Kohtuasi T‑412/10

(avaldatud väljavõtetena)

Roca

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Vannitoa seadmete ja sisustuse Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria turg – ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Hinnatõusude kooskõlastamine ja tundliku äriteabe vahetamine – Rikkumise süükspanemine – Trahvid – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Majanduskriis – 2002. aasta koostööteatis – Trahvisumma vähendamine – Oluline lisaväärtus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 16. september 2013

1.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatava ettevõtja koostöö eest – Tingimused – Asjassepuutuva ettevõtja esitatud tõendite oluline lisaväärtus – Ulatus – Tehtud koostöö ajalise järjestuse arvessevõtmine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Ulatus

(ELTL artikli 101, lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artiklid 18 ja 23; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punktid 20–23)

2.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Suunised konkurentsieeskirjade rikkumise korral määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta – Väljaspool koostööteatise kohaldamisala trahvi vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused

(ELTL artikli 101, lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artiklid  23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkt 1 ja komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 29 neljas taane)

1.      Konkurentsivaldkonnas määratles komisjon teatises, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, tingimused, mille korral võib komisjoni poolt kartellikokkuleppe suhtes läbiviidava uurimise käigus temaga koostööd tegevaid ettevõtjaid neil muidu tasumisele kuuluvast trahvist vabastada või seda vähendada.

Koostööteatise loogikale on omane see, et mõju, mida sellega soovitakse saavutada, on ebakindla õhustiku loomine kartelli sees, julgustades nendest komisjoni teavitama. See ebakindlus tuleneb täpsemalt asjaolust, et kartellikokkuleppes osalejad teavad, et ainult üks nende seast võib saada trahvi eest täieliku kaitse, kui ta annab üles teised rikkumises osalejad, tekitades seega viimastele ohu, et neile määratakse trahvid. Selle süsteemi raames ja sama loogika kohaselt on koostööd kiiremini alustanud ettevõtjatel võrreldes aeglasemalt koostööd tegevate ettevõtjatega õigus ulatuslikumale trahvi vähendamisele kui see, mis neile muidu määrataks. Keelatud kokkuleppe poolte pakutud koostöö ajaline järjestus ja kiirus on seega koostööteatisega kehtestatud süsteemi põhielemendid.

Sellega seoses, kuigi komisjon on kohustatud põhjendama, miks tema hinnangul on ettevõtjate poolt koostööteatise alusel komisjonile esitatud tõendid sellise väärtusega, et need kas õigustavad määratud trahvi summa vähendamist või mitte, on seevastu ettevõtjad, kes soovivad komisjoni otsust vaidlustada, kohustatud tõendama, et ilma teabeta, mille need ettevõtjad komisjonile vabatahtlikult edastasid, ei oleks komisjon suutnud rikkumist olulises osas tõendada ja seega trahve määravat otsust vastu võtta. Vähendamise põhjust silmas pidades ei või komisjon jätta arvestamata esitatud teabe tarvilikkust, mis sõltub tingimata juba komisjoni valduses olevatest tõenditest.

Juhul kui ettevõtja koostööna üksnes kinnitab vähem täpsel ja otsesel viisil teavet, mida teine ettevõtja on koostöö käigus juba andnud, ei saa selle ettevõtja koostööd – kuigi see ei pruugi olla komisjoni jaoks täiesti kasutu – pidada võrreldavaks koostööga, mida tegi esimesena nimetatud teabe esitanud ettevõtja. Avaldus, mis piirdub juba komisjoni valduses oleva avalduse teatavas ulatuses kinnitamisega, ei hõlbusta tegelikult komisjoni ülesande täitmist märkimisväärselt. Seega ei ole see piisav, et õigustada trahvisumma vähendamist koostöö alusel. Siiski ei saa kartellikokkuleppes osalemises süüdistatava ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud teised süüdistatavad ettevõtjad, pidada piisavaks tõendiks viimati nimetatud ettevõtjate toimepandud rikkumise kohta, kui selle toetuseks puuduvad muud tõendid.

Viimaseks, isegi kui tuleks asuda seisukohale, et komisjonil on koostööteatise alusel talle esitatud teabe olulise lisaväärtuse hindamisel hindamisruum, ei saa Üldkohus siiski tugineda sellele hindamisruumile, et loobuda komisjoni sellekohase hinnangu nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude põhjalikust kontrollimisest.

Kuigi koostööteatis ei mõjuta trahvi vähendamise hindamist liidu kohtus, kui kohus teeb otsuse täieliku pädevuse alusel, võib Üldkohus pidada asjakohaseks sellest lähtuda trahvisumma ümberarvutamisel eeskätt seetõttu, et see võimaldab arvesse võtta kõiki juhtumi asjassepuutuvaid asjaolusid ning määrata kõikidele rikkumises osalenud ettevõtjatele proportsionaalsed trahvid.

(vt punktid 176, 182–188, 233)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 221–223)