilise regiooni ühenduse tähtsusega alad
1 (teatavaks tehtud numbri C(2004) 4032 all);
(i) vaidlustatud otsuse artikkel 1 ja I lisa see kirje, mida on tähistatud ühenduse tähtsusega ala (SCI) koodiga UK0030163 Halkyn Mountain/Mynydd Helygain;
(ii) teise võimalusena, vaidlustatud otsuse artikkel 1 ja I lisa see kirje, mida on tähistatud ühenduse tähtsusega ala (SCI) koodiga UK0030163 Halkyn Mountain/Mynydd Helygain ja mis on võõbatud punaseks hagiavaldusele juurdelisatud kaardil;
jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Hagejad on selliste kruntide omanikud, mida osaliselt kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks ja maavarade kaevandamiseks ning mis vastavalt vaidlustatud otsusele on kinnitatud Atlandi piirkonna ühenduse tähtsusega alaks (SCI).
Hagejad väidavad, et vaidlustatud otsus rikub nende põhiõigusi, mis on tagatud ühenduse õiguskorrast tulenevate aluspõhimõtetega. Säärane põhiõiguste rikkumine on formaalselt õigusvastane, sest asjaomastele kinnisvara omanikele ei antud õigust osaleda komisjoni otsuse vastuvõtmise protsessis (ja direktiivi 92/43/EMÜ
2 rakendamisel). Hagejad väidavad samuti, et komisjon toetas ja kiitis heaks kõnealuse liikmesriigi avalikkuse kaasamise toiminguid, mis sisuliselt ja kestuselt oli ebaõige ja ebapiisav.
Lisaks väidavad hagejad, et ei võetud arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid nõudeid, sealhulgas hagejate eraomandiga seotud õigusi. Vaidlustatud otsus on vastuolus ka direktiivi 92/43/EMÜ enda sätetega, kuna kahjutasu maksmine on täiesti lahtine ja lahendamata.
Vastavalt hagejate väidetele ei ole vaidlustatud otsuses määratletud, millised on need liigid ja elupaigatüübid, mille tõttu on loetletud alad ühenduse tähtsusega, ning vaidlustatud otsuse aluseks on ebaõige tehniline teave. Võib arvata, et kõnealused alad on arvatud nimekirja harivesiliku ja calamanaria niitude esinemise tõttu. Hagejad väidavad, et tegemist ei ole ei esmatähtsa liigi ega esmatähtsa elupaigatüübiga, mistõttu ei ole arusaadav, millisele esmatähtsale liigile ja esmatähtsale elupaigatüübile vaidlustatud otsuses on viidatud.
____________1 - EÜT L 387, lk 1.2 - Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).