Language of document :

20. veebruaril 2009 esitatud hagi - Dennekamp versus parlament

(Kohtuasi T-82/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: G.-J. Dennekamp (Giethoorn, Madalmaad) (esindajad: advokaadid O. Brouwer ja A. Stoffer)

Kostja: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

Tühistada vaidlustatud otsus;

mõista parlamendilt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 alusel välja hageja kohtukulud, seal hulgas menetlusse astujate kohtukulud ja kiirendatud menetluse taotlusega seotud kulud.

Väited ja peamised argumendid

20. oktoobril 2008 taotles hageja Euroopa Parlamendilt määruse (EÜ) nr 1049/20011 alusel juurdepääsu (i) kõikidele dokumentidele, mis näitavad, kes Euroopa Parlamendi liikmetest on liitunud ka täiendava pensioniskeemiga, (ii) nimekirjale Euroopa Parlamendi liikmetest, kes olid 1. septembriks 2005 liitunud täiendava pensioniskeemiga, ja (iii) nimekirjale praegustest täiendava pensioniskeemiga liitunutest, kelle eest Euroopa Parlament teeb igakuiseid sissemakseid. Parlament jättis hageja taotluse rahuldamata ja kinnitas oma keeldumist 17. detsembri 2008. aasta otsusega.

Käesolevas hagis palub hageja tühistada Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta otsus A(2008)22050 määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel hageja taotletud dokumentidele juurdepääsust keeldumise kohta.

Hageja väidab, et keeldumise aluseks on hindamisviga ja see rikub ilmselgelt dokumentidele juurdepääsuga seotud eeskirju ja põhimõtteid, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 1049/2001, ning eeskirju, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 45/20012. Selle tulemusena on parlament rikkunud hageja õigust pääseda ligi ühenduse institutsioonide dokumentidele, mis on sätestatud EÜ artiklis 255, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42 ja määruses (EÜ) nr 1049/2001.

Oma hagi toetuseks väidab hageja, et see otsus rikub õigusnormi ja sisaldab järgmisi hindamisvigu.

(a)    Hageja sõnul rikkus parlament määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 2 lõiget 1 ning tugines oma keeldumises vääralt eelnimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punktile b, kuna taotletud dokumentide avaldamine ei saa ohustada asjaomaste Euroopa Parlamendi liikmete eraelusid.

(b)    lisaks kohaldas parlament väidetavalt vääralt määrust (EÜ) nr 45/2001, kuna ta tegi väära järelduse, et hageja taotlust on vaja hinnata määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel.

(c)    hageja väidab veel, et parlament ei ole suutnud leida mõistlikku tasakaalu avaldamisega kaitstud avalike huvide ja väidetavalt mõjutatud erahuvide vahel. Parlament ei ole suutnud ka hinnata, millises ulatuses väidetavad erahuvid oleksid tegelikult ja täpselt kahjustatud.

(d)    Hageja sõnul rikkus parlament EÜ artiklit 235, kuna ta ei ole oma keeldumist asjakohaselt põhjendanud. Lõpuks väidab hageja, et otsus ei näita, et parlament oleks viinud läbi hageja taotluses viidatud dokumentide konkreetset hindamist per individual.

____________

1 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001 L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

2 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 2001 L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102).