Language of document :

6. novembril 2013 esitatud hagi – Luxembourg Pamol (Cyprus) ja Luxembourg Industries versus komisjon

(Kohtuasi T-578/13)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Luxembourg Pamol (Cyprus) Ltd (Nicosia, Küpros) ja Luxembourg Industries Ltd (Tel-Aviv, Iisrael) (esindajad: advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

tühistada vaidlustatud otsus; ja

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad paluvad, et kohus tühistaks komisjoni 8. oktoobri 2013. aasta otsuse, mis tehti hagejatele teatavaks 9. oktoobril 2013 ja mis puudutab kaaliumfosfonaate käsitleva vastastikuse eksperdihinnangu aruande ja selle aruande lõplikus andendumi teatavate osade avaldamist olenemata hagejate taotlusest käsitleda neid osi konfidentsiaalsena vastavalt nõukogu direktiivile 91/414/EMÜ1 ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 188/20112 (edaspidi „vaidlusalune otsus”).

Hagejad esitavad hagi põhjendamiseks kaks väidet.

Esimene väide, et komisjon on rikkunud nõukogu direktiivi 94/414/EMÜ artiklit 14, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud põhiõigust ärisaladuse kaitsele, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 7 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8, tõlgendades ülalnimetatud sätteid vääralt ja hinnates hagejate konfidentsiaalsustaotlusi ebaõigesti.

Teine väide, et komisjon on rikkunud liidu õiguse aluspõhimõtteid, hea halduse põhimõtet ja hagejate kaitseõigusi, andmata viimastele piisavat võimalust ennast kaitsta ja selgitada konfidentsiaalsustaotluste esitamise põhjusi.

____________

____________

1     Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, lk 1; ELT eriväljaanne  03/11, lk 332).

2     Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 188/2011, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ rakendamiseks seoses selliste toimeainete hindamismenetlusega, mis kaks aastat pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist ei olnud veel turule viidud (ELT L 53, lk 51).