ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

8. juuni 2011

Kohtuasi T‑20/09 P

Euroopa Komisjon

versus

Luigi Marcuccio

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Invaliidsuspension – Vaidlustatud otsuse põhjendamata jätmise tõttu esimeses astmes osaliselt põhjendatuks tunnistatud hagi – Personalieeskirjade artikkel 78 – Töövõimetuse tõttu pensionile saatmine – Töövõimetuskomitee

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 4. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑41/06: Marcuccio vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑339 ja II‑A‑1‑1851) selle kohtuotsuse tühistamiseks.

Otsus: Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 4. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑41/06: Marcuccio vs. komisjon osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus tühistas Euroopa Komisjoni 30. mai 2005. aasta otsuse saata L. Marcuccio invaliidsuse tõttu pensionile ja maksta talle invaliidsustoetust; osas, milles kohus mõistis komisjonilt L. Marcuccio kasuks välja 3000 eurot, ning osas, milles kohus jagas kohtukulud kõnealuse otsuse tühistamise ja hüvitise väljamõistmise alusel (osutatud kohtuotsuse resolutsiooni punktid 1, 2, 4 ja 5). Saata kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töövõimetus – Töövõimetuskomitee – Kohtulik kontroll – Ulatus – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 78)

2.      Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Üldkohtu pädevus – Vaidlustatud otsuse põhjendamise kohustuse ulatuse kontroll

(EÜ artikkel 253; personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)

3.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Otsus, mis on vastu võetud selle adressaadile teada olevas kontekstis

(EÜ artikkel 253; personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)

4.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Vaidlustatud õigusvastase akti tühistamine – Mittevaralise kahju adekvaatne hüvitamine

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

5.      Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Üldkohtu kontroll faktiliste asjaolude ja tõendite hindamise üle – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11)

1.      Personalieeskirjade artikli 78 kohaldamisel on liidu kohus pädev uurima töövõimetuskomitee arvamuse nõuetekohasust, st seda, kas selles arvamuses sisaldub põhjendus, mille põhjal saab hinnata selles sisalduvate järelduste põhjuseid ning kas selles esitatud meditsiiniliste tuvastuste ja komitee järelduste vahel on piisav seos.

Kohtuliku kontrolli teostamine nende komiteede koosseisu ja tegevuse ning samuti nende antud arvamuste nõuetekohasuse üle tuleneb otseselt sellest, et kohtulik kontroll ei hõlma meditsiinilisi arvamusi kui selliseid, mida tuleb käsitleda lõplikena, kui need on antud nõuetekohastel tingimustel. Töövõimetuskomitee ja arstliku komisjoniga seotud sätete eesmärk on anda meditsiiniekspertidele lõplik kaalutlusõigus kõigis meditsiinilistes küsimustes, kuid kohtuliku kontrolli teostamisel peab siiski tagama asjaomaste ametnike õiguste kaitse.

(vt punktid 45 ja 54)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. oktoober 1991, kohtuasi C‑185/90 P: komisjon vs. Gill (EKL 1991, lk I‑4779, punkt 4).

Üldkohus: 27. veebruar 1992, kohtuasi T‑43/89: Plug vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑367, punkt 75); 23. märts 1993, kohtuasi T‑43/89 RV: Gill vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑303, punkt 36); 21. märts 1996, kohtuasi T‑376/94: Otten vs. komisjon (EKL AT 1996, lk I‑A‑129 ja II‑401, punkt 47); 16. juuni 2000, kohtuasi T‑84/98: C vs. nõukogu (EKL AT 2000, lk I‑A‑113 ja II‑497, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika); 23. november 2004, kohtuasi T‑376/02: O vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑349 ja II‑1595, punkt 29).

2.      Põhjendamiskohustuse ulatuse küsimus on üks õigusküsimustest, mis on apellatsiooniastmes allutatud Üldohtu kontrollile. Selles raamistikus toimuv Üldkohtu kontroll otsuse seaduslikkuse üle peab tingimata arvesse võtma asjaolusid, millele Avaliku Teenistuse Kohus tugines, et järeldada, kas põhjendused on piisavad või ebapiisavad.

(vt punkt 62)

Viide:

Euroopa Kohus: 20. november 1997, kohtuasi C‑188/96 P: komisjon vs. V (EKL 1997, lk I‑6561, punkt 24).

3.      Isikut kahjustav akt on piisavalt põhjendatud, kui see on vastu võetud huvitatud isikule teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust.

(vt punkt 68)

Viide:

Üldkohus: 14. oktoober 2009, kohtuasi T‑390/08: Bank Melli Iran vs. nõukogu (EKL 2009, lk II‑3967, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).

4.      Õigusvastase akti tühistamise puhul võib iseenesest olla tegemist kahju adekvaatse hüvitamisega ning see võib olla põhimõtteliselt piisav, et hüvitada kogu mittevaraline kahju, mille see akt võis põhjustada, kui hageja ei tõenda, et tal on tekkinud mittevaraline kahju, mis on tühistamise aluseks olevast rikkumisest eraldiseisev ja mis ei ole akti tühistamisega täielikult hüvitatav.

Selles osas põhineb personalieeskirjade artikli 78 alusel tehtud järeldus asjaomase isiku püsiva täieliku töövõimetuse kohta, mille tõttu tal ei ole võimalik täita oma karjääri ametikohale vastavaid kohustusi, puhtalt meditsiinilistel kaalutlustel, mida meditsiinieksperdid on töövõimetusmenetluse kestel väljendanud. See järeldus kirjeldab objektiivselt ja neutraalselt asjaomase isiku terviseseisundit, mis on kõigi arvates täiesti sõltumatu tema tahtest või kavatsustest. Selline kirjeldus ei sisalda iseenesest asjaomase isiku kohta negatiivset hinnangut, välja arvatud erandjuhtudel.

Kuna selline järeldus vaidlustatud otsuses ei tähenda negatiivset hinnangut ametniku võimetele, siis kujutab selle otsuse tühistamine iseenesest selle aktiga tekitatud mittevaralise kahju adekvaatset ja piisavat hüvitamist.

(vt punktid 73, 75 ja 76)

Viited:

Üldkohus: 18. september 2002, kohtuasi T‑29/01: Puente Martín vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑157 ja II‑833, punkt 65); 6. juuni 2006, kohtuasi T‑10/02: Girardot vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑129 ja II‑A‑2‑609, punkt 131 ja seal viidatud kohtupraktika).

5.      Ainult esimese astme kohus on pädev ühelt poolt tuvastama fakte, välja arvatud juhul, kui tema järelduste sisuline ebaõigsus tuleneb talle esitatud kohtutoimiku materjalidest, ja teiselt poolt neid fakte hindama. Esimese astme kohtu poolt faktide hindamine ei kujuta endast seega – välja arvatud juhul, kui sellele kohtule esitatud tõendeid on moonutatud – Üldkohtu kontrollile allutatud õiguslikku küsimust. Niisugune moonutamine peab olema toimiku materjalidest tulenevalt ilmne, ilma et oleks vaja fakte ja tõendeid uuesti hindama asuda.

(vt punktid 81 ja 82)

Viited:

Euroopa Kohus: 28. mai 1998, kohtuasi C‑8/95 P: New Holland Ford vs. komisjon (EKL 1998, lk I‑3175, punkt 72 ); 6. aprill 2006, kohtuasi C‑551/03 P: General Motors vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑3173, punkt 54); 21. september 2006, kohtuasi C‑167/04 P: JCB Service vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑8935, punkt 108).

Üldkohus: 8. september 2008, kohtuasi T‑222/07 P: Kerstens vs. komisjon, EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑37 ja II‑B‑1‑267, punktid 60 ja 61 ja seal viidatud kohtupraktika ning punkt 62).