17. juulil 2013 esitatud hagi – Chatzianagnostou versus nõukogu jt

(Kohtuasi T-383/13)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Antonios Chatzianagnostou (Serres, Kreeka) (esindaja: advokaat Ch. Makris)

Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu, Eulex Kosovo ja Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

nõue tervikuna tühistada esiteks EULEX Kosovo juhataja 10. mai 2013. aasta otsus pealkirjaga „Lõppotsus distsiplinaarasjas 02/2013”, mis tehti hagejale teatavaks 16. mail 2013 ja teiseks EULEX Kosovo juhataja 10. mai 2013. aasta otsus pealkirjaga „Lõppotsus distsiplinaarasjas 06/2013”, mis tehti hagejale teatavaks 16. mail 2013;

vabastada hageja kõigist distsiplinaarsüüdistustest, mille EULEX on tema vastu esitanud;

kohustada EULEX-i edastama hagejale käesoleva kohtuvaidluse raames koopia kõigist dokumentidest, mis sisalduvad hagejat puudutavates distsiplinaartoimikutes;

mõista kõik menetluse, sh õigusnõustaja kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimese väite kohaselt rikuti materiaalõigusnormi, sest vaidlustatud aktidel puudub igasugune põhjendus; samuti rikuti ELTL artiklit 296 ja EL-i liikmesriikide õiguse üldpõhimõtteid, mille kohaselt kõik õigussubjekti kahjustavad haldusaktid peavad sisaldama piisavat, täielikku ja konkreetset juhtumit puudutavat põhjendust. Käesolevas asjas väidab hageja, et vaidlustatud aktid on täielikult põhjendamata, ehkki põhjendus oleks õiguslikult vajalik ja seaduse alusel kohustuslik.

Teise väite kohaselt rikkusid kostjad vaidlustatud aktidega erinevaid hageja kaitseõigusi, mis tulenevad EIÕK-st ja EL-i liikmesriikide õiguse ühistest üldpõhimõtetest. EULEX-i distsiplinaarmenetluses 6/2013 hageja vastu, kohaldati viimase suhtes distsiplinaarkaristust toimingu eest, millega seoses ei antud hagejale kordagi võimalust end kaitsta ega ka võimalust esitada selgitusi. Lisaks jäeti hageja ilma õigusest saada lihtsat, kiiret ja tõhusat menetlusabi või siis võimalusest lasta end kaitsta advokaadil, kes on asjakohaselt ette valmistunud ja täies ulatuses teavitatud distsiplinaarsüüdistustest, mis EULEX-is hageja vastu esitati.

Kolmanda väite kohaselt on vaidlustatud aktides tehtud faktiviga. Hageja väidab, et vaidlustatud aktidest teine rajaneb vastuolulisel või ebapiisaval hüpoteesil ja põhistusel – see rikub süütuse presumptsiooni ja õigust mitte enese vastu süüdistusi esitada. Lisaks on see akt hageja väitel vigane, sest selles ei tunnistata, et hageja õigusrikkumine on vabandatav või siis vähemasti ei arvestata kergendavaid asjaolusid, milleks on hageja aktiivne koostöö ja kahetsus.

Neljanda väite kohaselt on rikutud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 19, EIÕK artiklit 10, ELTL artiklit 15, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001¹ , Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/Eܲ ning EL põhiõiguste harta artikleid 41 ja 42. EULEX-i juhataja otsused, mis on vaidlustatud ja millega hagejale määrati distsiplinaarkaristused, rikuvad õigusnormi, sest muidu oleks nendega võetud menetlusse hageja kaebused sanktsioonide tühistamiseks eelkõige seetõttu, et rikuti sätteid, mis käsitlevad hageja õigust tutvuda EULEX-is tema vastu algatatud kahe distsiplinaarmenetluse toimikutega.

Viienda väite kohaselt rikuvad vaidlustatud aktid hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel proportsionaalsuse ja võrdsuse põhimõtet.

____________

¹ Üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

² Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta.