ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
7. detsember 2010(*)
Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse sõnamärk NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC – Varasemad siseriiklikud kujutismärgid la PERLA – Suhteline keeldumispõhjus – Maine kahjustamine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõige 5 ja artikli 52 lõike 1 punkt a (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 5 ja artikli 53 lõike 1 punkt a)
Kohtuasjas T‑59/08,
Nute Partecipazioni SpA, varem Gruppo La Perla SpA,
La Perla Srl,
mõlema asukoht Bologna (Itaalia), esindajad: advokaadid R. Morresi ja A. Dal Ferro,
hagejad,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajd: L. Rampini, hiljem O. Montalto,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus oli
Worldgem Brands Srl, varem Worldgem Brands – Gestão e Investimentos Lda, asukoht Creazzo (Itaalia), esindajad: advokaadid V. Bilardo, M. Mazzitelli ja C. Bacchini,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 19. novembri 2007. aasta otsuse peale (asi R 537/2004‑2), mis tehti Nute Partecipazioni SpA ja Worldgem Brands Srl‑i vahelises kehtetuks tunnistamise menetluses,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: president I. Wiszniewska-Białecka, kohtunikud F. Dehousse ja H. Kanninen (ettekandja),
kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,
arvestades 7. veebruaril 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 21. mail 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti kostja vastust,
arvestades 9. mail 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 1. augustil 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud repliiki,
arvestades 20. oktoobril 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja vasturepliiki,
arvestades Üldkohtu esimese koja koosseisu muutust,
arvestades 11. mail 2010 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Menetlusse astuja Worldgem Brands Srl, varem Worldgem Brands – Gestão e Investimentos Lda, mis oli enne Cielo Brands – Gestão e Investimentos Lda, esitas 30. detsembril 1997 vastavalt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul, asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC.
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 14 ja vastasid taotluse esitamise ajal järgmisele kirjeldusele: „Juveeltooted, kuldehted ja horoloogilised tooted; väärismetallid; pärlid; vääriskivid.”
4 Taotletud kaubamärk registreeriti 21. juulil 1999.
5 Esimene hageja Nute Partecipazioni SpA, varem Gruppo La Perla SpA taotles 15. aprillil 2002 selle registreeringu kehtetuks tunnistamist esiteks vastavalt määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punktile a (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt a), kuna kõnealune registreering on vastuolus absoluutsete keeldumispõhjustega, mis on ette nähtud sama määruse artikli 7 lõike 1 punktides a ja b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid a ja b), ning teiseks vastavalt viidatud määruse artikli 52 lõike 1 punktile a (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkt a), põhjusel et kõnealune registreering on vastuolus suhteliste keeldumispõhjustega, mis on ette nähtud viidatud määruse artikli 8 lõike 1 punktis b ja artikli 8 lõikes 5 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõige 5).
6 Varasemad Itaalias kaitstud kaubamärgid, millele kehtetuks tunnistamise taotluse toetuseks on tuginetud, on eelkõige järgmised:
– kujutismärk la PERLA, mis on alates 20. märtsist 1996 registreeritud nr 769526 all järgmistele klassi 25 kuuluvatele kaupadele: „Supelkostüümid, spordirõivad ja rõivad üldiselt” ja on kujutatud järgmiselt:
– kujutismärk la PERLA, mis on alates 8. oktoobrist 1997 registreeritud nr 804992 all eelkõige järgmistele klassi 14 kuuluvatele kaupadele: „Juveeltooted ja ehted, horoloogilised tooted” ja on kujutatud järgmiselt:
7 Selleks et tõendada oma kaubamärkide mainet ning neile tekitatud kahju, esitas esimene hageja tühistamisosakonnale kehtetuks tunnistamise taotluse toetuseks dokumendid, mille seas olid eeskätt kaubamärkide registreeringute loetelud, ajakirjanduses avaldatud artiklid, loetelu kauplustest nimega „La Perla” ning statistika hageja käibe ja reklaamkulutuste kohta.
8 Tühistamisosakond tunnistas 4. mail 2004 ühenduse kaubamärgi NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC kehtetuks põhjendusega, et seda kaubamärki kasutades saab selle omanik määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses ebaõiglaselt ära kasutada nr 769526 all registreeritud kujutismärgi la PERLA mainet.
9 Menetlusse astuja esitas 1. juulil 2004 määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) ühtlustamisametile tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.
10 Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda rahuldas 25. jaanuari 2005. aasta otsusega (edaspidi „esimene otsus”) menetlusse astuja kaebuse ja tühistas tühistamisosakonna otsuse. Ta asus seisukohale, et ühenduse kaubamärk NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC ei ole piisavalt sarnane kujutismärgiga la PERLA, mida puudutab registreering nr 769526, ega teiste kaubamärkidega, mis on loetletud kehtetuks tunnistamise taotluses, et saaks järeldada, et esineb niisugune segiajamise tõenäosus, nagu on sätestatud määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b, või et nende kaubamärkide vahel on seos, et kohaldada määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5.
11 Esimene hageja esitas hagiavaldusega, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 1. aprillil 2005 ja mis registreeriti viitenumbri T‑137/05 all, hagi, milles palus tühistada esimene otsus ja viitas esiteks määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumisele, teiseks selle määruse artikli 8 lõike 1 punkti b ja kolmandaks põhjendamiskohustuse rikkumisele. Ühtlustamisamet toetas esimese hageja nõudeid osas, milles nendega paluti esimene otsus tühistada põhjusel, et määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5 ja artikli 52 lõike 1 punkti a on ebaõigelt kohaldatud.
12 Üldkohus rahuldas esimese hageja hagi 16. mai 2007. aasta otsusega kohtuasjas T‑137/05: La Perla vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Worldgem Brands (NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC) (EKL 2007, lk II‑47, edaspidi „Üldkohtu otsus”), tõdedes esiteks, et nr 769526 all registreeritud varasema kaubamärgi la PERLA maine on tõendatud, ja teiseks, et apellatsioonikoda tegi vea, kui järeldas, et nr 769526 all registreeritud varasem kaubamärk la PERLA ja kaubamärk NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC ei ole piisavalt sarnased, et nende vahel oleks võimalik tuvastada seost, mis on nõutav määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamiseks. Sellest tulenevalt tühistas Üldkohus esimese otsuse, hindamata ühtlustamisameti asemel, kas on täidetud tingimus, et on olemas oht, et kaubamärgi NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC kasutamine ilma tungiva põhjuseta võimaldaks selle omanikul kasutada ebaõiglaselt ära nr 769526 all registreeritud varasema kaubamärgi la PERLA eristusvõimet või mainet või kahjustaks neid – mida tuleb hinnata ühtlustamisametil (Üldkohtu otsuse punktid 26, 33, 52 ja 53).
13 Ühtlustamisameti apellatsioonikodade juhatus määras 18. septembril 2007 asja teisele apellatsioonikojale.
14 Ühtlustamisameti teine apellatsioonikoda tühistas 19. novembri 2007. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) tühistamisosakonna otsuse. Kõigepealt tõdes ta, et ei ole tõendatud, et kaubamärk NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC võimaldab ebaõiglaselt ära kasutada nr 769526 all registreeritud varasema kaubamärgi la PERLA eristusvõimet või mainet või neid kahjustada, ja et seega ei saa määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5 kohaldada. Kasutades tühistamisosakonna volitusi, lükkas ta seejärel absoluutsetele põhjustele tuginedes kehtetuks tunnistamise taotluse tagasi.
15 Lõpuks, kasutades veel tühistamisosakonna volitusi määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamise uurimiseks, tõdes apellatsioonikoda, et klassi 14 kuuluvad ja nr 804992 all registreeritud varasema kaubamärgiga la PERLA kaitstud kaubad „juveeltooted ja ehted, horoloogilised tooted” on identsed ühenduse kaubamärgiga kaitstud kaupadega „juveeltooted, kuldehted ja horoloogilised tooted” või väga sarnased neile, ning need on väga sarnased ühenduse kaubamärgiga kaitstud kaupadele „väärismetallid; pärlid; vääriskivid”. Apellatsioonikoda jõudis järeldusele, et kõigi ühenduse kaubamärgiga NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC kaitstud kaupade puhul, välja arvatud pärlid, on tõenäoline, et Itaalia avalikkus ajab neid teistega segi. Nimelt, kuna tema hinnangul on väljend „la perla” eranditult kirjeldav ning sellel puudub pärlitega seoses eristusvõime, tuleb üksnes võrrelda varasema kaubamärgi kujutuslikku osa ühenduse kaubamärgi osaga „nimei”, ning sellest võrdlusest ei nähtu segiajamise tõenäosust.
16 Sellest tulenevalt rahuldas apellatsioonikoda kehtetuks tunnistamise taotluse järgmiste klassi 14 kuuluvate kaupade osas: „juveeltooted, kuldehted ja horoloogilised tooted; väärismetallid; vääriskivid.” Ta lükkas seevastu tagasi kehtetuks tunnistamise taotluse ja kinnitas kaubamärgi NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC kehtivust pärlite osas, mis kuuluvad samuti klassi 14.
Poolte nõuded
17 Esimene hageja ja teine hageja La Perla Srl paluvad Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus ja muuta seda, kuna sellega on ebaõigelt kohaldatud määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5 ning rikutud määruse nr 40/94 artikli 63 lõiget 6 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 65 lõige 6) ja määruse nr 40/94 artikleid 73 ja 74 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 75 ja 76);
– teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus, kuna sellega on ebaõigelt kohaldatud määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5 ning rikutud määruse nr 40/94 artikli 63 lõiget 6 ja määruse nr 40/94 artikleid 73 ja 74;
– kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsus ja/või muuta seda, kuna sellega on ebaõigelt kohaldatud määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ning rikutud määruse nr 40/94 artikli 63 lõiget 6 ja määruse nr 40/94 artikleid 73 ja 74;
– mõista kohtukulud, sealhulgas ühtlustamisameti apellatsioonikojas tekkinud kulud välja ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt.
18 Kohtuistungil piirasid hagejad oma väidete kolmandat osa, mis käsitleb nüüd üksnes vaidlustatud otsuse resolutsiooni esimest, kolmandat ja neljandat punkti, märge selle kohta kanti ka kohtuistungi protokolli. Niisiis ei puuduta see väidete osa vaidlustatud otsuse resolutsiooni teist punkti, millega apellatsioonikoda rahuldas kehtetuks tunnistamise taotluse järgmiste klassi 14 kuuluvate kaupade osas: „juveeltooted, kuldehted ja horoloogilised tooted; väärismetallid; vääriskivid.”
19 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
20 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata ja jätta vaidlustatud otsus jõusse;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
Õiguslik käsitlus
21 Hagejad esitavad sisuliselt kaks väidet, millest esimene käsitleb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumist ja teise võimalusena esitatud teine väide käsitleb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumist.
22 Tuleb asuda uurima esimest väidet.
23 Hagejad toovad esile, et apellatsioonikoda rikkus määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5. Nad heidavad apellatsioonikojale eelkõige ette seda, et ta ei järginud Üldkohtu otsust, rikkudes nii ka määruse nr 40/94 artikli 63 lõiget 6.
24 Hagejad väidavad veel, et apellatsioonikoda ei võtnud arvesse kõiki faktilisi asjaolusid ja tõendeid, mis tühistamisosakonnas esitati ja millega tõendati nii tekitatud kahju kui ka ebaõiglaselt saadud kasu, samuti ühenduse kaubamärgi NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC ilma tungiva põhjuseta kasutamist, rikkudes nii määruse nr 40/94 artikli 74 lõiget 1 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 76 lõige 1), ja et kuna apellatsioonikoda ei andnud selgitusi seoses oma seisukohaga, et need ei ole asjakohased, rikkus ta ka põhjendamiskohustust ja määruse nr 40/94 artiklit 73.
25 Repliigis viitavad hagejad määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 raames ka õiguspärase ootuse, õiguskindluse, võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtete rikkumisele.
26 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja toetavad apellatsioonikoja järeldusi, vaieldes vastu hagejate argumentidele ja on seisukohal, et apellatsioonikoda järgis Üldkohtu otsust. Mis puutub hagejate repliigis esitatud argumentidesse, siis menetlusse astuja väidab vasturepliigis, et need etteheited on hilinemise tõttu vastuvõetamatud.
27 Tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 40/94 artikli 52 lõike 1 punktile a koosmõjus sama määruse artikli 8 lõikega 5 tunnistatakse ühenduse kaubamärk ühtlustamisametile esitatud taotluse põhjal kehtetuks, kui on olemas varasem kaubamärk sama määruse artikli 8 lõike 2 tähenduses, kui ühenduse kaubamärk on identne või sarnane varasema kaubamärgiga ning kui see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis ei sarnane neile, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, kui varasema ühenduse kaubamärgi olemasolul on see omandanud ühenduses maine ja varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolul on see omandanud maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ebaõiglast ärakasutamist või kahjustamist.
28 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 ette nähtud varasema kaubamärgi laiem kaitse eeldab seega mitme tingimuse täitmist. Esiteks peab varasem väidetavalt mainekas kaubamärk olema registreeritud. Teiseks peavad viimati mainitud kaubamärk ning ühenduse kaubamärk, mille kehtetuks tunnistamist taotletakse, olema identsed või sarnased. Kolmandaks peab varasem ühenduse kaubamärk olema omandanud Euroopa Liidus maine või varasem siseriiklik kaubamärk olema omandanud asjaomases liikmesriigis maine. Neljandaks peab ühenduse kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tingima ohu, et varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet kasutatakse ära või et varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet kahjustatakse. Kuna need tingimused on kumulatiivsed, ei ole kõnealune säte kohaldatav, kui ka üks neist ei ole täidetud (vt selle kohta Üldkohtu 22. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑215/03: Sigla vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Elleni Holding (VIPS), EKL 2007, lk II‑711, punktid 34 ja 35; 11. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑150/04: Mülhens vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Minoronzoni (TOSCA BLU), EKL 2007, lk II‑2353, punkt 55, ja 30. jaanuari 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑128/06: Japan Tobacco vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Torrefacção Camelo (CAMELO), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 45).
29 Tuleb meenutada, et kui määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 nimetatud kahjustamine leiab aset, siis on see varasema ja hilisema kaubamärgi vahelise teatud sarnasuse tagajärg, mille alusel seostab asjaomane avalikkus neid kahte kaubamärki omavahel, st näeb nende vahel seost, kuigi ei aja neid segi (Euroopa Kohtu 12. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑320/07 P: Antartica vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 43; Euroopa Kohtu 30. aprilli 2009. aasta määrus kohtuasjas C‑136/08 P: Japan Tobacco vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 25; vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 27. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑252/07: Intel Corporation, EKL 2008, lk I‑8823, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 Sellise asjaomasele avalikkusele tajutava seose olemasolu on vajalik eeltingimus, kuid ei ole iseenesest piisav selleks, et tuvastada sellise kahjustamise toimumist, mille vastu määruse nr 40/94 artikli 8 lõige 5 tagab mainekate kaubamärkide kaitse (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 18. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑487/07: L’Oréal jt, EKL 2009, lk I‑5185, punkt 37).
31 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 sätestatud kaitse kohaldamiseks peab varasema kaubamärgi omanik nimelt tõendama, et hilisema kaubamärgi kasutamine „kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi [eristusvõimet] või mainet” (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Intel Corporation, punkt 37).
32 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamiseks piisab, kui esineb üks nimetatud kolmest kahjustamise viisist (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus L’Oréal jt, punktid 38 ja 42).
33 Varasema kaubamärgi omanik ei pea tõendama, et tema kaubamärgile on määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses tegelikult ning vastaval hetkel kahju tekitatud. Nimelt, kui on ette näha, et viis, kuidas hilisema kaubamärgi omanik võib kasutada varasemat kaubamärki, tekitab tulevikus selliselt kahju, siis ei ole varasema kaubamärgi omanik kohustatud ootama tegelikku kahjutekitamist, et keelata selline kasutamine. Varasema kaubamärgi omanik peab siiski tõendama selliste tegurite olemasolu, mis võimaldavad järeldada, et esineb tõsine oht, et tema kaubamärgile tulevikus niisugust kahju tekitatakse (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Intel Corporation, punkt 38).
34 Kui varasema kaubamärgi omanik on suutnud tõendada kas seda, et tema kaubamärgile tegelikult ning vastaval hetkel kahju tekitatakse või vastupidisel juhul seda, et esineb tõsine oht, et tema kaubamärgile tulevikus sel moel kahju tekitatakse, siis peab hilisema kaubamärgi omanik tõendama, et ta kasutab nimetatud kaubamärki tungiva põhjusega (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Intel Corporation, punkt 39).
35 Lõpuks tuleb sellist kahjutekitamist, mis seisneb varasema kaubamärgi eristusvõime või maine kahjustamises, hinnata nende kaupade või teenuste keskmise piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka tarbija seisukohalt, mille jaoks see kaubamärk registreeriti. Teiselt poolt, mis puutub kahjutekitamisse, mis seisneb varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ebaõiglases ärakasutamises, siis – kuivõrd keelatud on konkreetselt see, et hilisema kaubamärgi omanik kasutab varasemat kaubamärki ära – sellise kahjutekitamise olemasolu tuleb hinnata nende kaupade või teenuste keskmise piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka tarbija seisukohalt, mille jaoks hilisem kaubamärk registreeriti (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Intel Corporation, punktid 35 ja 36).
36 Käesoleval juhul tuleb meenutada, et Üldkohus asus oma otsuses seisukohale, et nr 769526 all registreeritud varasema kaubamärgi (edaspidi „kaubamärk la PERLA”) maine on tõendatud aluspesu ja supelkostüümide osas, ja kuna kaubamärgiga la PERLA ning hilisema kaubamärgiga kaitstud kaubad kuuluvad lähedastesse turuosadesse, mis hõlmavad ehteid ja naisterõivaid, siis on käesoleva juhu tingimustes vastandatud kaubamärkide vahel tuvastatud teatav sarnasus piisav, et Itaalia avalikkus näeks nende kahe kaubamärgi vahel niisugust seost, mis on nõutav määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamiseks (Üldkohtu otsuse punktid 33 ja 51).
37 Niisiis tuleb veel uurida, kas on täidetud tingimus, et esineb oht, et kaubamärgi NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC kasutamine ilma tungiva põhjuseta võimaldab selle omanikul kasutada ebaõiglaselt ära kaubamärgi la PERLA eristusvõimet või mainet või kahjustab neid.
38 Hagejad väidavad, et käesoleval juhul on kolme kõnealust liiki kahjustamist aset leidnud. Esimene hageja esitas ühtlustamisametile argumendid ja tõendid, mis on vaidlustatud otsuses kokku võetud järgmiselt:
– menetlusse astuja lõi 1999. aasta sügisel pärlitest supelkostüümi (bikiinid), mille disainis stilist Lorenzo Riva kaubamärgi NIMEI LA PERLA all. Neid bikiine esitleti kõige tähtsamatel moedemonstratsioonidel ja asjaomase valdkonna meedia kajastas sündmust laialdaselt. On ilmne, et sõnade „la perla” kasutamine seoses sõnaga „nimei” on õigusvastane, sest see hõlmab kaubamärgi „la PERLA” võltsimise elemente ja võib tekitada segadust isegi asjaomase valdkonna meedia jaoks ning seda enam tarbijate jaoks. Agentuur ANSA ja ajaleht Corriere della Sera olid sellise segiajamise ohvrid;
– 2000. aasta kevadel esitles menetlusse astuja samuti „ehtevesti”, mille NIMEI LA PERLA tootis Blumarine jaoks, ja teatas, et hakatakse turustama twin-set’i (komplekt), mille varrukad on ääristatud pärlitega. Asjaomase valdkonna meedia kajastas ka seekord kõnealust sündmust laialdaselt;
– segiajamise ja ärakasutamise mõju täiendab ja täiustab menetlusse astuja ja Blumarine poolt viimase moeloomingu kohta tehtud reklaam, kus valitud reklaamkujund tugineb sõna „perla” kasutamisele ja reklaamplakatitel kasutatatakse märget „perla chic”;
– eelnevalt esitatud asjaoludest tuleneb selgelt, et menetlusse astuja on võltsinud kaubamärki la PERLA ja jätkuvalt ning tahtlikult tegutsenud eesmärgiga põhjustada segiajamist. Kasutades ilmselgelt ära kaubamärgi la PERLA moemaailmas omandatud mainet, pakkus menetlusse astuja müüa teatavaid rõivaid, mis olid tähistatud kaubamärgiga NIMEI LA PERLA (mis on tegelikkuses registreeritud kui NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC), tekitades nii segadust juba asjaomases valdkonnas töötavate isikute ja seda enam tarbijate jaoks.
39 Kõigepealt tuleb uurida, kas esimene hageja on suutnud tõendada, et kaubamärgi la PERLA eristusvõimet või mainet on ebaõiglaselt ära kasutatud.
40 Mõiste „varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ebaõiglane ärakasutamine”, mida nimetatakse ka „parasitismiks” ja „priisõiduks” (free-riding), on seotud mitte varasema kaubamärgi kahjustamise, vaid eelistega, mida kolmas isik saab hilisema identse või sarnase tähise kasutamisest. See hõlmab muu hulgas juhtumeid, kus selle tõttu, et varasema kaubamärgi kuvand või sellega edasiantavad omadused kantakse üle hilisema identse või sarnase tähisega tähistatud kaupadele, kasutatakse maineka kaubamärgi kiiluvette asumisega mainekat kaubamärki ilmselgelt ära (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus L’Oréal jt, punkt 41).
41 Tuleb täpsustada, et kolmada isiku poolt varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamine võib olla ebaõiglane isegi juhul, kui hilisema identse või sarnase kaubamärgi kasutamine ei kahjusta varasema kaubamärgi eristusvõimet, mainet või kaubamärgiomanikku üldisemalt (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus L’Oréal jt, punkt 43).
42 Seda, kas kasutades hilisemat kaubamärki, kasutatakse varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet ebaõiglaselt ära, tuleb hinnata igakülgselt, võttes arvesse kõiki antud juhtumi asjaolusid, muu hulgas eelkõige varasema kaubamärgi maine tugevust, eristusvõime suurust, vastandatud kaubamärkide sarnasust ning asjaomaste kaupade ja teenuste sarnasuse laadi ja määra. Mis puutub varasema kaubamärgi maine tugevusse ja eristusvõime suurusesse, siis mida tugevamad on selle kaubamärgi eristusvõime ja maine, seda lihtsam on möönda, et sellele on tekitatud kahju. Samuti mida vahetumalt ja tugevamalt meenutab hilisem kaubamärk varasemat kaubamärki, seda tõenäolisem on oht, et tähise kasutamine praegu või tulevikus kasutab ebaõiglaselt ära või kahjustab varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet (vt selle kohta analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Intel Corporation, punktid 67–69, ja eespool viidatud kohtuotsus L’Oréal jt, punkt 44).
43 Pealegi tuleb märkida, et niisugusel igakülgsel hindamisel võib vajaduse korral võtta arvesse ka kaubamärgi lahjendamise või halvustamise ohtu (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus L’Oréal jt, punkt 45).
44 Kui kolmas isik üritab mainekale kaubamärgile sarnaneva tähise kasutamisega asuda asjaomase kaubamärgi kiiluvette, et saada kasu viimase atraktiivsusest, reputatsioonist ja prestiižist ning kasutada seda ilma rahalist hüvitist maksmata ja ise kaubamärgiomaniku ärilisse tegevusse selle kaubamärgi kuvandi loomisel ja säilitamisel panustamata, siis tuleb seda kasutamist pidada kaubamärgi eristusvõime või maine ebaõiglaseks ärakasutamiseks (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus L’Oréal jt, punkt 49).
45 Niisiis tuleb määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5 kohtupraktika kohaselt tõlgendada nii, et selle sätte tähenduses ei eelda kaubamärgi eristusvõime või maine ebaõiglane ärakasutamine segiajamise tõenäosuse olemasolu ega ohtu, et kaubamärgi eristusvõimet, mainet või kaubamärgiomanikku üldisemalt võidakse kahjustada. Kasu, mida kolmas isik maineka kaubamärgiga sarnasusi omava tähise kasutamisest saab, kujutab endast kaubamärgi eristusvõime või maine ebaõiglast ärakasutamist kolmanda isiku poolt, kui viimane soovib tähise sellise kasutamisega asuda maineka kaubamärgi kiiluvette, et saada kasu viimase atraktiivsusest, reputatsioonist ja prestiižist ning kasutada seda ilma rahalist hüvitist maksmata ja ise kaubamärgiomaniku ärilisse tegevusse selle kaubamärgi kuvandi loomisel ja säilitamisel panustamata (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus L’Oréal jt, punkt 50).
46 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda, et esimene hageja ei ole suutnud tõendada sellist kahjutekitamist. Ta viitas pärlitest bikiinidele, mille stilist Lorenzo Riva disainis kaubamärgi NIMEI LA PERLA all ja mida esitleti kõige tähtsamatel moedemonstratsioonidel ning mida asjaomase valdkonna meedia laialdaselt esile tõi, samuti viitab ta twin-set’ile, mille varrukad on ääristatud pärlitega, ja „ehtevestile”, mille NIMEI LA PERLA tootis Blumarinele. Ta märgib aga, et kaubamärgi NIMEI LA PERLA kasutamine supelkostüümide või teiste klassi 25 kuuluvate rõivaesemete jaoks ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest siin on tegemist kaubamärgi NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC registreerimisega klassi 14 kuuluvatele väärisehetele. Igal juhul näib apellatsioonikoja hinnangul märge „la perla” pärlitest bikiinidel, pärlitega kaunistatud „ehtevestil” või twin‑set’il, mille varrukad on ääristatud pärlitega, pigem kirjeldavat materjali, mida on nendes kaubaartiklites erakordselt kasutatud ehk pärleid.
47 Hagejad vaidlevad vastu nendele apellatsioonikoja kaalutlustele. Peale selle tuletavad nad meelde, et tühistamisosakond leidis, et esimese hageja esitatud argumendid ja tõendid tõendavad piisavalt ebaõiglast kasu, mida kaubamärgi NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC kasutamisega võidi saada kaubamärgi la PERLA mainest, ja et ühtlustamisamet märkis kohtuasjas T‑137/05 esitatud kostja vastuses, et „ka kolmanda tingimuse – varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ebaõiglase ärakasutamise või nende kahjustamise – analüüs õigustab [esimese] hageja etteheiteid”.
48 Ühtlustamisamet väidab kostja vastuses, et tuleb kindlaks teha, kas kaubamärgi NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC kasutamine kaupade jaoks, millele see registreeriti, saab võimaldada selle omanikul kasutada ebaõiglaselt ära kaubamärgi la PERLA mainet. Tema sõnul puudutavad esimese hageja esitatud tõendid hoopis hilisema kaubamärgi kasutamist kaupade jaoks, mis on küll pärlitega kaunistatud, kuid on rõivaesemed, ning see võib endast kujutada võltsimist, kuid mitte kaubamärgi la PERLA maine ärakasutamise juhtu.
49 Menetlusse astuja väidab, et esimene hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma kaubamärgi parasiitliku ärakasutamise ohu kohta või katse kohta saada kasu selle kaubamärgi mainest või eristusvõimest. Igal juhul ei puuduta esimese hageja mainitud asjaolud klassi 14 kaupu, mida kaitseb kaubamärk NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC.
50 Dokumentidest, mille esimene hageja esitas tühistamisosakonnale, tuleneb, et asjaomase valdkonna meedia ja selle valdkonna töötajad arvasid, et kaubaartiklid, mida hilisema kaubamärgi omanik koos Lorenzo Riva ja Blumarinega moedemonstratsioonidel esitles, olid seotud esimese hagejaga ja et kahe asjaomase ettevõtja vahel oli seos.
51 Näiteks seoses menetlusse astuja nimel Lorenzo Riva poolt disainitud pärlitest bikiinide esitlusega Milano 1999. aasta septembri moedemonstratsioonidel on ühes üleriigilises ajalehes ilmunud artiklis kirjutatud: „Lorenzo Riva ei jää pealegi võlgu […], mille üle sponsorid Nimei ja La Perla on ülirõõmsad […],” samas kui selle sündmuse sponsor oli menetlusse astuja, kes oli valmistanud pärlitest bikiinid koos L. Rivaga. Samuti on Corriere della Sera 25. septembri 1999. aasta väljaandes pildi all kirjas: „Pärlitest. Avalik hind: 2 miljardit. Tegemist on Lorenzo Riva poolt La Perlale disainitud pärlibikiinidega.” Mis puutub kõnealusesse twin-set’i, siis ühel veebilehel (www.margherita.net) on võimalik lugeda 12. oktoobri 2000. aasta artiklit pealkirjaga „Nimei – La Perla. Kerguse hetk. Nimei la Perla ja Blumarine esitlesid BluVIP-i (Very Important Pearls).”
52 Tegemist ei ole küll olukordadega, mis puudutasid ainult pärleid, vaid stilisti Lorenzo Riva disainitud pärlitest bikiine, mis on tähistatud kaubamärgiga NIMEI LA PERLA, twin-set’i, mille varrukad on ääristatud pärlitega, ja „ehtevesti”, mille NIMEI LA PERLA valmistas Blumarinele. Niisiis sisaldasid kõik need rõivad tegelikkuses olulise koostisosana pärleid, millele hilisem kaubamärk oli tõepoolest registreeritud. Veelgi enam, nagu nähtub eelmisest punktist, näib, et pärlid moodustasid tõesti nende kaupade „südame”. Järelikult ei saa neil asjaoludel ühtlustamisameti ja menetlusse astuja argumentidega (vt eespool punktid 48 ja 49) nõustuda.
53 Peale selle jääb ka reklaamist, mida tegi menetlusse astuja, kes näib pigem olevat seotud väärisehetega ja täpsemalt pärlitega, mulje, et „Nimei” ja „La Perla” vahel on seos või side.
54 Neil tingimustel ei saa olla välistatud kahjustamine või kahjustamise oht. Nagu juba eespool tõdetud, ei pea varasema kaubamärgi omanik tõendama, et tema kaubamärgile on määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses tegelikult ning vastaval hetkel kahju tekitatud, kuid peab tõendama selliste tegurite olemasolu, mis võimaldavad järeldada, et esineb tõsine oht, et tema kaubamärgile tulevikus kahju tekitatakse (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Intel Corporation, punkt 38).
55 Kokkuvõttes tuleb selleks, et kindlaks teha, kas kaubamärgi NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC kasutamine võimaldas selle omanikul kasutada ebaõiglaselt ära kaubamärgi la PERLA mainet, läbi viia igakülgne hindamine, mis võtaks arvesse kõiki antud juhtumi asjaolusid.
56 Sellega seoses tuleb kõigepealt meelde tuletada, et Üldkohus on oma otsuses (vt eespool punkt 36) juba sedastanud, et asjaolusid, et kaubamärgil la PERLA on maine aluspesu ja supelkostüümide osas, et vastandatud kaubamärgid on teataval määral sarnased ja et kaubamärgiga la PERLA kaitstud kaubad ehk naisterõivad ja hilisema kaubamärgiga kaitstud kaubad ehk pärlid kuuluvad lähedastesse turuosadesse, ei ole vaidlustatud. Mis puutub täpsemalt mainesse, siis tuleb lisada, et seda võib pidada isegi väga tugevaks.
57 Järgmiseks tuleb arvesse võtta asjaolu, et pärleid võib kasutada supelkostüümide ja teiste naisterõivaste tootmisel, nagu nähtub dokumentidest, mille esimene hageja ühtlustamisametis esitas. Ei ole välistatud, et väärisehteid, täpsemalt pärleid ostvad tarbijad teavad hagejate turustatavat aluspesu ja supelkostüüme. Lisaks, kuigi selleks, et tõendada, et hilisem kaubamärk kasutaks varasema kaubamärgi mainet ebaõiglaselt ära, ei ole nõutud, et oleks tõenäoline, et kahte kaubamärki aetakse omavahel segi, on käesoleval juhul see tõenäosus tõendatud seoses kaubamärgiga la PERLA kaitstud supelkostüümide ja aluspesuga olemuselt lähedaste kaupadega, ehk bikiinide, twin-set’ide ja vestidega, mis on kõik kaunistatud pärlitega, isegi kui need rõivad iseenesest ei ole hilisema kaubamärgiga kaitstud.
58 Eeltoodust järeldub, et esimene hageja on ühtlustamisametis tõendanud, et hilisema kaubamärgi omanik kasutas kaubamärki la PERLA ebaõiglaselt ära või et igal juhul oli olemas oht, et tulevikus võib niisugune kahjustamine aset leida.
59 Tuleb veel kindlaks teha, kas hilisema kaubamärgi kasutamisel oli käesoleval juhul tungiv põhjus.
60 Nagu eespool punktis 34 on juba tõdetud, kui varasema kaubamärgi omanik on suutnud tõendada kas seda, et tema kaubamärgile tegelikult ning vastaval hetkel kahju tekitatakse või vastupidisel juhul seda, et esineb tõsine oht, et tema kaubamärgile tulevikus sel moel kahju tekitatakse, siis peab hilisema kaubamärgi omanik tõendama, et ta kasutab nimetatud kaubamärki tungiva põhjusega
61 Käesoleval juhul väitis menetlusse astuja ühtlustamisametis toimunud haldusmenetluse käigus, et sõnade „la perla” kasutamiseks on tungiv põhjus ja see on ilmne – tegemist on pärlitest valmistatud ehetega, ning see põhjus on seotud nii vajadusega kui sooviga näidata ära selle materjali üldnimetus, millest ehted on valmistatud.
62 Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuses, et kuna ei ole tõendatud, et hilisem kaubamärk võib kasutada ebaõiglaselt ära kaubamärgi la PERLA eristusvõimet või mainet või neid kahjustada, ei saa ta otsustada, kas esineb hilisema kaubamärgi ilma tungiva põhjuseta kasutamise oht.
63 Hagejad tuletavad meelde, et tühistamisosakond asus seisukohale, et põhjus, millele menetlusse astuja tugines, ei olnud piisav, et õigustada asjaomast kasutamist, ja et ühtlustamisamet märkis kohtuasjas T‑137/05 samuti, et menetlusse astuja „ei esitanud ka haldusmenetluse käigus mõjuvaid põhjendusi, et asjaomast kasutamist õigustada, täites nii järgmise tingimuse, mis on nõutud sellise kaitse kohaldamiseks, mis läheb kaugemale kui ainult kaubamärgiga tähistatud kaupade kaitse.”
64 Käesoleva Üldkohtus toimuva menetluse raames ei ole ühtlustamisamet ega menetlusse astuja vastanud hagejate argumentidele tungiva põhjuse kohta.
65 Tuleb märkida, et menetlusse astuja poolt ühtlustamisameti haldusmenetluse käigus esitatud põhjus ei ole piisav, et asjaomast kasutamist õigustada. Sellega seoses on ühtlasi oluline märkida, et menetlusse astuja isegi ei püüdnud Üldkohtus ära tuua muid õigustusi.
66 Mis puutub lõpuks Tribunale di Modena (Modena esimese astme kohus, Itaalia) otsusesse, millele menetlusse astuja tugineb, et tõendada, et hagejate viidatud sündmused ei ole omistatavad menetlusse astujale, siis piisab, kui meenutada, et ühenduse kaubamärgikord on iseseisev süsteem, mis koosneb normide kogumist ja edendab sellele ainuomaseid eesmärke ning selle kohaldamine on sõltumatu mis tahes siseriiklikust süsteemist (Üldkohtu 5. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑32/00: Messe München vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (electronica), EKL 2000, lk II‑3829, punkt 47, ja 23. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑409/07: Cohausz vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Izquierdo Faces (acopat), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 71). Igal juhul on hagejad viidatud otsuse peale esitanud apellatsioonkaebuse ning sellest tulnevalt ei ole see veel lõplik. Lisaks sellele käsitleb kõnealune otsus kaubamärgi la PERLA võltsimist ja menetlusse astuja poolset ebaausat konkurentsi, mitte kehtetuks tunnistamise taotlust määruse nr 40/94 artikli 8 lõikele 5 analoogse sätte põhjal.
67 Neil tingimustel on tõendatud, et menetlusse astuja püüdis kaubamärgile la PERLA analoogse kaubamärgi kasutamisega asuda selle kiiluvette, et saada kasu selle atraktiivsusest, mainest ja prestiižist ning kasutada ära majanduslikku panust, mille hagejad olid teinud selle kaubamärgi kujundi loomiseks ja hoidmiseks. Nii tuleb sellest kasutamisest tulenenud kasu pidada kaubamärgi la PERLA ebaõiglase ärakasutamise tulemusel saadud kasuks (vt selle kohta analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus L’Oréal jt, punkt 49). Pealegi toimus see kasutamine ilma tungiva põhjuseta. Seetõttu ei ole vastavalt eespool punktis 28 viidatud kohtupraktikale vaja otsustada selle üle, kas on toimunud muud eespool punktides 31 ja 32 osutatud kahjustamist.
68 Järelikult, ilma, et oleks vaja teha otsust repliigis (vt eespool punktid 25 ja 26) esitatud etteheidete kohta, tuleb tõdeda, et apellatsioonikoda tegi määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamisel vea.
69 Arvestades, et apellatsioonikoda tunnistas hilisema kaubamärgi kehtetuks kõikide kaupade osas peale pärlite, tuleb vaidlustatud otsus tühistada vaid osas, milles kehtetuks tunnistamise taotlus lükati tagasi ja kaubamärki NIMEI LA PERLA MODERN CLASSIC kinnitati pärlite suhtes. Nimelt osas, milles apellatsioonikoja otsusega rahuldatakse ühe asjaomase poole nõuded, ei ole tal õigust esitada hagi Üldkohtule. Seetõttu, kuna apellatsioonikoda rahuldas vaidlustatud otsuse resolutsioonis kehtetuks tunnistamise taotluse, ei saa hagejad seda enam vaidlustada (vt selle kohta Üldkohtu 14. juuli 2009. aasta määrus kohtuasjas T‑300/08: Hoo Hing vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Tresplain Investments (Golden Elephant Brand), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 26 ja 27).
70 Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et arvestades asjaolu, et erinevatel kehtetuks tunnistamise põhjustel on täpselt samad tagajärjed, piisab kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamiseks sellest, et üks neist on põhjendatud. Pealegi, kui apellatsioonikoda leiab, et üks kehtetuks tunnistamise põhjustest, millele taotleja tugines, on põhjendatud, kuid otsustab analüüsida ja vajaduse korral tagasi lükata teised esitatud kehtetuks tunnistamise põhjused, ei moodusta see osa tema põhjendustest piisavat tuge kehtetuks tunnistamise taotlust rahuldavale resolutsioonile, mis tugineb õiguslikult piisavalt sellel kehtetuks tunnistamise põhjusel, mis on tuvastatud (vt selle kohta eespool viidatud määrus Golden Elephant Brand, punktid 31 ja 35).
71 Eeltoodut arvesse võttes puudub vajadus otsustada nõuete esimese osa raames esitatud vaidlustatud otsuse muutmise nõude üle, teise võimalusena esitatud nõuete osa või teiste väidete üle.
Kohtukulud
72 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Peale selle on samas sättes ette nähtud, et kui kaotanud poolel on mitu isikut, otsustab Üldkohus kohtukulude jaotamise.
73 Kodukorra artikli 87 lõikes 3 on ette nähtud, et kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks või kui tegemist on eriliste põhjustega, võib Üldkohus otsustada kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
74 Lõpuks võib Üldkohus vastavalt kodukorra artikli 87 lõike 4 viimasele lõigule otsustada, et menetlusse astuja kannab ise oma kohtukulud.
75 Käesolevas kohtuasjas on hagejad, ühtlustamisamet ja menetlusse astuja osaliselt kaotanud, sest vaidlustatud otsus tühistatakse osaliselt.
76 Käesoleva kohtuasja tingimustes tuleb mõista 90% hagejate Üldkohtus tekkinud kuludest ning kõik esimese hageja apellatsioonikojas tekkinud kulud välja ühtlustamisametilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Hagejad kannavad 10% oma kohtukuludest Üldkohtus. Menetlusse astuja kannab ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 19. novembri 2007. aasta otsus (asi R 537/2004‑2) osas, milles ühtlustamisamet lükkas tagasi kehtetuks tunnistamise taotluse ja otsustas, et Nute Partecipazioni SpA kannab ise oma kohtukulud.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Mõista 90% Nute Partecipazioni ja de La Perla Srl Üldkohtus tekkinud kuludest ning kõik Nute Partecipazioni apellatsioonikojas tekkinud kulud välja ühtlustamisametilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
4. Nute Partecipazioni ja La Perla kannavad 10% oma Üldkohtus tekkinud kohtukuludest.
5. Worldgem Brands Srl kannab ise oma kohtukulud.
Wiszniewska-Białecka | Dehousse | Kanninen |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 7. detsembril 2010 Luxembourgis.
Allkirjad