Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Haskovo (Bulgaaria) 13. juunil 2023 – VU versus Teritorialna direktsia Mitnitsa Burgas kam Agentsia „Mitnitsi“

(kohtuasi C-372/23, Teritorialna direktsia Mitnitsa Burgas)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Haskovo

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: VU

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Teritorialna direktsia Mitnitsa Burgas kam Agentsia „Mitnitsi“

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/20131 , millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, artiklit 15 koostoimes artikli 42 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu tolliseaduse (Zakon za mitnitsite, edaspidi „ZM“) artikli 233 lõige 1 koostoimes haldusõiguserikkumiste ja haldussanktsioonide seaduse (Zakon za administrativnite narushenia i nakazani, edaspidi „ZANN“) artikliga 7, mis näeb juhul, kui hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu on toime pandud tolliõigusnormide rikkumine, mis seisneb üle riigipiiri veetud kauba deklareerimiseks kohustusliku vormi kasutamata jätmises, ette sanktsiooni salakaubaveo eest, mida ei ole toime pandud tahtlikult? Kas õiguspärane on riigisisene õigusnorm, mis võimaldab sellisel juhul kvalifitseerida rikkumise hooletusest toime pandud salakaubaveoks, või on tahtlus salakaubaveo kohustuslik koosseisutunnus?

2.    Kas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 42 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu ZM artikli 233 lõige 1 koostoimes ZANN artikliga 7, mille kohaselt võidakse mõistega „salakaubavedu“ hõlmatud esimese rikkumise eest määrata olenemata sellest, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest, sama liiki ja suurusega sanktsioon, nimelt „trahv“, mille suurus on 100% kuni 200% rikkumise eseme tolliväärtusest?

3.    Kas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 42 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu ZM artikli 233 lõige 6, mis näeb täiendava haldussanktsioonina ette, et konfiskeeritakse rikkumise ese (läheb üle riigi omandisse), mille valdamine ei ole keelatud? Kas rikkumise eseme konfiskeerimine on lubatud juhul, kui konfiskeeritud vara kuulub muule isikule kui rikkumise toimepanija?

4.    Kas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 42 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et selline riigisisene õigusnorm nagu ZM artikli 233 lõige 6, mis näeb lisaks „trahvile“ täiendava sanktsioonina ette, et konfiskeeritakse rikkumise ese (läheb üle riigi omandisse), mille valdamine ei ole keelatud, ei ole omandiõiguse riivena, mis ei ole proportsionaalne taotletud õiguspärase eesmärgiga, õiguspärane järgmistel juhtudel: üldiselt juhtudel, kui rikkumise esemeks olnud konfiskeeritud vara kuulub rikkumise toimepanijale, samuti juhtudel, kui see kuulub kolmandale isikule, kes ei ole rikkumise toimepanija, ning eelkõige juhtudel, kui isik ei ole rikkumist toime pannud tahtlikult, vaid hooletusest?

5.    Kas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 [punkti] 3 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 tuleb tõlgendada nii, et tollikontrolli teostavad asutused peavad järgima Euroopa hea halduse tava eeskirja sätteid, eelkõige selle eeskirja artikleid 6–10, ja et õiguspärane ei ole selline riigisisene õigusnorm nagu ZM artikli 233 lõige 1 koostoimes ZANN artikli 7 lõikega 2, mille kohaselt võib isiku suhtes, kes formaalselt on tolliõigusnorme rikkunud hooletuse tõttu, kohaldada tahtliku rikkumise puhuks ette nähtud sanktsioone ja ZM artikli 233 lõike 6 alusel konfiskeerida riigi omandisse rikkumise eseme, mis kuulub kolmandale isikule, ilma et hoolsuskohustuse täitmata jätnud isikule oleks varem selgitatud, kuidas tegutseda seadusega kooskõlas ja kuidas seaduses sätestatud viisil nõuetekohaselt täita dokumente kaupade veoks üle Euroopa Liidu välispiiri?

____________

1 ELT L 269, 2013, lk 1.