Kohtuasi T-304/02

Hoek Loos NV

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Konkurents − Kartellid − Madalmaade tööstus- ja meditsiiniliste gaaside turg − Hindade kindlaksmääramine − Trahvisumma arvutamine − Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta − Proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Väited

(EÜ artikkel 81ja EÜ artikkel 253)

2.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja lõige 17)

3.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teadaanne 98/C 9/03)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Arvesse võetav käive

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest komisjoniga

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teadaanne 96/C 207/04)

1.      Kuigi õigusvastases kartellikokkuleppes osalenud mitmele ettevõtjale adresseeritud karistust määrav komisjoni otsus on koostatud ja avaldatud üheainsa otsusena, tuleb seda analüüsida üksikute otsuste kogumina, milles sedastatakse, et iga adressaadiks olev ettevõtja on süüdi rikkumises või rikkumistes, ja määratakse trahv.

Seega, kui otsuse üks adressaat esitab tühistamishagi talle määratud trahvi vaidlustamiseks, peab ühenduse kohus otsustama üksnes otsuse selle osa kohta, mis hagejat puudutab. Teisi adressaate puudutavad osad, mida ei ole vaidlustatud, ei kuulu selle kohtuasja esemesse, mida ühenduse kohtul on palutud lahendada.

Seetõttu ei saa see adressaat tugineda põhjenduste puudumisele või nende ebapiisavusele seonduvalt tuvastatud rikkumise omistamisega teistele adressaadiks olevatele ettevõtjatele, kes ei ole hagi esitanud, mitte aga nende emaettevõtjatele, keda ei karistatud ja kellel ei ole mingit seost kohtus lahendatava vaidlusega.

(vt punktid 59–62)

2.      Komisjonil on ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest kehtestatud iga trahvisumma määramisel kaalutlusõigus ja ta ei ole kohustatud kohaldama täpset matemaatilist valemit. Komisjonil tuleb oma hinnangu tegemisel järgida siiski ühenduse õigust, mille hulka ei kuulu mitte üksnes asutamislepingu sätted, vaid ka õiguse üldpõhimõtted.

Esimese Astme Kohtule on määruse nr 17 artikliga 17 antud täielik pädevus hinnata, kas määratud trahv on sama määruse artikli 15 lõikes 2 nimetatud kriteeriume ehk rikkumise raskusastet ja kestust arvestades proportsionaalne.

Mis puudutab ettevõtja suuruse arvestamist asjaomasel turul, siis ei ole komisjonil kohustust tagada, kui ta määrab trahvisummasid kindlaks rikkumise raskusastmest ja kestusest sõltuvalt olukorras, kus trahve määratakse mitmele sama rikkumisega seotud ettevõtjale, et tema arvutuste lõpuks saadud ettevõtjatele määratavad trahvisummad väljendavad kõiki nende ettevõtjate vahelisi erinevusi nii kogu- kui ka asjaomase käibe osas.

Lõplik trahvisumma ei ole a priori sobiv pidepunkt, et tuvastada trahvi võimalik ebaproportsionaalsus, võrreldes kartelliosaliste suurusega. Lõpliku summa määramine sõltub eelkõige erinevatest asjaoludest, mis on seotud kõnealuse ettevõtja käitumisega, nagu rikkumise kestus, raskendavate või kergendavate asjaolude olemasolu ja selle ettevõtja koostöö ulatus, mitte aga tema turuosast või käibest. Trahvi lähtesumma võib vastupidi olla asjakohane pidepunkt, et tuvastada trahvi võimalik ebaproportsionaalsus võrreldes kartelliosaliste suurusega.

Seega tõsiasi, et hagejale määratud lõplik trahvisumma moodustab ligi 50% komisjoni otsuses kartellis osalenud kõigile ettevõtjatele määratud trahvidest, ei võimalda järeldada, et see summa oleks ebaproportsionaalne, kui tema trahvi lähtesumma on põhjendatud lähtuvalt kriteeriumist, mida komisjon kasutas iga ettevõtja suuruse määramisel asjaomasel turul.

(vt punktid 68, 69, 84–86 ja 93)

3.      Kui suuniseid määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta kohaldades ei teinud komisjon viga arvesse võetavate käivete summade osas, siis ei saa ettevõtja komisjonile ette heita, et teda on diskrimineeritud seetõttu, et kuigi ta oli rikkumise raskuse ja kestuse osas samas olukorras kui teine rikkumises osalenud ettevõtja, määrati talle trahv, mis identsest lähtepunktist vaatamata osutus lõpuks oluliselt kõrgemaks, sest see erinevus, mis võtab arvesse ka erinevat koostöö taset, mille osas vaidlust ei ole, on peamiselt tingitud sellest, et komisjon kohaldab eespool viidatud artikli 15 lõikes 2 märgitud 10% asjaomase käibe ülempiiri, mille osas tal ei ole mingit kaalutlusõigust.

(vt punktid 100–112)

4.      Karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtet, mille kohaselt ettevõtjat tohib karistada üksnes asjaolude eest, mida talle individuaalselt ette heidetakse, kohaldatakse kõigis haldusmenetlustes, mis võivad lõppeda ühenduse konkurentsinormide alusel sanktsioonidega. Seetõttu võib tütarettevõtja tegevust emaühingule omistada vaid siis, kui esimene ei otsusta oma käitumisvalikute üle turul iseseisvalt, vaid täidab peamiselt emaühingult saadud juhiseid.

Kui olukord ei ole selline, st kui konkurentsieeskirjade rikkumist saab omistada üksnes tütarettevõtjale, siis tuleb trahvisumma määramisel arvesse võtta üksnes tütarettevõtja käivet ja seda sõltumata tõsiasjast, et lõplik otsus adresseeriti emaettevõtjale, sest karistust määrava otsuse kuupäeval lakkas tütarettevõtja õiguslikus mõttes olemast ja emaettevõtja võttis enda kanda vastutuse oma endise tütarettevõtja eest ning seega ka tema tegevuse eest määratud sanktsiooni eest.

(vt punktid 117, 118 ja 120–122)

5.      Konkurentsi valdkonnas trahvisummade määramisel kasutatud komisjoni lähenemisviis, mille alusel koostööd puudutav tegur võetakse arvesse alles pärast määruse nr 17 artikli 15 lõikes 2 ette nähtud asjaomase ettevõtja käibe 10% ülempiiri kohaldamist ja millel on seega otsene mõju trahvisummale, tagab teatisele trahvide määramatajätmise või vähendamise kohta kartellide asjades täieliku kasuliku mõju. Nimelt, kui põhisumma ületaks oluliselt 10% ülempiiri enne nimetatud teatise kohaldamist, võimaluseta seda ülempiiri kohe kohaldada, siis innustaks see tunduvalt vähem asjaomast ettevõtjat komisjoniga koostööd tegema, kuna lõplikku trahvisummat vähendataks mõlemal juhul – nii koostöö tegemise kui ka tegemata jätmise korral – 10% ülempiirini.

(vt punkt 123)