Language of document :

Euroopa Kohtu (suurkoda) 9. novembri 2010. aasta otsus (Bundesverwaltungsgericht'i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) - Saksamaa Liitvabariik versus B (C-57/09), D (C-101/09)

(liidetud kohtuasjad C-57/09 ja C-101/09)1

(Direktiiv 2004/83/EÜ - Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise miinimumnõuded - Artikkel 12 - Pagulaseks tunnistamata jätmine - Artikli 12 lõike 2 punktid b ja c - Mõiste "raske mittepoliitiline kuritegu" - Mõiste "ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevad teod" - Terroriaktidega seotud organisatsiooni kuulumine - Selle organisatsiooni hilisem kandmine ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP lisas esitatud isikute, rühmituste ja üksuste loendisse - Individuaalne vastutus ühe osa eest selle organisatsiooni toime pandud tegudes - Tingimused - Varjupaigaõigus siseriikliku riigiõiguse alusel - Kooskõla direktiiviga 2004/83/EÜ)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Saksamaa Liitvabariik

Vastustajad: B (C-57/09), D (C-101/09)

Ese

Eelotsusetaotlus - Bundesverwaltungsgericht Leipzig - Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta (ELT L 304, lk 12; ELT eriväljaanne 19/07, lk 96), artikli 3 ja artikli 12 lõike 2 punktide b ja c tõlgendamine - Kolmanda riigi kodanik, kes on oma päritolumaal aktiivselt toetanud sellise organisatsiooni relvastatud võitlust, mis on ära toodud nõukogu 17. juuni 2002. aasta ühise seisukoha 2002/462/ÜVJP (ELT L 160, lk 32) lisas sisalduvas terroriorganisatsioonide loendis, ning keda on sellel maal piinatud ja kellele on seal mõistetud kaks korda eluaegne vanglakaristus - Direktiivi 2004/83/EÜ nende sätete kohaldamine, mille kohaselt on välistatud nende isikute tunnustamine pagulasena, kes on oma päritolumaal tegelenud terroristliku tegevusega - Liikmesriikide pädevus tunnustada pagulasseisundit oma riigiõiguse alusel, kuigi direktiivi kohaselt on pagulaseks tunnistamata jätmise alus olemas

Resolutsioon

1.    Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta artikli 12 lõike 2 punkte b ja c tuleb tõlgendada nii, et:

-    asjaolu, et isik kuulus organisatsiooni, mis oli kantud nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta lisas esitatud loendisse, ja on selle organisatsiooni poolt läbi viidud relvastatud võitlust toetanud, ei ole automaatselt tõsine alus arvata, et see isik on toime pannud "raske mittepoliitilise kuriteo" või "ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevad teod";

-    järeldus, et on tõsine alus arvata, et isik on toime pannud sellise kuriteo või on olnud süüdi sellistes tegudes, sõltub sellises olukorras iga üksikjuhtumi puhul täpsete asjaolude hindamisest, et määrata kindlaks, kas kõnealuse organisatsiooni poolt toime pandud teod vastavad neis sätetes esitatud tingimustele ja kas kõnealune isik on isiklikult vastutav nende tegude toimepanemise eest, arvestades nimetatud artikli 12 lõikes 2 nõutud tõendamistaset.

2.    Direktiivi 2004/83 artikli 12 lõike 2 punkti b või c alusel pagulaseks tunnistamata jätmine ei eelda, et kõnealune isik kujutab endast tegelikku ohtu vastuvõtvale liikmesriigile.

3.    Direktiivi 2004/83 artikli 12 lõike 2 punkti b või c alusel pagulaseks tunnistamata jätmine ei eelda igal konkreetsel juhtumil proportsionaalsuse kontrollimist.

4.    Direktiivi 2004/83 artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad oma siseriikliku õiguse alusel tunnistada sellise isiku varjupaigaõigust, kes nimetatud direktiivi artikli 12 lõike 2 alusel jäeti pagulaseks tunnistamata, tingimusel et ei kaasne oht, et see teist liiki kaitse aetakse segi pagulasseisundiga direktiivi tähenduses.

____________

1 - ELT C 129, 6.6.2009.