ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)

16. jaanuar 2014(*)

Dumping – Subsiidiumid – Ühendriikidest pärineva biodiislikütuse import – Kõrvalehoidmine – Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikkel 13 – Määruse (EÜ) nr 597/2009 artikkel 23 – Vähesel määral muudetud samasugune toode – Õiguskindlus – Võimu kuritarvitamine – Ilmsed hindamisvead – Põhjendamiskohustus – Võrdne kohtlemine – Hea halduse põhimõte

Kohtuasjas T‑385/11,

BP Products North America Inc., asukoht Naperville, Illinois (Ühendriigid), esindajad: solicitor C. Farrar ning advokaadid H.‑J. Prieß, B. Sachs ja M. Schütte, hiljem C. Farrar, H.‑J. Prieß, M. Schütte ja advokaat K. Arend,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Nõukogu, esindaja: J.-P. Hix, keda abistasid solicitor B. O’Connor ja advokaat S. Gubel,

kostja,

keda toetavad

Euroopa Komisjon, esindajad: M. França ja A. Stobiecka-Kuik,

ja

European Biodiesel Board (EBB), esindajad: advokaadid O. Prost ja M.‑S. Dibling,

menetlusse astujad,

mille ese on nõue tühistada esiteks nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 443/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, lk 1), ja teiseks nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 444/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, lk 2), osas, milles need määrused puudutavad hagejat,

ÜLDKOHUS (neljas koda),

koosseisus: kohtunik M. E. Martins Ribeiro koja esimehe ülesannetes, kohtunikud F. Dehousse ja M. van der Woude (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik N. Rosner,

arvestades kirjalikus menetluses ja 14. mai 2013. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Õiguslik raamistik

1        Käesolev kohtuvaidlus puudutab kahte menetlust, mis on algatatud kõrvalehoidmise juhtudel vastavalt nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51; parandus ELT 2010, L 7, lk 22; edaspidi „dumpinguvastane algmäärus”), artikli 13 tähenduses ning nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 188, lk 93; edaspidi „subsiidiumidevastane algmäärus” ning koos eespool viidatud määrusega „dumpinguvastane ja subsiidiumidevastane algmäärus”), artikli 23 tähenduses.

2        Vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lõigule võib „[k]äesoleva määruse alusel kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse […] laiendada kolmandatest riikidest pärineva samasuguse toote või sellega võrreldes väheseid muudatusi sisaldava toote impordile või vähesel määral muudetud samasuguse toote impordile riigist, kus meetmeid kohaldatakse, või selle toote osade impordile, kui esineb kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine”. Selle sätte kohaselt loetakse „[k]õrvalehoidmiseks […] kolmandate riikide ja [liidu] või riigi, kus meetmeid kohaldatakse, üksikute äriühingute ja [Euroopa Liidu] vahelise kaubandusstruktuuri muutust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise, ja kui on tõendeid kahju kohta või selle kohta, et tollimaksu parandav mõju on samasuguse toote hindade ja/või koguste tõttu ohustatud ning et dumping esineb seoses samasuguste või sarnaste toodete puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtustega, vajadusel [dumpinguvastase algmääruse] artikli 2 sätete kohaselt”. Subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõiked 1 ja 3 on sõnastatud sarnaselt, välja arvatud see, et nõude asemel esitada tõendid dumpingu olemasolu kohta on nõutud tõendid selle kohta, et „samasuguse importtoote ja/või selle osade suhtes kehtib endiselt subsiidium”.

3        Dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 teine lõik ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 3 punkt a täpsustavad, et kõrvalehoidmisena käsitatav tava, protsess või toiming sisaldab muu hulgas asjaomase toote mõningast muutmist, et seda saaks klassifitseerida tollirubriikidesse, mille suhtes tavaliselt meetmeid ei kohaldata, kui muudatused ei muuda toote põhiomadusi.

4        Veel tuleb meenutada, et dumpinguvastase algmääruse artikli 1 lõige 4 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 2 punkt c täpsustavad, et nimetatud määrustes „tähendab mõiste „samasugune toode” toodet, mis on vaatlusaluse tootega identne, see tähendab täiesti sarnane, või sellise toote puudumisel muud toodet, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt väga sarnane”.

 Vaidluse taust

 Esialgsed menetlused

5        European Biodiesel Board (Euroopa Biodiisli Nõukogu, edaspidi „EBB”) esitas 29. aprillil 2008 Euroopa Komisjonile märkimisväärse hulga Euroopa Liidu biodiislikütuse tootjate nimel kaks kaebust, milles ta palus komisjonil algatada Ühendriikidest pärineva biodiisli impordi suhtes dumpinguvastane menetlus ja subsiidiumidevastane menetlus vastavalt nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1996, L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45), muudetud (ELT 2005, L 340, lk 17), artikli 5 (nüüd dumpinguvastase algmääruse artikkel 5) ning nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 288, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 78), artikli 10 (nüüd subsiidiumidevastase algmääruse artikkel 10) alusel.

6        Biodiisel on alternatiiv mineraaldiislile. Seda müüakse puhtal kujul või mineraaldiisliga segatuna. Eri tüüpi biodiislisegude vahel selgeks vahetegemiseks on olemas „B faktori” nimetuse all ülemaailmselt tunnustatud süsteem, mis näitab täpset biodiisli kogust segudes. Näiteks saab x% biodiislit sisaldav segu märgistuse „B”, millele lisatakse märge koguse kohta, mis väljendatakse biodiisli massiprotsendina, samas kui puhta biodiisli märgistus on B100.

7        EBB kaebas, et Ühendriikides subsideeritakse biodiisli tootmist suures ulatuses ning et seal on föderaalne maksusoodustus (blender’s credit) 1 USA dollar ühe galloni puhta biodiisli kohta biodiislisegus, mis on mõeldud mootorikütusena kasutamiseks. EBB sõnul on need subsiidiumid tekitanud Ühendriikidest pärineva biodiisli liitu impordi olulise kunstliku kasvu. EBB märkis, et maksimaalse subsiidiumi saamiseks oli tavaks saanud, et Ühendriikide tootjad lisavad 99‑protsendilisele (edaspidi „segud B99,9”) biodiislisegule minimaalse koguse mineraaldiislit, antud juhul 0,1% või vähem. Nii puudutas EBB kaebustes viidatud Ühendriikidest pärinev import peamiselt segusid B99,9.

8        EBB sõnul oli see dumpinguhinnaga import ja kahjustas liidu biodiislitootjaid, kuna Ühendriikidest pärit segud B99,9 olid otseses konkurentsis liidus toodetud biodiisliga. Toimikust selgub, et Euroopa asjaomane tootmisharu tootis peamiselt puhast biodiislit (B100).

9        EBB täpsustas nendes kaebustes, et lõpptoode, ehk Ühendriikide tarbijatele mõeldud mootorikütus vastas enamasti segudele B20. Liidus kehtiv õigus võimaldas aga müüa tarbijatele vaid segusid B5 ja B7.

10      Komisjon algatas 13. juunil 2008 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadetega esiteks Ühendriikidest pärit biodiisli importi käsitleva dumpinguvastase menetluse (ELT C 147, lk 5) ja teiseks seda importi käsitleva subsiidiumidevastase menetluse (ELT C 147, lk 10) (edaspidi koos „esialgne uurimine”).

11      Esialgse uurimise all olev toode „[koosnes] mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestri[test] ja/või parafiinse[test] gaasiõlid[est] (üldtuntud kui biodiisel) kas puhtal kujul või segatuna, [mida peamiselt, kuid mitte ainult kasutatakse Ameerika Ühendriikide päritolu taastuvkütusena], mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodide ex38249091, ex38249097, ex27101941, ex15162098, ex15180091 ja ex15180099 all”. Uurimisperiood kestis 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „esialgne uurimisperiood”).

12      11. märtsil 2009 võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 193/2009, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit biodiisli impordi suhtes (ELT L 67, lk 22; edaspidi „ajutine dumpinguvastane määrus”), ja määruse (EÜ) nr 194/2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiisli impordi suhtes ajutine tasakaalustav tollimaks (ELT L 67, lk 50; edaspidi „ajutine subsiidiumidevastane määrus”). Need kaks määrust koosvõetuna on edaspidi määratletud kui „ajutised määrused” ja nendega kehtestatud tollimaksud kui „ajutised tollimaksud”.

13      Komisjon märkis ajutistes määrustes seoses vaatlusaluse tootega, et „[algatamisteates] märgitud […] vaatlusaluse toote määratlust [peaks] selgitama, et teha kindlaks tooted, mida oli kavas uurimisse kaasata” (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 23 ja ajutise subsiidiumidevastase määruse põhjendus 25).

14      Komisjon tegi selle täpsustuse, olles eelnevalt märkinud, et kuni 20% biodiislit sisaldavad biodiislisegud (edaspidi „segud ≤B20”), peamiselt segud B20 ning ka segud B6, B5 ja B2 olid mõeldud Ühendriikide turul otsetarbimiseks. Komisjon märkis, et Ühendriikides on mis tahes diiselmootor võimeline segudega ≤B20 töötama, säilitades sealjuures autotootjate antud garantii (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 24 ja ajutise subsiidiumidevastase määruse põhjendus 26).

15      Niisiis „pidas” komisjon „USA turul saadaolevate erinevat tüüpi segude selgeks eristamiseks” „sobivaks” määratleda vaatlusalune toode kui puhas biodiisel või segu, mis on suurema biodiisli sisaldusega kui 20% (edaspidi „segud >B20”) (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 26 ja ajutise subsiidiumidevastase määruse põhjendus 28).

16      Kui komisjon oli vaadeldava toote määratlenud, täpsustas ta esialgsetes määrustes, et ta „[oli leidnud], et olenemata võimalikest erinevustest tootmise jaoks kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on kõnealusesse uurimisse kaasatud igat tüüpi biodiislid ja segudes olevad biodiislid samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samal otstarbel” ning et „[v]aatlusaluse toote võimalikud varieerumised ei muuda selle põhimõistet, selle omadusi ega erinevatel isikutel sellest olevat ettekujutust” (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 27 ja ajutise subsiidiumidevastase määruse põhjendus 29).

17      Mis puutub vaatlusaluse tootega samasuguse toote määratlusse dumpinguvastase määruse artikli 1 lõike 4 ja subsiidiumidevastase määruse artikli 2 punkti c tähenduses, siis märkis komisjon, et „kõnealusesse uurimisse kaasatud tooted, mida toodetakse ja müüakse USA siseturul, ning USA‑st [liidu] turule eksporditavad tooted on sarnaste põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega” ning „[s]amamoodi on tooted, mida toodavad [Euroopa] tootjad ja mida müüakse [liidu] turul, ning tooted, mida eksporditakse asjaomasest riigist [liitu], sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega” (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 29 ja ajutise subsiidiumidevastase määruse põhjendus 31). Komisjon lisas, et „USA‑s toodetavad ja [liitu] eksporditavad erinevat tüüpi vaatlusalused tooted on asendatavad toodetega, mida [liidus] toodavad ja müüvad [Euroopa] biodiisli tootjad” (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 31 ja ajutise subsiidiumidevastase määruse põhjendus 33).

18      Ajutiste määruste vastuvõtmisel kasutas komisjon dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõikes 1 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 27 lõikes 1 ette nähtud valimimeetodit. Nii eristas komisjon ajutiste tollimaksude määra kindlaksmääramisel kolme ettevõtjate kategooriat.

19      Esimene kategooria puudutas valimisse kaasatud ja koostööd teinud ettevõtjaid. Igaühe kohta neist ettevõtjatest, kes olid nimetatud ajutiste määruste artiklites 1, tegi komisjon dumpingu‑, subsiidiumi‑ ja kahjumimarginaali kohta individuaalse arvutuse ja määras kindlaks individuaalsed määrad (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 55 ja ajutise subsiidiumidevastase määruse põhjendus 158).

20      Teine kategooria hõlmas koostööd teinud aga valimist väljajäetud ettevõtjaid. Need ettevõtjad on loetletud ajutiste määruste lisas toodud nimekirjas. Nimetatud ettevõtjate dumpingu‑, subsiidiumi‑ ja kahjumimarginaalid vastasid valimisse kaasatud ettevõtjate kaalutud keskmistele marginaalidele (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 56 ja ajutise subsiidiumidevastase määruse põhjendus 159).

21      Kolmas kategooria puudutas kõiki teisi ettevõtjaid ning nende suhtes kehtestati jääktollimaks. Nimetatud ettevõtjate dumpingu‑, subsiidiumi‑ ja kahjumimarginaalide kindlakstegemiseks määras komisjon kõigepealt kindlaks nende ettevõtjate üldise koostöötaseme esialgse uurimise jooksul. Selleks võrdles komisjon koostööd teinud ettevõtjate ekspordi kogumahtu Ühendriikidest pärit impordi kogumahuga, mis tuletati ekspordistatistikast. Koostöö üldine tase moodustas 81%, mida peeti kõrgeks. Sellest lähtuvalt leidis komisjon, et on asjakohane määrata nende ettevõtjate dumpingu‑, subsiidiumi‑ ja kahjumimarginaalid kindlaks vastavalt kõrgeimatele valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalidele (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 57 ja ajutise subsiidiumidevastase määruse põhjendus 160).

22      Kõigi kolme ettevõtjate kategooria suhtes määrati ajutised tollimaksud vastavalt madalama tollimaksu reeglile, mis vastas kõige madalamale dumpingu-, subsiidiumi‑ või kahjumarginaalile (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 166 ja ajutise subsiidiumidevastase määruse põhjendus 271). Dumpinguvastased tollimaksud kehtestati koos tasakaalustavate tollimaksudega vaid siis, kui see oli kahju kõrvaldamiseks vajalik (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 167).

23      Segude >B20 suhtes kehtestatud ajutised tollimaksud määrati sisuliselt proportsionaalselt nende segude biodiisli sisaldusele (ajutise dumpinguvastase määruse põhjendus 169, ajutise dumpinguvastase määruse artikli 1 lõike 2 viimane lõik, ajutise subsiidiumidevastase määruse põhjendus 273 ja ajutise subsiidiumidevastase määruse artikli 1 lõike 2 viimane lõik).

24      Euroopa Liidu Nõukogu võttis 7. juulil 2009 vastu määruse (EÜ) nr 598/2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, lk 1; edaspidi „esialgne subsiidiumidevastane määrus”), ja määruse (EÜ) nr 599/2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, lk 26; edaspidi „esialgne dumpinguvastane määrus”). Need kaks määrust on edaspidi määratletud kui „esialgsed määrused” ja nendega kehtestatud lõplikud tollimaksud kui „esialgsed tollimaksud”.

25      Esialgsetes määrustes säilitati vaatlusaluse toote määratlus sellega samasuguse toote määratlusega võrreldes niisugusena, nagu komisjon oli need esialgsetes määrustes määratlenud. Nõukogu rõhutas sellega seoses, et „uurimine [näitas], et [segusid] B20 […] ja võimalik, et ka väiksema biodiislikütuse sisaldusega segusid müüdi tegelikult otse [Ühendriikide] tarbijatele” ning et „segude turg ja tarbijatoodete turg on kaks erinevat eri klientidega turgu: üks, kus müüakse biodiislikütust ja selle segusid, mida kauplejad ja segude valmistajad edasi segavad, ja teine, kus segusid müüakse jaotusvõrku ja seega tarbijatele”. Nõukogu sõnul „[võimaldas s]ee, et vaatlusaluse toote puhul määratleti künnis alates B20 segudest suurema biodiislikütuse sisaldusega segudega, […] tõmmata selge piiri ja hoida ära arusaamatusi seoses toodete, turgude ja Ameerika Ühendriikide eri isikutega” (esialgse dumpinguvastase määruse põhjendus 33 ja esialgse subsiidiumidevastase määruse põhjendus 34).

26      Esialgsete tollimaksude määrad kehtestati eespool punktides 19–21 käsitletud ettevõtjate kategooriate järgi. Nagu selgub esialgsete määruste põhjendustest 8–12, lisas nõukogu teise ettevõtjate kategooriasse mõned ettevõtjad, kelle olemasolust esialgse uurimise algatamisel ei teatud ja kes olid endast teada andnud pärast ajutiste määruste vastuvõtmist. Esialgsed dumpinguvastased tollimaksud jäid vahemikku 0–198 eurot biodiisli tonni kohta ja esialgsed tasakaalustavad tollimaksud vahemikku 211,2–237 eurot biodiisli tonni kohta. Esialgsete määruste artiklite 1 lõigete 2 kohaselt kehtestati tollimaksud segudele >B20 vastavalt nende biodiislisisaldusele.

27      Esialgsed määrused jõustusid järgmisel päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, mis toimus 10. juulil 2009.

 Kõrvalehoidmist käsitlevad menetlused

28      EBB esitas 30. juunil 2010 komisjonile kaebuse, paludes algatada vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 3 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 4 alusel kaks kõrvalehoidmist käsitlevat menetlust.

29      EBB kaebuses väideti, et esialgsetest tollimaksudest hoitakse kõrvale kahel viisil: esiteks saadeti vaatlusalune toode Kanada ja Singapuri kaudu ja teiseks imporditi Ühendriikidest pärinev biodiisel seguna ≤B20.

30      Komisjon algatas EBB kaebuse alusel 11. augustil 2010 kaks kõrvalehoidmist käsitlevat menetlust, võttes vastu esiteks määruse (EL) nr 720/2010, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Kanadast ja Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast ja Singapurist pärinevana või mitte, ja Ameerika Ühendriikidest pärit, 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordi kaudu, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 211, lk 1), ning teiseks määruse (EL) nr 721/2010, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest Kanadast ja Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast ja Singapurist pärinevana või mitte, ja Ameerika Ühendriikidest pärit, 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordi kaudu, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 211, lk 6). Nende määrustega algatatud kaks menetlust koosvõetuna on edaspidi määratletud kui „kõrvalehoidmist käsitlevad menetlused”.

31      Nii määruse nr 720/2010 artikliga 2 kui ka määruse nr 721/2010 artikliga 2 tehti liikmesriikide tolliasutustele ülesandeks registreerida kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste esemeks olev import liitu alates nende määruste jõustumise päevast, mis toimus 13. augustil 2010.

32      Kõrvalehoidmist käsitlevad menetlused kestsid 1. aprillist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „kõrvalehoidmist käsitlev menetlusperiood”).

33      Hageja BP Products North America Inc, kes oli kõrvalehoidmist käsitleva menetlusperioodi jooksul importinud Ühendriikidest liitu alla 15‑protsendilise sisaldusega biodiislit (edaspidi „segu <B15”), eriti segusid vahemikus B10,1–B14,8, tegi komisjoniga koostööd, andes oma tegevuse kohta teavet. Täpsemalt vastas hageja eksportijatele saadetud küsimustikule 21. septembril 2010. Temaga seotud importija BP France SA koos teiste BP kontserni ettevõtjatega vastas importijatele saadetud küsimustikule 22. detsembril 2010. Kohapealne kontroll hageja ruumides viidi läbi 7. ja 8. detsembril 2010 ning Ühendkuningriigis 1. veebruaril 2011. Hageja nõustajad saatsid 28. märtsil 2011 komisjonile memo, mis puudutas talle 16. märtsil 2011 saadetud teabedokumente.

34      Nõukogu võttis 5. mail 2011 vastu rakendusmääruse (EL) nr 443/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, lk 1; edaspidi „subsiidiumidevastane vaidlustatud määrus”). Samal päeval võttis nõukogu vastu ka rakendusmääruse (EL) nr 444/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, lk 12; edaspidi „dumpinguvastane vaidlustatud määrus”). Need kaks määrust koosvõetuna on edaspidi määratletud kui „vaidlustatud määrused”.

35      Mis puutub Ühendriikidest pärit segudesse ≤B20, siis märkis nõukogu vaidlustatud määrustes sissejuhatuseks, et viis Ühendriikide biodiislitootjat, sh hageja, tegid kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste raames koostööd ning et nende viie äriühingu hulgast vaid hageja eksportis kõrvalehoidmist käsitleval menetlusperioodil liitu Ühendriikidest pärit segusid ≤B20 (subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendused 52 ja 54 ning dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendused 57 ja 59). Nõukogu märkis, et hageja ei olnud esialgse uurimisperioodi jooksul koostööd teinud, kuna ta oli oma tegevust biodiisli valdkonnas alustanud alles 2009. aasta alguses ja oli selle toote eksporti liitu alustanud alles 2009. aasta detsembris, ehk pärast esialgsete tollimaksude kehtestamist (subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendus 62 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendus 67).

36      Nõukogu nentis, et hageja oli liidus müünud kuni 15‑protsendilise sisaldusega biodiislisegusid Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Madalmaades ning et igal juhul oli tegemist uue seguga, mis pidi vastama teatavates liikmesriikides kehtivatele õigusnormidele (subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendus 63 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendus 68). Nõukogu täpsustas veel, et hageja oli väitnud, et segud <B15 ei kujutanud endast vaatlusaluse tootega samasugust toodet (subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendus 64 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendus 69).

37      Nõukogu lisas, et „[k]õrvalehoidmist käsitleva uurimise eesmärk o[li] teha kindlaks, kas [≤B20] biodiislit sisaldav segatud biodiislikütus on toonud kaasa meetmetest kõrvalehoidmise”. Nõukogu hinnangul „[oli] tõsi, et lahjemate segude transpordikulud o[lid] madalamad”. Samas märkis nõukogu, et „[>B20] biodiislikütuse sisaldusega segude tootmisprotsessi[ga võrreldes] on ≤B20 tegelikult vaid teistsuguse koostisega segu”. Nõukogu lisas, et „[s]egu koostise muutmine on väga lihtne”; nimelt „[loetakse] B20 tootmist […] vaatlusaluse toote muutmiseks vähesel määral – ainus erinevus on segus sisalduva biodiislikütuse osakaal”. Veel märkis nõukogu, et „nii vaatlusaluse toote kui ka ≤B20 kasutusotstarve liidus on tegelikult sama” ning et „nii ≤B20 kui ka >B20 segude olulised omadused [on] samad” (subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendus 65 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendus 70).

38      Seejärel nentis nõukogu, et dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 esimeses lõigus ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõikes 3 ette nähtud muud tingimused kõrvalehoidmise tuvastamiseks olid täidetud.

39      Nõukogu leidis esiteks, et liidu ja Ühendriikide vahelise kaubanduse struktuur oli muutunud. Ta märkis, et kuigi esialgse uurimisperioodi ajal oli liidus kohustuslik segu B5, algas ≤B20 eksport Ameerika Ühendriikidest liitu alles pärast esialgse tollimaksu kehtestamist. Nõukogu täpsustas, et valimisse kuulunud koostööd teinud eksportivate tootjate andmetel eksporditi esialgse uurimise ajal liitu peamiselt segusid B99,9 (subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendus 67 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendus 72). Eurostati andmete põhjal, mis puudutasid liitu vähemalt 96,5% biodiisli sisaldusega biodiisli importi kõrvalehoidmist käsitleva menetlusperioodi jooksul, tegi nõukogu järelduse, et Ühendriikide päritolu segude B99,9 eksport oli praktiliselt lõppenud (subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendused 18, 19 ja 66 ning dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendused 18, 19 ja 71). Samal ajal tuvastas nõukogu, et Ühendriigid olid samal ekspordiperioodil liitu deklareerinud 358 291 tonni segusid, mille biodiisli sisaldus oli kuni 96,5% (edaspidi „segud ≤B96,5”), ning hageja oli eksportinud sellest „märkimisväärse osa” seguna ≤B20 (subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendused 20, 21, 54, 60 ja 61 ning dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendused 20, 21, 59, 65 ja 66).

40      Teiseks leidis nõukogu, et segude ≤B20 impordil ei ole muud põhjendust ega piisavat majanduslikku õigustust kui esialgse tollimaksu tasumisest hoidumine (subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendus 71 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendus 76).

41      Kolmandaks märkis nõukogu, et arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, võis Ühendriikidest imporditud segude ≤B20 puhul täheldada nii hinna allalöömist kui ka turuhinnast madalama hinnaga müüki. Nõukogu tõdes, et neid segusid hakati importima alles pärast esialgsete tollimaksude kehtestamist ning asjaomased kogused olid märkimisväärsed. Seega järeldati, et esialgseid tollimakse kahjustati koguste ja hindade osas (subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendused 72 ja 73 ning dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendused 76 ja 78).

42      Neljandaks leidis nõukogu subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjenduses 74, et olulisim esialgse uurimise käigus leitud subsiidiumiskeem võeti esialgse uurimise ajal tagasiulatuvalt kasutusele 2010. aasta detsembris. Veel märkis nõukogu dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjenduses 79, et oli uuritud „kas esineb dumpingut võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtustega” ning et oli leitud, et segude ≤B20 „[k]aalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu esinemist”.

43      Lõpuks jättis nõukogu subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjenduses 77 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjenduses 82 rahuldamata hageja taotlused saada maksuvabastust, mille viimane oli esitanud vastavalt subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõikele 6 ja dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõikele 4.

44      Neil asjaoludel laiendas nõukogu esialgseid imporditollimakse vaidlustatud määruste artiklite 2 lõigetes 1 Ühendriikidest pärit segude ?B20 impordi suhtes (edaspidi „laiendatud tollimaksud”).

45      Laiendatud tollimaksud määrati sellised, nagu olid määratletud esialgsete määruste artiklite 1 lõigetes 2 (vt eespool punkt 26), mis kehtestati eespool punktides 19–21 nimetatud kolme ettevõtjate kategooria suhtes.

46      Mõlema vaidlustatud määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt pidi laiendatud tollimaksude sissenõudmine toimuma tagasiulatuvalt, alates segude ≤B20 impordi registreerimise kuupäevast, kusjuures selle impordi registreerimine muutus kohustuslikuks 13. augustil 2010 (vt eespool punkt 31).

47      Toimikust selgub, et hagejale määrati kolmanda ettevõtjate kategooria suhtes kehtestatud maksumäär (vt eespool punkt 21) tagasiulatuvalt alates teatavate imporditehingute registreerimise kuupäevast, mis toimusid enne vaidlustatud määruste vastuvõtmist.

48      Komisjon vastas eespool punktis 33 viidatud hageja 28. märtsi 2011. aasta memole 6. mai 2011. aasta kirjaga.

49      Hageja väljendas kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste tulemuse kohta oma vastuseisu komisjonile 20. juuni 2011. aasta kirjas. Muu hulgas märkis ta, et kavatseb esitada vaidlustatud määruste peale Üldkohtule hagi, ning tegi ettepaneku korraldada komisjoniga nõupidamine, et arutada võimalust, et teda koheldaks dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 4 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 20 alusel individuaalselt kui uut eksportijat või et talle antaks osaline vabastus laiendatud tollimaksudest, mis on liiga suured. See nõupidamine toimus 15. juulil 2011. Komisjon hageja taotlusi ei rahuldanud.

 Menetlus ja poolte nõuded

50      Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 21. juulil 2011.

51      Komisjon ja EBB esitasid Üldkohtu kantseleisse vastavalt 3. oktoobril ja 11. novembril 2011 saabunud dokumentidega taotlused astuda käesolevas asjas menetlusse nõukogu nõuete toetuseks.

52      Üldkohtu neljanda koja esimees rahuldas 22. novembri 2011. aasta määrusega komisjoni menetlusse astumise taotluse.

53      Kodukorra artiklis 64 sätestatud menetlust korraldavate meetmete raames esitas Üldkohus 24. novembri 2011. aasta kirjaga hagejale, nõukogule ja komisjonile küsimused, millele ta palus vastata vastavalt repliigis, vasturepliigis ja menetlusse astuja seisukohtades. Nõukogul palus Üldkohus esitada ka mõned dokumendid. Pooled esitasid oma menetlusdokumendid ja täitsid menetlust korraldavate meetmete raames esitatud nõuded ettenähtud tähtaja jooksul.

54      Üldkohtu neljanda koja esimees rahuldas EBB menetlusse astumise taotluse 9. veebruari 2012. aasta määrusega.

55      Kodukorra artiklis 64 sätestatud menetlust korraldavate meetmete raames esitas Üldkohus 13. veebruari 2012. aasta kirjaga EBB‑le küsimused ja palus neile vastata menetlusse astuja seisukohtades. EBB esitas selle menetlusdokumendi ja vastas küsimustele ettenähtud tähtaja jooksul.

56      Nõukogu ja hageja palusid vastavalt 26. märtsil ja 5. juunil 2012, et EBB‑le ei avaldataks teatavat konfidentsiaalset teavet, mis on esitatud vasturepliigis ja EBB menetlusse astuja seisukohtade suhtes esitatud hageja märkustes ning nende teatavates lisades. Selleks esitasid nad vastavate menetlusdokumentide mittekonfidentsiaalsed versioonid. EBB‑le edastati üksnes menetlusdokumentide mittekonfidentsiaalsed versioonid. EBB ei esitanud selle kohta vastuväiteid.

57      Kuna koja kahel liikmel esines takistus käesoleva asja läbivaatamisel osalemiseks, määras Üldkohtu president Üldkohtu kodukorra artikli 32 lõike 3 alusel koja koosseisu täiendamiseks kotta kaks uut kohtuniku.

58      Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus avada suulise menetluse ja esitas kodukorra artikli 64 kohaste menetlust korraldavate meetmete raames pooltele kirjalikult mõned küsimused. EBB‑l palus Üldkohus esitada ka teatavad dokumendid. Pooled vastasid küsimustele ja esitasid need dokumendid ettenähtud tähtaja jooksul.

59      Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suulistele küsimustele kuulati ära 14. mai 2013. aasta kohtuistungil.

60      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud määruste artiklid 2 hagejat puudutavas osas;

–        mõista kohtukulud välja nõukogult.

61      Nõukogu palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

62      Kohtuistungil palus nõukogu lisaks, et hagi tunnistataks vastuvõetamatuks.

63      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

64      EBB palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

1.     Vastuvõetavus

65      Kuigi nõukogu ei ole vastuvõetamatuse vastuväidet Üldkohtu kodukorra artikli 114 mõttes ametlikult esitanud, vaidlustas ta kohtuistungil hagi vastuvõetavuse, väites, et vaidlustatud määrused ei puudutanud hagejat ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses isiklikult.

66      Nõukogu rõhutas sellega seoses, et hageja ei olnud biodiisli tootja, vaid importijaga samastatav edasimüüja. Nõukogu märkis, et hageja ei ole ei kõrvalehoidmist käsitlevates menetlustes ega Üldkohtus kunagi väitnud, et ta biodiislit tootis. Vastupidi, hageja möönis repliigi punktis 46, et ei temal ega tema tütarettevõtjatel ei ole biodiisli tehaseid. Kuid vastavalt Üldkohtu 19. aprilli 2012. aasta otsusele kohtuasjas T‑162/09: Würth ja Fasteners (Shenyang) vs. Nõukogu, on importijad või edasimüüjad – nagu hageja – tootjatest erinevas olukorras ning enamasti ei saa nende puhul asuda seisukohale, et subsiidiumidevastaseid või tasakaalustavaid tollimakse kehtestav määrus puudutab neid isiklikult, ja seda isegi juhul, kui nad on osalenud selle määruse vastuvõtmisele eelnenud menetluses.

67      Vastuseks Üldkohtu suulisele küsimusele täpsustas nõukogu, et ta ei vaidlustanud hagi vastuvõetavust kirjalikus menetluses, kuna eespool punktis 66 viidatud kohtuotsust Würth ja Fasteners (Shenyang) vs. nõukogu ei olnud sel ajal veel tehtud. Nõukogu märgib samas, et see, kas poolel on Üldkohtus kaebeõigus, on avaliku huvi küsimus, mille Üldkohus peab tõstatama omal algatusel.

68      Hageja palus kohtuistungil lükata nõukogu väite hagi vastuvõetavuse kohta tagasi. Hageja märkis, et ta ei olnud kõnealuse toote importija, vaid eksportija, mida nõukogu oli dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjenduses 66 ise möönnud. Lisaks täpsustas hageja, et ta ei tootnud puhast biodiislit (B100) ega segusid B99,9, vaid ostis rafineerijana need tooted selleks, et neid seejärel mineraaldiisliga lahjendada, et toota väiksema sisaldusega segusid, mida ta eksportis. Seega on hageja enda sõnul osaliselt biodiisli segude tootja, osaliselt nende eksportija. Veel märkis hageja, et ta oli osalenud kõrvalehoidmist käsitlevates menetlustes ja et teda oli vaidlustatud määrustes sõnaselgelt nimetatud. Lõpuks märkis hageja, et nõukogu oli hagi vastuvõetavuse vaidlustanud liiga hilises menetlusstaadiumis.

69      ELTL artikli 263 neljandas lõigus on märgitud, et „[i]ga füüsiline või juriidiline isik võib esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid”.

70      On oluline meenutada, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kriteerium – mis on kindlaks määratud ELTL artikli 263 neljandas lõigus ning mille kohaselt füüsilise või juriidilise isiku esitatud hagi akti peale, mis ei ole temale adresseeritud, on vastuvõetav, kui see teda otseselt ja isiklikult puudutab – tuleneb avalikust huvist, mistõttu liidu kohtud võivad selle tõstatada igal ajal ja samuti omal algatusel (vt selle kohta Euroopa Kohtu 5. juuli 2001. aasta määrus kohtuasjas C‑341/00 P: Conseil national des professions de l’automobile jt vs. komisjon, EKL 2001, lk I‑5263, punkt 32, ja Euroopa Kohtu 29. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑176/06 P: Stadtwerke Schwäbisch Hall jt vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 18).

71      Dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesest lõigust ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõikest 1 tuleneb, et määrustega, mis kõrvalehoidmise korral tollimakse laiendavad, pelgalt laiendatakse esialgsete määruste kohaldamisala. Seega on dumpinguvastast või tasakaalustavat tollimaksu laiendaval määrusel samad õiguslikud tagajärjed ettevõtjatele, kelle suhtes need laiendatud tollimaksud on kehtestatud, nagu lõplikke tollimakse kehtestaval määrusel nendele ettevõtjatele, kelle suhtes selline maks kehtib (vt selle kohta Üldkohtu 26. septembri 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑74/97 ja T‑75/97: Büchel vs. nõukogu ja komisjon, EKL II‑3067, punkt 52).

72      Käesolevas asjas ei eita nõukogu seda, et vaidlustatud määrused puudutavad hagejat otseselt. Liikmesriigi tollil on nimelt kohustus koguda Ühendriikidest pärit segude ≤B20 impordilt vaidlustatud määrustega laiendatud tollimaksu ning neil ei ole selles osas mingisugust kaalutlusruumi (vt selle kohta Üldkohtu 25. septembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑170/94: Shanghai Bicycle vs. nõukogu, EKL II‑1383, punkt 41).

73      Isikliku puutumuse tingimuse kohta tuleb meenutada, et kuigi ELTL artikli 263 neljandas lõigus toodud kriteeriume arvestades on tõsi, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse kehtestavatel määrustel on nende laadilt ja ulatuselt normatiivne tähendus, sest neid kohaldatakse kõigile asjaomastele majandustegevuses osalejatele, ei ole siiski välistatud, et nende määruste mõned sätted võiksid teatavaid majandustegevuses osalejaid isiklikult puudutada (Euroopa Kohtu 21. veebruari 1984. aasta otsus liidetud kohtuasjades 239/82 ja 275/82: Allied Corporation jt vs. komisjon, EKL 1984, lk 1005, punkt 11; Üldkohtu 20. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑597/97: Euromin vs. nõukogu, EKL II‑2419, punkt 43, ja 28. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑598/97: BSC Footwear Supplies jt vs. nõukogu, EKL 2002, lk II‑1155, punkt 43).

74      Liidu kohus on leidnud, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse kehtestavate määruste mõned sätted võisid puudutada isiklikult neid vaatlusealuse toote tootjaid ja eksportijaid, keda nende äritegevust puudutavate andmete alusel dumpingus süüdistati. See on üldiselt nii nende tootvate ja importivate ettevõtjate puhul, kes tõendavad, et neid on komisjoni või nõukogu aktides nimetatud või et neid puudutas akte ettevalmistav uurimine (vt selle kohta eespool punktis 73 viidatud kohtuotsus Allied Corporation jt vs. komisjon, punktid 11 ja 12; eespool punktis 73 viidatud Üldkohtu kohtuotsus Euromin vs. nõukogu, punkt 45, ja Üldkohtu 19. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑58/99: Mukand jt vs. nõukogu, EKL 2001, lk II‑2521, punkt 21).

75      Käesolevas asjas möönis nõukogu vaidlustatud määrustes, et hageja oli tootja seisundis. Nimelt märkis nõukogu subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendustes 52 ja 54 ning dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendustes 57 ja 59, et hageja kuulus nende viie „USA biodiislikütuse või biodiislikütusesegude tootja[…]” hulka, kes tegid kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste raames koostööd. Nagu selgub repliigi punktist 46 ja hageja selgitustest kohtuistungil, ei ole tema ega tema tütarettevõtjad kaasatud puhta biodiisli (B100) ega segude B99,9 tootmisprotsessi, vaid nad ostavad neid tooteid tootjatelt ja kolmandatelt isikutelt ning segavad seejärel mineraaldiisliga, et saada madalama sisaldusega biodiislisegusid, mida nad ekspordivad. Lisaks ostab hageja biodiislisegusid ka kolmandatelt isikutelt. Seega tuleb tõdeda, et hageja on osaliselt biodiislisegude tootja ja osaliselt nende eksportija.

76      Veel tuleb lisada, et hageja roll kõrvalehoidmist käsitletavate menetluste raames oli oluline. Nimelt märkis nõukogu subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjenduses 52 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjenduses 57, et viie koostööd teinud Ühendriikide biodiisli tootja hulgast eksportis vaid hageja kõrvalehoidmist käsitleval menetlusperioodil liitu Ühendriikidest pärit segusid ≤B20 (vt eespool punkt 35). Nõukogu möönis subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjenduses 61 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjenduses 66, et hageja eksport oli moodustanud „märkimisväärse osa” Ühendriikide päritolu segude ≤B96,5 impordi selle perioodi kogumahust. Nõukogu ei vaidlusta seda, et hageja tegi kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste ajal institutsioonidega täielikku koostööd, esitades andmeid oma äritegevuse kohta ning et neid andmeid võeti vaidlustatud määruste kohaldamisala kindlaksmääramisel arvesse. Lõpuks tuleb märkida, et subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjenduses 77 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjenduses 82 jättis nõukogu sõnaselgelt rahuldamata hageja maksuvabastustaotlused, mille ta oli esitanud vastavalt subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõikele 6 ja dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõikele 4.

77      Neil asjaoludel ei ole eespool punktis 74 meenutatud kohtupraktikast tulenevaid kriteeriume arvestades kahtlust, et vaidlustatud määrused puudutavad hagejat isiklikult.

78      Seega tuleb lükata tagasi nõukogu poolt kohtuistungil esitatud vastuväide seoses hageja õigusega esitada hagi ja tunnistada hagi vastuvõetavaks.

2.     Sisulised küsimused

79      Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks neli väidet. Esimese väite kohaselt rikkus komisjon dumpinguvastast ja subsiidiumidevastast algmäärust ning õiguskindluse põhimõtet ja kuritarvitas võimu, kui ta esialgseid tollimakse kõrvalehoidmist käsitlevate menetlustega laiendas. Teine väide käsitleb hagejat puudutavate asjaoludega seoses tehtud ilmseid hindamisvigu. Kolmas väide käsitleb põhjendamiskohustuse rikkumist. Neljas väide puudutab diskrimineerimiskeelu ja hea halduse põhimõtete rikkumist.

 Esimene väide, mis käsitleb dumpinguvastase algmääruse, subsiidiumidevastase algmääruse ja õiguskindluse põhimõtte rikkumist ning võimu kuritarvitamist esialgsete tollimaksude laiendamisega kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste kaudu

80      Esimeses väites vaidlustab hageja selle, et segusid ?B20 ja >B20 võiks pidada „vähesel määral muudetud samasuguseks tooteks” dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 1 tähenduses, ning väidab, et neid määrusi ja õiguskindluse põhimõtet on rikutud ning võimu on kuritarvitatud.

81      See väide jaguneb sisuliselt kaheks osaks.

82      Väite esimeses osas rõhutab hageja segude >B20 ja ?B20 vahelisi erinevusi ning seda, et viimased on esialgsete määruste kohaldamisalast sõnaselgelt välja jäetud.

83      Väite teises osas vaidlustab hageja selle, et vaatlusalust toodet on dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ning subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 1 ja lõike 3 punkti a tähenduses muudetud, kuna segud ?B20 on alati olemas olnud ning neid ei ole loodud spetsiaalselt selleks, et tollimaksudest kõrvale hoida.

 Esimese väite esimene osa, mis käsitleb segude >B20 ja ?B20 vahelisi erinevusi ning seda, et viimased on esialgsete määruste kohaldamisalast sõnaselgelt välja jäetud

84      Esimese väite esimeses osas esitab hageja sisuliselt neli etteheidet.

85      Hageja leiab esiteks, et segude >B20 ja ?B20 vaheliste erinevustega on vastuolus see, et viimaseid võiks segude >B20 suhtes pidada „vähesel määral muudetud samasuguseks tooteks” dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 1 tähenduses.

86      Teiseks väidab hageja, et õiguslik raamistik ei luba liidu institutsioonidel dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksuga maksustatava toote määratlust kõrvalehoidmist käsitleva menetluse abil laiendada, ning seda eriti juhul, kui on tegemist – nagu käesolevas asjas – toodetega, mis on vaatlusaluse toote ja samasuguse toote esialgse määratluse alt sõnaselgelt välja jäetud. Neil asjaoludel rikub esialgsete tollimaksude laiendamine hageja imporditud segudele ≤B20 dumpinguvastast algmäärust ja subsiidiumidevastast algmäärust ning õiguskindluse põhimõtet.

87      Kolmandaks väidab hageja, et liidu institutsioonid kuritarvitasid võimu, kui nad kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste abil esialgseid tollimakse laiendasid, selle asemel, et algatada segude ≤B20 impordi osas uus uurimine. Hageja lisab repliigis, et komisjon oleks pidanud vähemalt algatama vahepealse läbivaatamise dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 19 tähenduses.

88      Neljandaks leiab hageja, et esialgsete tollimaksude laiendamine kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste abil piiras talle dumpinguvastase algmäärusega ja subsiidiumidevastase algmäärusega antud menetluslikke õigusi. Hageja märgib sellega seoses repliigis, et eelkõige ei ole talle antud võimalust saada individuaalseid tollimaksumäärasid ning et vaidlustatud määrustes komisjoni tehtud dumpinguarvutus, mille nõukogu kinnitas, oli liiga lihtsustatud. Tema sõnul ei olnud komisjonil segude ≤B20 kohta piisavalt andmeid, et turuolukorda ja dumpingumarginaali nõuetekohaselt hinnata. EBB menetlusse astuja seisukohtadele antud vastuses kinnitab hageja esiteks, et tema dumpinguhindadega ei müünud ja et subsiidiumid, mida ta sai, olid EBB märgitud summadest palju väiksemad, ning teiseks, et liidu tootmisharule põhjustatud kahju ei ole hinnatud. Kohtuistungil väitis hageja veel, et tema import ei kahjustanud esialgsete tollimaksude parandavat mõju.

89      Nõukogu, keda toetavad komisjon ja EBB, vaidleb hageja argumentidele vastu.

90      Kõigepealt tuleb märkida, et hageja ei eita, et komisjon ja nõukogu järgisid tema suhtes menetluslikke õigusi, mis on kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste raames ette nähtud dumpinguvastase algmääruse artiklis 13 ja subsiidiumidevastase algmääruse artiklis 23. Viidates neljandas etteheites oma menetluslike õiguste rikkumisele, kaebab hageja tegelikult selle üle, et ei algatatud uusi menetlusi, mille raames oleks ta võinud saada individuaalsed tollimaksumäärad, mis määratakse kindlaks kõnealusele impordile etteheidetava dumpingu, subsiidiumi ja kahjumi marginaalide täpse arvutuse alusel. Nii on neljas etteheide pelgalt võimu kuritarvitamist käsitleva kolmanda etteheite tagajärg.

91      Lisaks tuleb nentida, et hageja neljandas etteheites esitatud kriitika selle kohta, kuidas komisjon oli dumpingu, kahju ja esialgsete tollimaksude parandava mõju kahjustamise kindlaks määranud, on esitatud alles repliigis, tema märkustes EBB menetlusse astumise seisukohtade kohta ja kohtuistungil. Nagu hageja kohtuistungil möönis, ei sea hagi kahtluse alla vaidlustatud määrustes nõukogu antud hinnanguid, mille kohaselt võis segude ≤B20 impordi puhul täheldada hinna allalöömist ja esialgsete tollimaksude parandava mõju kahjustamist. Seega tuleb neid hageja argumente pidada uueks väiteks, mis on vastavalt kodukorra artikli 48 lõikele 2 hilise esitamise tõttu vastuvõetamatu.

92      Mis puutub kolme ülejäänud etteheite analüüsi, siis tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liidu institutsioonidel kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad uurima peavad, lai kaalutlusõigus (vt Üldkohtu 28. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑35/01: Shanghai Teraoka Electronic vs. nõukogu, EKL 2004, lk II‑3663, lk 48 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest järeldub, et liidu kohtu kontroll seoses institutsioonide hinnangutega peab piirduma kontrolliga menetlusnormide järgimise üle, vaidlustatud valiku tegemiseks valitud faktiliste asjaolude sisulise õigsuse üle, ilmse hindamisvea puudumise üle nende faktiliste asjaolude hindamisel või võimu kuritarvitamise puudumise üle (vt eespool viidatud kohtuotsus Shanghai Teraoka Electronic vs. nõukogu, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).

93      Kõigepealt tuleb analüüsida hageja esimest etteheidet. Juhul kui Üldkohus jõuab kõnealuste segude põhiomaduste objektiivse analüüsi tulemusel järeldusele, et liidu institutsioonid tegid ilmse hindamisvea, kui nad järeldasid, et hageja imporditud segude ?B20 puhul oli tegemist segude >B20 muutmisega vähesel määral, siis tuleb hagi muid etteheiteid ja väiteid analüüsimata rahuldada. Seevastu juhul, kui tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud määrustes niisugust ilmset hindamisviga ei tehtud, tuleb veel uurida, kas komisjonil oli õigus – ilma võimu kuritarvitamata ning dumpinguvastast algmäärust ja subsiidiumidevastast algmäärust ning õiguskindluse põhimõtet rikkumata – algatada hageja imporditehingute suhtes kõrvalehoidmist käsitlevad menetlused, kuigi segud ?B20 olid esialgsete määruste kohaldamisalast sõnaselgelt välja jäetud.

–       Segude ?B20 ja >B20 olulised omadused

94      Hageja väidab, et madalama sisaldusega biodiislikütuse segud, eriti segud <B15, mida ta liitu eksportis, ei kuulu kõrgema sisaldusega segudega samale turule ning neil on erinevad omadused. Selle teesi toetuseks esitab ta kolm argumentide seeriat. Esimene argumentide seeria puudutab biodiislikütuse turu erisusi Ühendriikides. Teine argumentide seeria viitab objektiivsetele erinevustele, mis on segudel lähtudes nende biodiisli sisaldusest. Kolmas argumentide seeria põhineb asjaolul, et komisjon oli möönnud, et segud >B20 ja ≤B20 olid erinevad, kui ta keeldus kohtlemast hagejat uue eksportijana dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 4 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 20 tähenduses.

95      Nõukogu, keda toetavad komisjon ja EBB, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

96      Arvestades liidu institutsioonide laia kaalutlusõigust kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas (vt eespool punkt 92), tuleb uurida, kas hageja tõendas, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui ta leidis, et hageja eksporditud segud ≤B20 kujutasid endast vaatlusaluse toote muutmist vähesel määral ning seetõttu võis neid segusid pidada segudega >B20 võrreldes „vähesel määral muudetud samasuguseks tooteks”, millel on „samad olulised omadused” dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ning subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 1 ja lõike 3 punkti a tähenduses. Sel eesmärgil analüüsib Üldkohus hageja kolme argumentide seeriat, kuid erinevas järjekorras sellest, milles need on esitatud.

97      Mis esiteks puutub segude objektiivsetesse erinevustesse nende biodiisli sisaldusest lähtudes, siis väidab hageja kõigepealt, et vastavalt diisli tootmisharu seisukohale määrab biodiisli sisaldus selle, kas biodiisli segusid tuleb klassifitseerida mineraal‑, või naftatoodetena või kemikaalidena. Kombineeritud nomenklatuuris tehakse samuti vahet segude koostise ja biodiisli sisalduse alusel. Näiteks ei kohaldata kombineeritud nomenklatuuri rubriiki KN2710, mis asub mineraalõlisid hõlmavas grupis, segudele >B30. Hageja ise kasutab oma lepingutes ja arvetes biodiisli sisaldusest lähtuvalt erinevat kirjeldust.

98      Seejärel märgib hageja, et logistilisest vaatenurgast klassifitseerib 2. novembri 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimise kohta laevadelt (Marpol) II lisa vähemalt 15‑protsendilise biodiisli sisaldusega segud (edaspidi „segud ≥B15”) kemikaalidena, mida tuleb vedada erilaevadel, erinevalt segudest <B15, mida käsitatakse kas mineraal‑ või naftatoodetena. Seega erines hageja hinnangul vähemalt üks osa segusid ≤B20 – nimelt segud <B15, mida ta eksportis – segudest >B20. Hageja märgib veel, et suurema sisaldusega segude säilivusaeg on lühem ning puhast biodiislit ja segusid B99,9 tuleb seetõttu hoida Fatty acid methyl Ester’i (rasvhappe metüülestrid; edaspidi „FAME”) säilitamiseks mõeldud tsisternides, mis on väiksemad ja kallimad madalama sisaldusega segude puhul kasutatavatest. Hageja lisab, et segude B7 ja B5 saamiseks on lihtsam lahjendada madalama sisaldusega segu kui kõrgema sisaldusega segu.

99      Lõpuks märgib hageja repliigis, et kõrgema sisaldusega segudel ei ole sama lõppotstarve, sama võimsus ega sama kasutegur kui madalama sisaldusega biodiisli segudel.

100    Selle kohta tuleb esiteks mainida, et turundusklassifikatsioonid, mille tootmisharu kõnealusele tootele annab ja need, mis tulenevad kombineeritud nomenklatuurist, on formaalsed ega tähenda tingimata seda, et nendel eri klassifikatsiooniga toodetel poleks samu olulisi omadusi dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 teise lõigu ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 3 punkti a tähenduses (vt eespool punkt 3). Nii nagu nõukogu õigesti märgib, tahetaksegi teatavate kõrvalehoidmisviisidega just eksportida vähesel määral muudetud toodet, mis ei kuulu konkreetsesse kombineeritud nomenklatuuri rubriiki, mille suhtes on esialgsed tollimaksud kehtestatud.

101    Teiseks tuleb märkida, et kui mereveo valdkonna regulatsioonil põhinevad argumendid välja arvata, ei viita hageja argumendid, mis puudutavad segude vahelisi erinevusi logistilisest vaatenurgast, konkreetsele biodiisli sisaldusele, mis neis segudes on. Need argumendid viitavad erinevustele suurema ja väiksema sisaldusega segude vahel, kuid ei käsitle põhiküsimust, kas segudel ≤B20 on vaidlusaluste dumpinguvastase määruse ja subsiidiumidevastase määruse tähenduses samad olulised omadused kui segudel >B20.

102    Mis puutub mereveo valdkonna regulatsioonil põhinevatesse argumentidesse, siis tuleb märkida, et ainus klassifitseerimise erinevus segude ≥B15 ja <B15 vahel, mis Marpoli konventsioonis on tehtud, ei mõjuta iseenesest segude ≤B20 füüsikalisi, keemilisi ja tehnilisi põhiomadusi ega kaubandustavasid. Kolmandaks tuleb märkida, et kõnealune merevaldkonna regulatsioon ei tee vahet 20‑protsendilise sisalduse järgi, mis on käesoleva vaidluse keskmeks, vaid 15‑protsendilise sisalduse järgi.

103    Kolmandaks ei põhjenda hageja üldse repliigis esitatud kinnitust, mille kohaselt ei ole kõrgema ja madalama sisaldusega segudel sama võimsust ega sama kasutegurit. Mis puutub segude kasutusse nende sisalduse järgi, siis hageja ei eita, et biodiisli lahustamine mineraaldiisliga on tehnilises plaanis üsna lihtne toiming. Hageja ei eita ka seda, et segud <B15, mida ta eksportis, nagu ka segud >B20, tuli liidus mootorikütuse valmistamiseks uuesti segada mineraaldiisliga. Nii segud B99,9, mida esialgsed tollimaksud kõige enam puudutasid, kui ka hageja eksporditud segud <B15 tuli kõik veel töödelda, et saada sellise sisaldusega segud, mis vastavad liidus lõppkasutajatele müügiks lubatud segudele, ehk segudele B7 ja B5 (vt eespool punkt 36). Sellest tuleneb, et kogu biodiislisegude import pidi läbi tegema sama töötlemistoimingu ja oli suunatud sama lõppnõudluse rahuldamiseks ning seetõttu kahjustas see import Euroopa sama tootmisharu.

104    Mis teiseks puutub Ühendriikide biodiislituru erisustesse, siis on pooled ühel meelel selles, et kõik diiselmootorid võivad töötada segudega ?B20, säilitades sealjuures autotootjate antud garantii, mistõttu müüakse neid segusid Ühendriikides otse tarbijatele (vt eespool punkt 14). Samas ei selgita hageja piisavalt seda, miks takistas pelgalt see tõdemus nõukogul ja komisjonil asuda seisukohale, et segud ≤B20, mida ta eksportis, olid segudega >B20 võrreldes „vähesel määral muudetud samasugused tooted”. Kuid see Ühendriikide turgu puudutav asjaolu ei mõjuta mingil juhul subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjenduses 65 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjenduses 70 nõukogu tehtud järeldust, mille kohaselt on segude >B20 ja ≤B20 füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused piisavalt sarnased, et neid võiks samal moel lahjendada, muutmaks need liidus lõpptarbimiseks sobivaks (vt eespool punkt 37).

105    Mis kolmandaks puutub komisjoni keeldumist kohelda hagejat uue eksportijana dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 4 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 20 tähenduses, siis on tegemist õiguslike kaalutlustega, mis ei saa mõjutada eelmises punktis viidatud tehnilisi järeldusi. Nimelt on uue eksportijaga seonduv uurimine nende sätete kohaselt ette nähtud vaid ettevõtjatele, kes alustavad dumpinguvastases või subsiidiumidevastases määruses viidatud toote importi pärast nende määruste vastuvõtmist. Käesolevas asjas ei puudutanud esialgsed määrused segusid ≤B20. See asjaolu ei anna aga mingit teavet selle kohta, kas neid segusid võidi segude >B20 suhtes käsitada „vähesel määral muudetud samasuguste toodetena”.

106    Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et hageja ei ole tõendanud, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta järeldas, et hageja eksporditud segud ≤B20 kujutasid endast vaatlusaluse toote muutmist vähesel määral ning seetõttu võis neid segusid pidada segudega >B20 võrreldes „vähesel määral muudetud samasuguseks tooteks”, kuna neil on „samad olulised omadused” dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ning subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 1 ja lõike 3 punkti a tähenduses.

107    Hageja esimene etteheide tuleb seega tagasi lükata.

–       Segude ?B20 sõnaselge väljajätmine esialgsete määruste kohaldamisalast

108    Hageja väidab, et selle kindlakstegemisel, kas esialgsetest tollimaksudest on kõrvale hoitud, on vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratlused otsustava tähtsusega ning nad peavad jääma sidusaks. Kõrvalehoidmist käsitlevad menetlused ja õiguskindluse põhimõte ei luba liidu institutsioonidel vaatlusaluse toote esialgset määratlust laiendada ning seda eriti juhul, kui laiendamine puudutab toodet, mis on sõnaselgelt jäetud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratluste alt välja. Üldkohtu 10. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑348/05: JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu (kohtulahendite kogumikus ei avaldata) kinnitab neid põhimõtteid.

109    Nõukogu, keda toetavad komisjon ja EBB, vaidleb hageja argumentidele vastu.

110    Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõikes 1 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõikes 1 ette nähtud menetlused, mis käsitlevad kõrvalehoidmist, puudutavad just tooteid, mis formaalselt ei olnud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote esialgse määratlusega hõlmatud, kuid mis kujutavad endast siiski „vähesel määral muudetud samasugust toodet”, kuna neil on samad „põhiomadused” kui esialgse määratlusega hõlmatud toodetel. Laiendades esialgseid tollimakse segudele ≤B20, toimis nõukogu seega nende sätete eesmärkidele vastavalt.

111    Teiseks, mis puutub eespool punktis 108 viidatud kohtuotsusesse JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu, siis vastupidi hageja väitele kinnitab see otsus neid põhimõtteid. Nimelt ei puudutanud see kohtuotsus kõrvalehoidmist käsitlevat menetlust, vaid osalist vahepealset läbivaatamist dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 tähenduses. Selle läbivaatamismenetluse käigus oli nõukogu laiendanud vaatlusaluse toote määratlust, et kehtestada tollimaks vaidlusalustele toodetele, mille ühe koostisosa moodustas esialgne vaatlusalune toode. Üldkohus leidis, et nõukogul ei olnud dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 tähenduses vahepealse läbivaatamise käigus õigust muuta vaatlusaluse toote esialgset määratlust, et hõlmata sellega uusi tooteid, mida esialgne määrus ei puudutanud (eespool punktis 108 viidatud kohtuotsus JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu, punktid 61–65). Üldkohus märkis seevastu, et liidu institutsioonid oleks pidanud uurima, kas uusi tooteid, mille koostisesse vaatlusalune toode kuulus, võis käsitada „vähesel määral muudetud samasuguste toodetena” dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Ta jõudis järeldusele, et nõukogu ei või rikkuda viimati nimetatud sätte kohase uurimise nõuet, muutes dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõiget 3 kohaldades vaatlusaluse toote määratlust (eespool punktis 108 viidatud kohtuotsus JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu, punktid 66–70).

112    Mis kolmandaks puutub segude ≤B20 esialgsetest määrustest sõnaselgesse väljajätmisse, siis tuleb märkida, et vastupidi hageja seisukohale repliigis ja komisjoni menetlusse astuja seisukohtadele antud vastuses ei olnud see väljajätmine põhjendatud erinevustega kõnealuste segude füüsikalistes, keemilistes ja tehnilistes põhiomadustes ega olukorraga liidus.

113    Nagu eespool punktides 13–15 ja 25 mainitud, oli segude ≤B20 väljajätmine esialgsete määruste kohaldamisalast põhjendatud üksnes Ühendriikide turu erisustega, kus segud ≤B20 olid erinevalt segudest >B20 määratud müügiks otse tarbijatele ning neid seega ei eksporditud. Sellest järeldusest lähtudes määras nõukogu künniseks segud >B20, et „tõmmata selge piir[…] ja hoida ära arusaamatusi seoses toodete, turgude ja Ameerika Ühendriikide eri isikutega” (esialgse dumpinguvastase määruse põhjendus 33 ja esialgse subsiidiumidevastase määruse põhjendus 34).

114    Sellest tuleneb esiteks, et liidu institutsioonide seisukoht segude ≤B20 ja >B20 põhiomaduste kohta ei olnud vastuoluline ning et seega ei saa hageja käesolevas asjas tugineda õiguskindluse põhimõtte rikkumisele.

115    Teiseks tuleb meenutada, et eespool punktis 104 toodud põhjustel ei takistanud Ühendriikide turu erisused komisjonil ja nõukogul jõudmast järeldusele, et hageja eksporditud segud ≤B20 olid segudega >B20 võrreldes „vähesel määral muudetud samasugused tooted” dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 1 ja lõike 3 punkti a tähenduses.

116    Neil asjaoludel ei tähendanud see, et segud ≤B20 olid esialgsete määruste kohaldamisalast Ühendriikide turu erisuste tõttu välja jäetud, seda, et komisjon ja nõukogu ei oleks tohtinud nende segude suhtes algatada kõrvalehoidmist käsitlevaid menetlusi.

117    Hageja teine etteheide tuleb seega tagasi lükata.

–       Võimu kuritarvitamine

118    Oma kolmandas etteheites väidab hageja, et võimu kuritarvitamata ei saanud komisjon ja nõukogu laiendada esialgseid tollimakse kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste abil segude ≤B20 impordile, vaid nad oleksid pidanud algatama selle impordi suhtes dumpinguvastase algmääruse artikli 5 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 10 alusel uued uurimised. Hageja lisab repliigis, et komisjon oleks vähemalt pidanud omal algatusel dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 19 alusel meetme uuesti läbi vaatama.

119    Nõukogu, keda toetavad komisjon ja EBB, leiab, et hageja argumendid ei ole põhjendatud. Lisaks ei esitanud hageja oma argumenti, mille kohaselt komisjon pidi algatama vähemalt vahepealse läbivaatamise, ei kõrvalehoidmist käsitlevates menetlustes ega ka hagis. Seega on see argument vastuvõetamatu. Üldkohus palus hagejal seda küsimust kohtuistungil selgitada.

120    Tuleb meenutada, et õigusakti puhul on võimu kuritarvitamisega tegemist vaid siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja omavahel kokkusobivate tõendite põhjal selgub, et õigusakt on vastu võetud eranditult või peamiselt muude eesmärkide saavutamiseks kui need, millele viidati, või aluslepingus spetsiaalselt vastava juhtumi lahendamiseks ette nähtud menetluse vältimiseks (vt Üldkohtu 8. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas T‑266/97: Vlaamse Televisie Maatschappij vs. komisjon, EKL 1999, lk II‑2329, punkt 131 ja seal viidatud kohtupraktika).

121    Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui ta järeldas, et hageja eksporditud segud ≤B20 kujutasid endast vaatlusaluse toote muutmist vähesel määral dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ning subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 1 ja lõike 3 punkti a tähenduses. Samuti ei takistanud segude ≤B20 väljajätmine esialgsete määruste kohaldamisalast komisjonil ja nõukogul algatamast hageja impordi suhtes kõrvalehoidmist käsitlevaid menetlusi (vt eespool punkt 116).

122    Sellest tuleneb, et komisjon ja nõukogu ei eiranud dumpinguvastases määruses ja subsiidiumidevastases määruses käesoleva juhtumi asjaolude käsitlemiseks spetsiaalselt ette nähtud menetlust.

123    Seega tuleb kolmas etteheide tagasi lükata, ilma et oleks vaja analüüsida, kas on vastuvõetav hageja argument, mille kohaselt komisjonil oli kohustus algatada kõrvalehoidmist käsitleva menetluse asemel vähemalt vahepealne läbivaatamine.

124    Kõike eeltoodut arvestades tuleb hageja esimese väite esimene osa, mis käsitleb segude >B20 ja ≤B20 vahelisi erinevusi ning viimaste sõnaselget väljajätmist esialgsete määruste kohaldamisalast, tagasi lükata.

 Esimese väite teine osa, mille kohaselt ei ole vaadeldavat toodet muudetud

125    Hageja väidab, et segusid ≤B20 ei ole dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ning subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 1 ja lõike 3 punkti a tähenduses „vähesel määral muudetud”, kuna need segud on alati olemas olnud ning neid ei ole loodud spetsiaalselt selleks, et esialgsetest tollimaksudest kõrvale hoida.

126    Selles osas tuleb sarnaselt nõukoguga nentida, et dumpinguvastase algmääruse ja subsiidiumidevastase algmääruse sätted, mis reguleerivad kõrvalehoidmist käsitlevaid menetlusi, ei kohusta tõendama, et nende sätete tähenduses „vähesel määral muudetud samasugused tooted” on loodud spetsiaalselt selleks, et vältida tollimaksude tasumist.

127    Nagu eespool punktidest 13–15, 25 ja 39 selgub, olid segud ≤B20 olemas Ühendriikide turul, kuid neid ei olnud liitu eksporditud. Segude ≤B20 import Euroopasse algas alles pärast esialgsete tollimaksude kehtestamist. Kuna neil segudel on segudega >B20 väga sarnased füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning liidus sama kasutusotstarve (vt eespool punkt 104), siis oli nõukogul õigus, kui ta subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjenduses 65 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjenduses 70 järeldas, et hageja imporditud segud ≤B20 kujutasid endast vaatlusaluse toote muutmist vähesel määral.

128    Seega tuleb esimese väite teine osa ja järelikult esimene väide tervikuna tagasi lükata.

 Teine väide, mis käsitleb ilmseid hindamisvigu hagejat puudutavate asjaolude hindamisel

129    Teine väide, mis heidab nõukogule ette mitut ilmset hindamisviga, koosneb kolmest osast.

130    Esimene osa puudutab vaatlusaluse toote muutmise tagasipööratavust ja põhineb tõdemusel, et segusid ?B20 ei saa töödelda, et neist pärast importimist uuesti segud >B20 saada.

131    Väite teises osas eitab hageja seda, et temaga seoses olid aset leidnud kaubandusstruktuuri muutused dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses.

132    Väite kolmandas osas väidab hageja, et nõukogu ei hinnanud nõuetekohaselt majanduslikke põhjendusi, mille hageja oli segude <B15 impordi kohta esitanud.

 Teise väite esimene osa, mille kohaselt ei ole segusid ?B20 võimalik töödelda, et neist uuesti segud >B20 saada

133    Hageja märgib, et segusid ?B20 ei saa töödelda, et neist uuesti segud >B20 saada, mistõttu on esialgsetest tollimaksudest kõrvalehoidmine tegelikult võimatu. Kuna vaidlustatud määrustes on kinnitatud vastupidist, siis on neis tehtud ilmseid hindamisvigu.

134    Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidlustab hageja argumendid.

135    Kõigepealt tuleb nentida, et vastupidi hageja väitele ei ole nõukogu vaidlustatud määrustes kunagi väljendanud seisukohta, et segusid ≤B20 võidi töödelda, et neist taas segud >B20 saada.

136    Järgmiseks tuleb sarnaselt nõukoguga märkida, et nõudes, et muudetud tootest saaks pärast importi uuesti vaatlusalune toode, lisab hageja kõrvalehoidmise kindlakstegemiseks uue kriteeriumi, mida dumpinguvastases algmääruses ega subsiidiumidevastases algmääruses ei ole. Nii näib hageja segi ajavat eri liiki kõrvalehoidmised, mida nendes määrustes käsitletakse. Käesolevas asjas hõlmas uurimine muu hulgas dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ning subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 1 ja lõike 3 punkti a tähenduses „vähesel määral muudetud samasuguse toote” importi. See kõrvalehoidmise viis erineb dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõikes 2 kirjeldatud kõrvalehoidmisest, mis seisneb vaadeldava toote impordis osadena, et need seejärel liidus kokku panna ja sellega vältida terviktootele kehtestatud tollimaksu tasumist.

137    Nagu eespool punktis 104 märgitud, on hageja imporditud segude ≤B20 füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused väga sarnased segude >B20 omadustega ning neil on liidus sama kasutusotstarve. Nendest järeldustest piisab, et asuda seisukohale, et need segud on dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõike 1 ja lõike 3 punkti a tähenduses „vähesel määral muudetud samasugused tooted”.

138    Seega tuleb teise väite esimene osa tagasi lükata.

 Teise väite teine osa, mis käsitleb kaubandusstruktuuri muutuste puudumist

139    Hageja kinnitab, et temaga seoses ei ole toimunud kaubandusstruktuuri muutusi. Ta ei ole nimelt oma käitumist muutnud ega lõpetanud esialgsest tollimaksust puudutatud toodete importi, kuna ta ei olnud neid tooteid enne esialgsete määruste vastuvõtmist kunagi importinud. Seega ei saa teda süüdistada kõrvalehoidmises meetmest, mis teda ei puudutanud.

140    Nõukogu vaidlustab hageja argumendid.

141    Tuleb märkida, et vastupidi hageja väitele ei nõua dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõige 1 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõige 3 selleks, et tuvastada kaubandusstruktuuri muutumine, et ettevõtjad, kelle suhtes on algatatud kõrvalehoidmist käsitlev menetlus, oleksid esialgse tollimaksuga maksustatud tooteid varem importinud. Selline tingimus piiraks kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste kohaldamisala märkimisväärselt ja põhjendamatult.

142    Nende menetluste eesmärk on kaitsta liidu tootmisharu teatava importi eest, sõltumata sellest, kes on need ettevõtjad, kes selles impordis osalevad. Käesolev kohtuasi puudutab „vähesel määral muudetud samasuguse toote” importi. Niisiis on tegemist asendustoodete impordiga, et vältida esialgsete tollimaksude kohaldamist, kuigi neid tooteid müüakse ikka dumpinguhindadega või need on subsideeritud, kahjustavad liidu tootmisharu või kahjustavad esialgsete tollimaksude parandavat mõju. Kaubandusstruktuuri muutumise kindlakstegemiseks piisab, kui institutsioonid tuvastavad, et esialgse tollimaksuga maksustatud toodete asemel on tekkinud asendustoote import, ning siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, kas uued imporditehingud on teinud ettevõtjad, keda esialgne tollimaks juba puudutas.

143    Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et algse vaatlusaluse toote import pärast esialgse tollimaksu kehtestamist peaaegu lõppes ning et samal ajal algas Ühendriikide päritolu segude ≤B20 eksport liitu.

144    Neil asjaoludel oli komisjonil ja nõukogul õigus, kui nad tuvastasid vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõikele 1 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõikele 3, et Ühendriikide ja liidu vaheline kaubandusstruktuur on muutunud.

145    Järelikult tuleb teise väite teine osa tagasi lükata.

 Teise väite kolmas osa, mis käsitleb hinnangut hageja esitatud majanduslikele põhjendustele

146    Hageja väidab, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui ta tema puhul järeldas, et segude <B15 ekspordi alustamiseks ei olnud muud piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust kui esialgsetest tollimaksudest kõrvalehoidmine.

147    Hageja meenutab sellega seoses, et ta alustas oma tegevust biodiisli sektoris alles 2009. aasta alguses, et toetada BP kontserni tegevust, ning märgib, et ta otsustas importida liitu segusid <B15 puhtmajanduslikel põhjustel. Hageja sõnul võimaldas seda laadi segu tal esiteks vältida erilaevade kasutamist – mis on väiksemad ja kulukamad, kuid on segude ≥B15 mereveol Marpoli konventsiooni kohaselt kohustuslikud (vt eespool punkt 98) – ja vedada segusid oma laevastiku tavalistel laevadel, mille suhtes on sõlmitud pikaajaline tšarterleping. Teiseks oli lihtsam ladustada neid segusid Amsterdam-Rotterdam-Antwerpeni piirkonnas (edaspidi „ARA piirkond”) – kus ta hoidis diislitoodangu ülejääke, mida ta kavatses kasutada segude B7 ja B5 tootmiseks – tsisternides, mis ei olnud mõeldud FAME säilitamiseks. Kolmandaks täpsustab hageja, et BP France’i terminal, mis asus Lõuna‑Prantsusmaal Frontignan’is, kuhu ta eksportis „märkimisväärse koguse” biodiislit, ei saanud vastu võtta erilaevu, milles segusid ≥B15 tuli vedada. Kohtuistungil rõhutas hageja seda viimast argumenti ning selgitas, et tal oli Lõuna‑Prantsusmaal segudele B7 ja B5 suur nõudlus ning ta segas Frontignan’i terminalis Ühendriikidest pärit segud <B15 ARA piirkonnast pärit diisliülejäägiga.

148    Nõukogu, keda toetavad komisjon ja EBB, vaidleb hageja argumentidele vastu.

149    Kõigepealt tuleb märkida, et hageja esitab segude <B15 liitu impordi õigustamiseks peamiselt logistilised põhjendused. Kuigi logistilised kaalutlused võivad etendada olulist rolli majandustegevusega tegelema hakkamise otsuse tegemisel, ei saa pelgalt need sellist otsust õigustada. Üldiselt alustatakse majandustegevust tasuvusanalüüsi alusel. Sellises analüüsis võib võimalus vältida esialgseid tollimakse – mille puhul ei ole vaidlustatud, et need on kõrged – osutuda majanduslikult olulisemaks teguriks, kui on logistilised kaalutlused.

150    Sellega seoses tuleb esiteks tõdeda, et hageja ei ole vaidlustanud nõukogu väidet, et selle pealt, et segude ≥B15 vedamiseks ei kasutatud erilaevu – mida hageja möönis –, oli võit vaid 2,3% esialgsete tollmaksude summast, mida ta kõrvalehoidmist käsitleval menetlusperioodil vältis. Neil asjaoludel tegi nõukogu õigesti, kui ta ei nõustunud hageja majanduslike põhjendustega, mis puudutasid biodiisli segude mereveol tavaliste laevade valikut.

151    Mis teiseks puutub segude B100 ja B99,9 tsisternidesse ladustamise raskustesse ARA piirkonnas, mineraaldiisli ülejääki selles piirkonnas ja Frontignan’i terminali tehnilistesse piirangutesse, siis tuleb nentida, et hageja selgitused ei ole eriti veenvad. Igal juhul ei ole hageja esitanud ühtegi konkreetset asjaolu, mis võimaldaks mõista nende toimingute tasuvust. Hageja ei esita ka mis tahes kvantifitseeritud või dokumenteeritud arvandmeid, mis tõendaks nõudluse olemasolu seda laadi segudele Lõuna‑Prantsusmaal. Veel tuleb märkida, et see argument esitati alles kohtuistungil. Pealegi on hageja keerukas ja põhjendamata tees biodiisli nõudluse kohta Lõuna‑Prantsusmaal vastuolus konkreetsete arvudega, mille esitasid komisjon ja nõukogu. Nende arvude kohaselt lõppes segude >B20 import pärast esialgsete tollimaksude kehtestamist peaaegu täielikult, samas aga algas segude ≤B20 import alles pärast seda kuupäeva (vt eespool punkt 39). Samuti on selge, et esialgsete tollimaksude määra peeti küllaltki kõrgeks, mistõttu pakkus selliste asendustoodete import nagu segud ≤B20 majanduslikku huvi.

152    Neist kaalutlustest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et nõukogul oli õigus järeldada, et segude <B15 impordiks ei olnud hagejal muud piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust kui esialgsete tollimaksude kehtestamine.

153    Seega tuleb teise väite kolmas osa ning sellest lähtudes teine väide tervikuna tagasi lükata.

 Kolmas väide, mis käsitleb põhjendamiskohustuse rikkumist

154    Hageja väidab, et vaidlustatud määrused on esialgsete tollimaksude laiendamiseks ebapiisavalt põhjendatud. Hageja sõnul pidi nõukogu esitama üksikasjalikuma põhjenduse, kuna sellel laiendamisel on hagejale olulised tagajärjed.

155    Hageja kinnitab sellega seoses esiteks, et nõukogu ei vastanud tema argumentidele, mille kohaselt ei saanud segusid ?B20 pärast importimist enam kõrgema sisaldusega segudeks töödelda, ega argumentidele, mille kohaselt ei saanud ta kõrvale hoida meetmest, mis teda algselt ei puudutanud. Teiseks leiab hageja, et nõukogu oli järeldanud, et ainus majanduslik põhjendus segude ≤B20 ekspordiks oli subsiidiumide andmine Ühendriikides ning kavatsus vältida esialgsete tollimaksude tasumist. Kolmandaks väidab hageja, et nõukogu ei selgitanud, kuidas ta võis laiendada kõnealuseid meetmeid segudele ?B20, kuigi ta oli esialgses uurimises need sõnaselgelt vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratluse alt välja jätnud. Neljandaks lisas hageja kohtuistungil, et dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjenduses 79 ei täpsustatud, kuidas oli dumpingu olemasolu kõrvalehoidmist käsitlevas menetluses kindlaks tehtud. Hageja sõnul tulenes komisjoni ja nõukogu poolt Üldkohtule antud selgitustest, et komisjon oli aluseks võtnud esiteks andmed, mille üks ettevõtja oli esialgse uurimise ajal segude ≤B20 kohta esitanud, ja teiseks esialgse normaalväärtuse, mis oli segude >B20 kohta välja arvutatud ja segude ≤B20 jaoks kohandatud.

156    Nõukogu vaidlustab hageja argumendid.

157    Tuleb meenutada, et liidu institutsioonide akti põhjendusest peab selgelt ja ühemõtteliselt ilmnema õigusakti autoriks oleva institutsiooni arutluskäik selliselt, et huvitatud isikuil oleks võimalik teada saada võetud meetme põhjused ja et kohtul oleks võimalik teostada kohtulikku kontrolli (Üldkohtu 27. septembri 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑134/03 ja T‑135/03: Common Market Fertilizers vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑3923, punkt 156). Lisaks tuleb küsimust õigusakti põhjenduse kooskõlast ELTL artikliga 296 hinnata mitte üksnes selle sõnastuse alusel, vaid ka selle konteksti ja kõigi antud asja puudutavate õigusnormide alusel (vt selle kohta Euroopa Kohtu 29. veebruari 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑56/93: Belgia vs. komisjon, EKL I‑723, punkt 86, ja Üldkohtu 27. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑290/94: Kaysersberg vs. komisjon, EKL II‑2137, punkt 150).

158    Alltoodud kaalutlustest nähtub, et käesolevas asjas on nõukogu neid põhimõtteid järginud.

159    Mis esiteks puutub sellesse, et vaidlustatud määrustes ei ole sõnaselget vastust hageja teatavatele argumentidele, siis tuleb meenutada, et määrus, mis kehtestab dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, peab olema põhjendatud ainult kõigi nende faktiliste ja õiguslike asjaolude suhtes, mis on selles õigusaktis antud hinnangu jaoks asjakohased (vt selle kohta Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑314/06: Whirlpool Europe vs. nõukogu, EKL 2010, lk II‑5005, punkt 116).

160    Kuid nagu eespool punktides 136 ja 141 märgitud, ei nõua dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõige 1 ega subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 lõiked 1 ja 3 seda, et muudetud tootest saaks pärast importi uuesti vaatlusalune toode, ega seda, et need ettevõtjad, kelle suhtes on käimas kõrvalehoidmist käsitlev menetlus, oleksid varem esialgsete tollimaksudega maksustatud tooteid importinud. Seega ei olnud nõukogu kohustatud hageja sellekohaste argumentide suhtes seisukohta võtma.

161    Mis teiseks puutub segude ≤B20 impordi majanduslikesse õigustustesse, siis tuleb märkida, et vaidlustatud määrusi kritiseerides püüab hageja vaidlustada selles küsimuses tehtud nõukogu järelduse – nagu see on esitatud subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendustes 70, 71 ja 76 ning dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendustes 75, 76 ja 81 – põhjendatust, selle asemel et viidata nende õigustuste põhjendamata jätmisele. Seega tuleb hageja argument tagasi lükata.

162    Mis kolmandaks puutub selle kohta esitatud põhjendust, et esialgseid tollimakse laiendati segudele ≤B20, mis varem olid esialgsete määruste kohaldamisalast välja jäetud, siis viitas nõukogu subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendustes 55 ja 56 ning dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendustes 60 ja 61 National Biodiesel Board’i (NBB) – kes esindab Ühendriikide biodiisli tootmisharu – ja teiste huvitatud isikute argumentidele, kes olid selle väljajätmise kohta arvamust avaldanud. Nõukogu märgib subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjendustes 57–59 ning dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjendustes 62–64 neile argumentidele vastuseks, et kõnesoleval juhul oli olemas piisavalt „esmapilgul usutavaid tõendeid kõrvalehoidmise kohta” dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 23 tähenduses. Nõukogu lisas, et nendes sätetes ette nähtud menetlus ei muuda vaatlusaluse või samasuguse toote määratlust. Subsiidiumidevastase vaidlustatud määruse põhjenduses 65 ja dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjenduses 70 selgitas nõukogu, miks ta oli seisukohal, et segusid ≤B20 võis käsitada „vaatlusaluse toote muutmisena vähesel määral”, mille suhtes võis algatada kõrvalehoidmist käsitleva menetluse.

163    Vastupidi hageja väitele ei ole see põhjendus mingil moel puudulik.

164    Mis neljandaks puutub hageja poolt kohtuistungil esitatud argumenti, mis käsitleb selle põhjendamist, kuidas dumping oli tuvastatud, siis tuleb kõigepealt meenutada, et põhjenduse puudumine või ebapiisav põhjendamine on avalikul huvil põhinev väide, mida liidu kohus võib või koguni peab uurima omal algatusel (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 20. veebruari 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑166/95 P: komisjon vs. Daffix, EKL 1997, lk I‑983, punkt 24). Sellest järeldub, et hageja argumenti ei saa hilinenud esitamise tõttu tagasi lükata.

165    Tuleb märkida, et nõukogu täpsustas dumpinguvastase vaidlustatud määruse põhjenduses 79, et „[v]astavalt algmääruse artikli 13 lõigetele 1 ja 2 uuriti, kas esineb dumpingut võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtustega” ning et „[k]aalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu esinemist”.

166    See põhjendus toob õiguslikult piisavalt välja need asjaolud, mille alusel dumpingu olemasolu tuvastati.

167    Sellest tuleneb, et hageja kolmas väide tuleb tagasi lükata.

 Neljas väide, mis käsitleb diskrimineerimise keelu ja hea halduse põhimõtete rikkumist

168    Oma neljandas väites märgib hageja, et ta tegi kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste käigus täielikult koostööd, kuid talle kehtestati siiski sama määr, mis kõigile teistele ettevõtjatele, kes koostööd ei teinud või kes ei olnud endast esialgse uurimise ajal teada andnud, ehk antud juhul on see eespool punktis 21 nimetatud kolmas ettevõtjate kategooria. Hageja ei osalenud esialgses uurimises aga seetõttu, et sel ajal ei olnud ta veel biodiisli eksportija.

169    Oma erilist olukorda arvestades leiab hageja esiteks, et nõukogu oleks diskrimineerimise keelu põhimõttest lähtudes pidanud kehtestama talle sellise määra, nagu esialgse uurimise ajal koostööd teinud, kuid valimist väljajäetud ettevõtjatele, kes on loetletud esialgsete määruste lisas, ehk antud juhul eespool punktis 20 nimetatud teine ettevõtjate kategooria. Hageja on arvamusel, et ta on nende ettevõtjatega samas olukorras.

170    Teiseks kinnitab hageja, et teave, mille ta kõrvalehoidmist käsitleva menetluse ajal esitas, oleks pidanud olema piisav, et kohelda teda individuaalselt. Nõukogu oleks pidanud hea halduse põhimõttest lähtudes kohtlema esialgu uurimisega hõlmamata ettevõtjaid individuaalselt, mitte määrama neile meetmeid meelevaldselt ja uurimata, millisel määral need ettevõtjad dumpinguga tegelesid või ei tegelnud. Vastuseks EBB menetlusse astumise seisukohtadele märkis hageja, et komisjon andis talle mõista, et ta ei pea hageja eksporti kõrvalehoidmiseks. Samas ei heida ta hea halduse põhimõtte rikkumist ette sõnaselgelt ega tee viimasest väitest ühtegi järeldust.

171    Nõukogu, keda toetab komisjon, leiab, et hageja argumendid ei ole asjakohased.

172    Mis esiteks puutub etteheitesse, mis käsitleb diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumist, siis tuleb sarnaselt nõukoguga tõdeda, et hageja ei ole samas olukorras, kui need ettevõtjad, kes esialgse uurimise ajal koostööd tegid ja keda valimisse ei kaasatud. Kuigi hageja tegi liidu institutsioonidega kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste ajal koostööd, hoidis ta oma impordiga esialgsetest tollimaksudest kõrvale. Erinevalt klassikalistest dumpinguvastastest ja subsiidiumidevastastest menetlustest, mille tulemusel võidakse koostööd teinud ettevõtjatele kehtestada madalamad tollimaksud, ei kehtestata kõrvalehoidmist käsitlevates menetlustes mingisugust tollimaksu, vaid piirduvad selle esialgse tollimaksu laiendamisega, millest kõrvale hoiti.

173    Kui hageja ei oleks vaidlusalustest meetmetest kõrvale hoidnud, oleksid tema suhtes põhimõtteliselt olnud kohaldatavad kõigile teistele ettevõtjatele kohaldatavad tollimaksud, välja arvatud juhul, kui ta oleks enne segude >B20 importimist dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 4 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 20 alusel taotlenud uue eksportijana individuaalset kohtlemist ja selle saanud.

174    Neil asjaoludel ei rikkunud nõukogu diskrimineerimise keelu põhimõtet, kui ta kehtestas hageja suhtes jääktollimaksud, mida kohaldati kõigile teistele ettevõtjatele, kes ei olnud koostööd teinud või kes ei olnud esialgse uurimise ajal endast teada andnud.

175    Lisaks tuleb märkida, et hageja suhtes kohaldatavate jääktollimaksude puhul, kuigi need on kõrged, võeti juba arvesse ettevõtjate poolt esialgses uurimises tehtud koostöö üldiselt kõrget taset (81%) (vt eespool punkt 21).

176    Mis teiseks puutub etteheitesse, et kuna hagejat ei koheldud individuaalselt, on rikutud hea halduse põhimõtet, siis selle kohta tuleb nentida, et selline kohtlemine ei olnud kõrvalehoidmist käsitlevates menetlustes võimalik. Nagu eespool punktis 172 märgitud, on nende menetluste eesmärk laiendada asjaomasele impordile neid tollimakse, mille nõukogu esialgu kehtestas selle määrusega, mille kohaldamisalast on kõrvale hoitud, kuid ei kehtesta meetmetest kõrvale hoidnud ettevõtjate impordi dumpingu- või subsiidiumi- ja kahjumimarginaali põhjal arvutatud uusi tollimakse. Lisaks sellele oli võimalus kohelda hagejat individuaalselt kui uut eksportijat eespool punktis 105 toodud põhjustel välistatud.

177    Tuleb lisada, et asjaolu, et hageja ei osalenud esialgses uurimises, kuna ta tol ajal biodiislit liitu ei importinud, ei õigusta seda, et teda erandkorras hea halduse põhimõte alusel individuaalselt koheldaks. Nagu eespool punktis 141 märgitud, ei nõua dumpinguvastane ja subsiidiumidevastane algmäärus, et ettevõtjad, kelle suhtes on algatatud kõrvalehoidmist käsitlev menetlus, oleksid varem importinud esialgse tollimaksuga maksustatud tooteid. Nagu komisjon rõhutab, ei ole neil asjaoludel erandlik, kui tootjate või importijate suhtes, keda esialgsed määrused ei puudutanud, kehtestatakse kõrvalehoidmist käsitleva menetluse tulemusena laiendatud tollimaksud. Sellisel juhul vastavad laiendatud tollimaksud esialgsetes määrustes kindlaksmääratud jääktollimaksudele.

178    Seega ei ole põhjendatud see hageja etteheide, et kuna teda ei koheldud individuaalselt, on rikutud hea halduse põhimõtet.

179    Kõigest eeltoodust tuleneb, et hageja neljas väide tuleb tagasi lükata ja hagi tervikuna rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

180    Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

181    Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt nõukogu ja EBB nõudele välja mõista hagejalt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

182    Kodukorra artikli 87 lõike 4 esimese lõigu alusel kannab komisjon ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (neljas koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista BP Products North America Inc‑lt välja Euroopa Liidu Nõukogu ja European Biodiesel Board’i (EBB) kohtukulud ning jätta tema kohtukulud tema enda kanda.

3.      Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

Martins Ribeiro Dehousse van der Woude

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. jaanuaril 2014 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Õiguslik raamistik

Vaidluse taust

Esialgsed menetlused

Kõrvalehoidmist käsitlevad menetlused

Menetlus ja poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

1.  Vastuvõetavus

2.  Sisulised küsimused

Esimene väide, mis käsitleb dumpinguvastase algmääruse, subsiidiumidevastase algmääruse ja õiguskindluse põhimõtte rikkumist ning võimu kuritarvitamist esialgsete tollimaksude laiendamisega kõrvalehoidmist käsitlevate menetluste kaudu

Esimese väite esimene osa, mis käsitleb segude >B20 ja B20 vahelisi erinevusi ning seda, et viimased on esialgsete määruste kohaldamisalast sõnaselgelt välja jäetud

–  Segude B20 ja >B20 olulised omadused

–  Segude B20 sõnaselge väljajätmine esialgsete määruste kohaldamisalast

–  Võimu kuritarvitamine

Esimese väite teine osa, mille kohaselt ei ole vaadeldavat toodet muudetud

Teine väide, mis käsitleb ilmseid hindamisvigu hagejat puudutavate asjaolude hindamisel

Teise väite esimene osa, mille kohaselt ei ole segusid B20 võimalik töödelda, et neist uuesti segud >B20 saada

Teise väite teine osa, mis käsitleb kaubandusstruktuuri muutuste puudumist

Teise väite kolmas osa, mis käsitleb hinnangut hageja esitatud majanduslikele põhjendustele

Kolmas väide, mis käsitleb põhjendamiskohustuse rikkumist

Neljas väide, mis käsitleb diskrimineerimise keelu ja hea halduse põhimõtete rikkumist

Kohtukulud

* Kohtumenetluse keel: inglise.