Liidetud kohtuasjad C‑101/07 P ja C‑110/07 P

Coop de France bétail et viande, varem Fédération nationale de la coopération bétail et viande (FNCBV) jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellatsioonkaebus – Konkurents – Veise‑ ja vasikalihaturg – Veisekasvatajate ja tapamajade ühenduste kokkulepe veise‑ ja vasikaliha impordi peatamise ja minimaalse ostuhinna kehtestamise kohta – Trahvid – Määrus nr 17 – Artikli 15 lõige 2 – Ühenduste liikmeteks olevate ettevõtjate käibe arvessevõtmine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu – Kaitseõiguse tagamine

(Nõukogu määrus nr 17; komisjoni määrus nr 99/63, artikkel 4)

2.        Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjenduse ebapiisavus – Esimese Astme Kohtu tuletatav põhjendus – Lubatavus

(EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 51; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 64)

3.        Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Arvessevõetud käive – Ettevõtjate ühendusse kuuluvate kõigi ettevõtjate kogukäive – Lubatavus

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

4.        Konkurents – Trahvid – Otsus, millega määratakse trahv ettevõtjate ühendustest moodustatud liidule ja selle liikmetele – Ne bis in idem põhimõtte ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

1.        Ettevõtja kaitseõigus on tagatud, kui komisjon märgib vastuväiteteatises expressis verbis, et ta kaalub asjassepuutuvale ettevõtjale trahvi määramist ja märgib trahvi määramise aluseks olevad peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, nagu väidetava rikkumise raskusaste ja kestus, ning selle, kas asjaomane rikkumine pandi toime „tahtlikult või hooletusest”. Sellest piisab, et end kaitsta mitte ainult rikkumise tuvastamise, vaid ka trahvi määramise suhtes.

Trahvimääradele viitamine vastuväiteteatise esitamise staadiumis, enne kui ettevõtja on saanud temale esitatud etteheidete kohta omapoolseid märkusi esitada, võimaldaks aga komisjoni otsust sobimatult ette aimata.

(vt punktid 47, 49)

2.        Vaidluse asjaolude korrektseks hindamiseks peab Esimese Astme Kohus hoolikalt uurima ja arvesse võtma kõiki dokumente, mille pooled talle on esitanud, sh neid, mis esitati toimikusse pärast kohtuvaidlusi kodukorra artikli 64 alusel võetud menetlust korraldavate meetmete raames.

Esimese Astme Kohtu põhjendamiskohustus ei kohusta teda aga esitama ammendavat ja üksikasjalikku ülevaadet menetlusosaliste kõikidest argumentidest; põhjendus võib seega olla tuletatav tingimusel, et huvitatud isikutel on võimalik näha põhjusi, miks kõnealused meetmed on võetud, ning et pädeval kohtul on piisavalt tõendeid kohtuliku kontrolli teostamiseks.

(vt punktid 74 ja 75)

3.        Kui ettevõtjate ühenduse liikmed on konkurentsivastase kokkuleppe täitmisest aktiivselt osa võtnud, siis võib karistuse määramisel aluseks võtta nende liikmete käibeid, isegi kui asjassepuutuval ettevõtjate ühendusel ei ole õigust oma liikmetele kohustusi panna. Nende käivete arvessevõtmine on põhjendatud juhtumeil, kus ühenduse poolt toimepandud rikkumine on seotud tema liikmete tegevusega ning kus ühendus osaleb konkurentsivastases tegevuses koostöös oma liikmetega otseselt nende kasu eesmärgil, kusjuures ühendusel endal puuduvad liikmete huvidest sõltumatud objektiivsed huvid.

Mis tahes teistsugune tõlgendus ei arvestaks vajadust tagada ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumiste eest määratavate trahvide hoiatav mõju. Vastasel juhul oleks nimelt kaheldav, kas komisjon saab üldse rikkumise toimepanijatele määrata kohase suurusega trahvi, kuna ettevõtjate ühendust, kellel on väga väike käive, kuid kes ühendab ilma formaal-juriidilise siduvate kohustuste panemise õiguseta suurt hulka suure kogukäibega ettevõtjaid, saaks karistada vaid väga väikese trahviga, isegi kui ühenduse poolt toimepandud rikkumine võis märgatavalt mõjutada asjassepuutuvat turgu.

(vt punktid 97 ja 98)

4.        Komisjoni otsusega, millega määratakse trahv ettevõtjate ühendustest moodustatud liidule ja selle liikmetest ühendustele nendest iga osaluse ja vastutuse ulatuse tõttu konkurentsiõiguse rikkumises, ei rikuta non bis in idem põhimõtet. Nimelt asjaolu, et need ühendused on liidu liikmed, ei tähenda, et neid ühendusi karistati sama rikkumise eest mitu korda, kuna arvestades, et nad on sõltumatud juriidilised isikud, neil on eraldi eelarved, nende eesmärgid ei pruugi alati kattuda ja nad korraldavad oma tegevust neile omaste spetsiifiliste huvide kaitseks, ei ole tädetud non bis in idem põhimõtte kohaldamise tingimus, et õigusrikkumise on toime pannud sama isik.

See otsus ei riku ka proportsionaalsuse põhimõtet, isegi kui komisjon võttis määruse nr 17 artikli 15 lõikes 2 ettenähtud 10% ülempiiri kindlaksmääramisel arvesse iga ettevõtjate ühenduse liikmete käibe. Karistatud ühenduste otseseid või kaudseid liikmeid ei ole seetõttu sama rikkumise eest mitu korda trahvitud, sest selle käibe arvessevõtmine ei tähenda, et trahv oleks määratud ühenduse liikmetele, ega iseenesest ka seda, et asjassepuutuv ühendus on kohustatud kandma trahvi tasumise kohustuse üle oma liikmetele.

(vt punktid 127–130)