ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

6. september 2010

Kohtuasi T‑60/08 P

Georgi Kerelov

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Töölevõtmine – Konkursiteade – Reservnimekirja kandmata jätmine – Konkursilt kõrvaldamine selle reegli rikkumise tõttu, mis keelab kandidaatidel olla vahetult või kaudselt kontaktis konkursikomisjoniga – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 29. novembri 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑19/07: Kerelov vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑399 ja II‑A‑1‑2227), millega taotletakse selle kohtuotsuse tühistamist.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Georgi Kerelovi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Tähtaeg – Lisatähtaeg seoses suurte vahemaadega

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 9; Üldkohtu kodukord, artikli 96 lõige 4 ja artikli 102 lõige 2)

2.      Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Tõendite hindamise kontroll Üldkohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11)

3.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Distsiplinaarpädevus kandidaadi konkursilt kõrvaldamiseks

(Personalieeskirjad, artikkel 30; III lisa artikli 5 viies lõik)

4.      Apellatsioonkaebus – Väited – Õigusnormi väidetava rikkumise määratlemata jätmine – Vastuvõetamatus

(EÜ artikkel 225a; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1; Üldkohtu kodukord, artikli 138 lõike 1 esimese lõigu punkt c)

1.      Üldkohtu kodukorra artikli 96 lõike 4 kohaselt peatub tasuta õigusabi taotluse esitamisega hagiavalduse esitamise tähtaeg kuni selle taotluse üle otsustava määruse kättetoimetamiseni. Lisatähtaega seoses suurte vahemaadega ei saa pidada menetlustähtajast eraldiseisvaks tähtajaks, vaid tegemist on lihtsalt menetlustähtaja pikendamisega. Hagi esitamise tähtaega kodukorra artikli 96 lõike 4 tähenduses tuleb mõista kui menetlustähtaega, mida on pikendatud seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.

(vt punktid 14–16)

Viited:

Üldkohus: 20. november 1997, kohtuasi T‑85/97: Horeca-Wallonie vs. komisjon (EKL 1997, lk II‑2113, punkt 26).

2.      Ainult esimese astme kohus on esiteks pädev faktilisi asjaolusid tuvastama – välja arvatud juhul, kui tema tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb talle esitatud toimikumaterjalidest – ja teiseks neid faktilisi asjaolusid hindama. Seega ei ole faktiliste asjaolude esimese astme kohtus hindamine Üldkohtu kontrollile alluv õiguslik küsimus, välja arvatud juhul, kui kohtule esimeses astmes esitatud tõendeid on moonutatud.

Apellatsioonikohus, kes ei ole pädev tuvastama faktilisi asjaolusid, ei ole samuti pädev analüüsima tõendeid, millele kohus esimeses astmes on tuginenud nendest faktilistest asjaoludest tehtud järelduste tegemiseks. Juhul kui need tõendid on hangitud õiguspäraselt, kui on järgitud tõendamiskoormise ning tõendite hankimise suhtes kohaldatavaid õiguse üldpõhimõtteid ja menetlusnorme, on üksnes esimese astme kohus pädev hindama talle esitatud tõendite väärtust. Niisugune hindamine ei kujuta endast seega Üldkohtu kontrollile allutatud õigusküsimust, välja arvatud juhul, kui tõendeid on moonutatud.

Selline moonutamine peab selgelt nähtuma toimikumaterjalidest, ilma et faktilisi asjaolusid ja tõendeid oleks vaja uuesti hinnata.

(vt punktid 28 ja 29)

Viited:

Euroopa Kohus: 27. aprill 2006, L vs. komisjon, C‑230/05 P (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 45 ja 46).

Üldkohus: 8. september 2008, kohtuasi T‑222/07 P: Kerstens vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑37 ja II‑B‑1‑267, punktid 60–62); 8. september 2009, kohtuasi T‑404/06 P: ETF vs. Landgren (EKL 2009, lk II‑2841; EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑57 ja lk II‑B‑1‑337, punktid 191 ja 192).

3.      Pädevus koostada sobivate kandidaatide nimekiri on personalieeskirjade artikli 30 ja III lisa artikli 5 viienda lõiguga sõnaselgelt antud konkursikomisjonile, mis tingimata tähendab, et konkursikomisjon on pädev kõrvaldama konkursilt kandidaadi, kes rikkus konkursiteates sätestatud keeldu võtta ühendust konkursikomisjoni liikmetega.

(vt punkt 61)

4.      EÜ artiklist 225a, Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 11 lõikest 1 ja Üldkohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 esimese lõigu punktist c tuleneb, et apellatsioonkaebuses näidatakse täpselt otsuse, mille tühistamist taotletakse, kritiseeritavad osad, samuti seda taotlust konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid.

Apellatsioonkaebus, mis ei sisalda argumente, mis on konkreetselt suunatud asjaomases kohtuotsuses või kohtumääruses toime pandud õigusnormide rikkumiste selgitamisele, ei vasta sellele nõudele.

Lisaks tuleb pidada ilmselgelt vastuvõetamatuks väiteid, mis on liiga üldised ja ebatäpsed, et anda neile õiguslikku hinnangut.

(vt punktid 75 ja 76)

Viited:

Euroopa Kohus: 17. september 1996, kohtuasi C‑19/95 P: San Marco vs. komisjon (EKL 1996, lk I‑4435, punkt 37); 8. juuli 1999, kohtuasi C‑51/92 P: Hercules Chemicals vs. komisjon (EKL 1999, lk I‑4235, punkt 113); 1. veebruar 2001, liidetud kohtuasjad C‑300/99 P ja C‑388/99 P: Area Cova jt vs. nõukogu (EKL 2001, lk I‑983, punkt 37); 12. detsember 2006, kohtuasi C‑129/06 P: Autosalone Ispra vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 31 ja 32); 29. november 2007, kohtuasi C‑107/07 P: Weber vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 24).

Üldkohus: 12. märts 2008, kohtuasi T‑107/07 P: Rossi Ferreras vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑5 ja II‑B‑1‑31, punkt 27).