Coop de France Bétail et Viande'i, varem Fédération nationale de la coopération bétail et viande (FNCBV) 21. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. detsembri 2006. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-217/03 ja T-245/03 : FNCBV jt versus komisjon

(Kohtuasi C-101/07)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Coop de France Bétail et Viande, varem Fédération nationale de la coopération bétail et viande (FNCBV) (esindaja: advokaat M. Ponsard)

Teised menetluspooled: Fédération nationale des syndicats d'exploitants agricoles (FNSEA), Fédération nationale bovine (FNB), Fédération nationale des producteurs de lait (FNPL), Jeunes agriculteurs (JA), Euroopa Ühenduste Komisjon, Prantsuse Vabariik

Apellandi nõuded

Tühistada Esimese Astme Kohtu 13. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T-217/03;

sedastada, et apellandile ei tule määrata trahvi;

teise võimalusena vähendada nimetatud kohtuotsuses määratud trahvi summat;

mõista kõik ajutiste meetmete kohaldamise menetlustega ning Esimese Astme Kohtus ja Euroopa Kohtus toimunud põhikohtumenetlustega seonduvad kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks kuus väidet. Esimese viie väitega, millega ta taotleb vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist, toob apellant esile esiteks Esimese Astme Kohtu poolt väidetavalt tehtud vea, kui viimane ei tuvastanud komisjoni poolset kaitseõiguse rikkumist seoses trahvi arvutamiseks kasutatud meetodi mainimata jätmisega vastuväiteteatises; teiseks Esimese Astme Kohtu poolt 24. oktoobri 2001. aasta kokkuleppe salajast pikendamist puudutavate tõendite moonutamise; kolmandaks on Esimese Astme Kohus rikkunud õigusnormi, kui ta eeldas, et apellant osales selle kokkuleppe sõlmimisel tapamajade ja loomakasvatajate vahelise üldkokkuleppe alusel, ilma et ta oleks konkreetselt tuvastanud apellandi nõusolekut eespool nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks; neljandaks väidab apellant, et oletades, et viidatud nõusolek tuvastati, tegi Esimese Astme Kohus vea, määratledes nimetatud kokkuleppe konkurentsireegleid rikkuvaks, ilma et ta oleks uurinud selle kokkuleppe üldist juriidilist ja majanduslikku konteksti ning selle võimalikku mõju; ja viiendaks viitab apellant põhjendamiskohustuse rikkumisele ning vastuolule vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustes, kuna selle kontrollimisel, kas on ületatud määruse nr 17 artikli 15 lõikes 2 toodud 10% käibe ülempiiri, tugineti apellandi liikmete, mitte ainult apellandi käibele.

Kuuenda väitega palub apellant teise võimalusena vähendada talle määratud trahvi ning väidab, et kui Euroopa Kohus lükkab eespool toodud väited tagasi, tuleb igal juhul vähendada määratud trahvi summat, kuna see ei moodusta mitte 10%, vaid 20% tema käibest, mis on vastuolus määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 sõnastusega.

____________