2. detsembril 2011 esitatud hagi - GFKL Financial Services versus komisjon

(Kohtuasi T-620/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: GFKL Financial Services AG (Essen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Schweda, S. Schultes-Schnitzlein, J. Eggers ja M. Knebelsberger)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus K(2011) 275, milles käsitletakse Saksamaa antud riigiabi C 7/2010 (ex CP 250/2009 ja NN 5/2010) "Ettevõtte tulumaksu seadus, saneerimisklausel" (ELT L 235, lk 26);

mõista kohtukulud välja hagejalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja peamiselt järgmised väited.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: saneerimisklausel ei ole valikuline meede

Hageja arvates põhineb kostja otsus Saksa ettevõtte tulumaksu õiguse ebaõigel käsitusel. Eelkõige määratleb kostja vääralt asjakohast viitesüsteemi. Kostja lähtub ebaõigesti sellest, et Saksa Körperschaftsteuergesetz'i (ettevõtte tulumaksu seadus, edaspdi "KStG") § 8c lõike 1 erandit sätestav norm, mille kohaselt kaob teatavatel osaluste omandamise juhtudel iseenesest ülekantav kahjum, moodustab osa viitesüsteemist. Tegelikult kujutab see norm endast kõrvalekallet viitesüsteemist. Viitesüsteem seisneb üldises võimaluses kanda kahjum üle järgnevatesse maksustamisperioodidesse. See tuleneb eelkõige (põhiseaduslikust) objektiivsest netopõhimõttest.

Hageja väitel on saneerimisklausel peale selle maksupoliitiline meede, mis ei anna valikulist eelist, kuna sellega ei soodustata teatavaid ettevõtteid või tootmisharusid ning see ei kohtle seega majandustegevuses osalejaid, kes on maksusüsteemi seisukohast võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras, erinevalt.

Saneerimisklausel on lõpuks õigustatud ka Saksa maksusüsteemi sisemise ülesehitusega, sest klausel aitab jõustada Saksa ettevõtte tulumaksu õiguse aluspõhimõtteid (sealhulgas perioodidevahelist kahjumi tasaarvestamise põhimõtet), mis tulenevad vahetult põhiseadusest.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: tegemist ei ole riigi ressurssidest antava abiga

Hageja väidab selles kontekstis, et saneerimisklausliga säilitatud kahjumi ülekandmine ei kujuta endast riigi ressurssidest antavat abi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna saneerimisklausliga ei anta rahalist eelist, vaid üksnes ei võeta ära juba olemasolevat rahalist seisundit.

Põhjendamiskohustuse rikkumine

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus rikub oluliselt menetlusnorme. Hageja arvates ei ole kostja poolt aluseks võetud viitesüsteemi arusaadavalt põhjendatud. Lisaks toovad kostja arvukad vead aluseks oleva Saksa ettevõtte tulumaksu õiguse hindamisel kogumis kaasa selle, et kostja peamised kaalutlused ei ole enam äratuntavad. Hageja väidab, et vaidlustatud otsusest ei nähtu need faktilised ja õiguslikud asjaolud, miks kostja leiab, et saneerimisklausel kujutab endast riigiabi.

Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine

Sellega seoses väidab hageja, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ka selles osas, milles sellega antakse korraldus nõuda viivitamatult ja tegelikult tagasi (väidetav) riigiabi, ilma et Saksamaal lubataks arvestada asjaoluga, et soodustatud isikutel on tekkinud õiguspärane ootus soodustuse püsimisele. Vaidlustatud otsus rikub selles osas liidu õiguses kirjutamata õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.

____________