Kohtuasi T‑847/14

GHC Gerling, Holz & Co. Handels GmbH

versus

Euroopa Komisjon

Keskkond – Osoonikihi kaitse – Fluoritud kasvuhoonegaasid – Määrus (EL) nr 517/2014 – Fluorosüsivesinike turuleviimine – Kontrollväärtuse kindlaksmääramine – Kvootide eraldamine – Põhjendamiskohustus – Arvutusmeetod

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 24. juuni 2015

1.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

(ELTL artikkel 296)

2.      Institutsioonide aktid – Määrused – Põhjendamiskohustus – Rakendusmäärus – Viide algmäärusele

(ELTL artikkel 296)

3.      Keskkond – Osoonikihi kaitse – Määrus nr 517/2014 – Ulatus – Fluorosüsivesinike turuleviimine – Kontrollväärtuse kindlaksmääramine – Arvutusmeetod

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 517/2014, artikli 2 punkt 10 ja V lisa; komisjoni otsus 2014/774)

1.      ELTL artikliga 296 nõutav põhjendus peab vastama asjaomase õigusakti olemusele ning kajastama selgelt ja ühemõtteliselt akti autoriks olnud institutsiooni kaalutlusi, võimaldamaks huvitatud isikutel võetud meetme põhjendustega tutvuda ja pädeval kohtul kontrolli teostada.

Seda nõuet hinnates tuleb lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest, eelkõige akti sisust, toodud põhjenduste laadist ning selgituste saamise huvist, mis võib olla adressaatidel või teistel aktist otseselt ja isiklikult puudutatud isikutel. Ei ole nõutud, et põhjenduses oleks toodud kõik asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna kontrollides akti põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele, tuleb lisaks akti sõnastusele arvestada akti konteksti ja kõiki asjassepuutuvaid õigusnorme.

(vt punktid 30 ja 31)

2.      Rakendusakti puhul on põhjendamiskohustus täidetud, kui selles on sõnaselgelt viidatud selle akti aluseks oleva määruse sätetele, võimaldades seega tuvastada kriteeriumid, millest akti vastuvõtmisel juhinduti.

(vt punkt 32)

3.      Otsuse 2014/774, millega vastavalt määrusele nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta määratakse kindlaks kontrollväärtused ajavahemikuks 1. jaanuar 2015 kuni 31. detsember 2017 igale tootjale ja importijale, kes on teatanud fluorosüsivesinike turulelaskmisest kooskõlas määrusega nr 842/2006, artikli 1 teisest lõigust ja selle otsuse lisast tuleneb, et tootjate või importijate poolt võrdlusperioodil turule viidud fluorosüsivesinike (HFC) kogused arvutati selliselt, et liideti kokku toodetud kogused, imporditud kogused ja varude aastase muutumise bilanss, ning sellest lahutati eksporditud kogused.

Samas ei ole esiteks üheski määruse nr 517/2014 sättes ette nähtud, et varude aastase muutumise bilanssi tuleks kontrollväärtuse määramisel arvesse võtta. Teiseks ei ole tõendatud, et varude aastase muutumise bilanss on määrav kriteerium, et arvutada selle määruse artikli 2 punkti 10 tähenduses „turule lastud” HFCde kogust ja seda eelkõige ettevõtjate puhul, kes ei tooda ega kasuta HFCsid, vaid piirduvad nende importimisega, et nad seejärel edasi müüa või liidust eksportida.

Tuleb tunnistada, et määruse nr 517/2014 V lisas, milles selgitatakse kontrollväärtuse arvutamist, on märgitud, et kontrollväärtus arvutatakse HFCde koguse alusel, mida tootjad ja importijad on kontroll- või jaotusperioodi jooksul liidu turule viinud „olemasolevate andmete alusel”. Asjaolu, et kontrollväärtuse arvutamine peab määruse nr 517/2014 V lisa kohaselt toimuma olemasolevate andmete alusel ning et selle määruse artikli 16 lõikes 1 on märgitud, et see väärtus „põhineb aasta keskmisel HFCde kogusel, mille turulelaskmise kohta tootja või importija teada andis”, ei tähenda siiski seda, et kontrollväärtus tuleb tingimata arvutada üksnes määruse nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta artikli 6 alusel teatatud andmete põhjal.

Esiteks ei oleks nimelt määruse nr 517/2014 eesmärgiga, milleks on vähendada järk-järgult liidu „turule viidavaid” HFCde koguseid, kooskõlas kasutada kontrollväärtuse arvutamisel andmeid, mis ei ole turule viidud HFCde koguste määratlemisel olulised, üksnes seetõttu, et tegemist on „olemasolevate andmetega”. Asjaolu, et ladustatud kogustest teatati, ei tähenda seega tingimata seda, et neid võeti arvesse, kui nad ei olnud olulised turule viidud HFCde koguse määratlemisel. Teiseks ei saa lubada, et kontrollväärtuse arvutamiseks vajalike andmete puudumine toob kaasa olukorra, kus kontrollväärtus ei vasta turule viidud HFCde kogustele. Komisjoni ülesanne on pöörduda puuduvate andmete saamiseks asjaomaste ettevõtjate poole.

Järelikult on otsusega 2014/774 rikutud määrust nr 517/2014, kuna selles on ettevõtjale, kes ei tooda ega kasuta HFCsid, määratud kontrollväärtuse arvutamisel arvesse võetud varude aastast muutumist.

(vt punktid 44, 51–53, 57, 59, 63 ja 69)