Kohtuasi T‑271/10 RENV

(avaldamine väljavõtetena)

H

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – EUPMi Bosnias ja Hertsegoviinas lähetatud isikkoosseisu liige – Üleviimisotsus – EUPMi juhi pädevus otsustada lähetatud isikkoosseisu liikme üleviimine – Põhjendamiskohustus – Võimu kuritarvitamine – Ilmne hindamisviga – Psühholoogiline ahistamine

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 11. aprilli 2018. aasta otsus

1.      Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Olemasoleva väite täiendamine – Vastuvõetavus

(Üldkohtu kodukord, artikli 84 lõige 1)

2.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Euroopa Liidu tsiviilmissioonid – Pädevus määrata isikkoosseis kõigile liidu tsiviilmissioonidele – Tsiviiloperatsiooni ülema pädevus – Tsiviilmissiooni isikkoosseisu kohtadele paigutamise ja üleviimise pädevus – Tsiviilmissiooni juhi pädevus – Liikmesriigi lähetatud isikkoosseisu liikme üleviimine – Lähetajariigiga konsulteerimise nõue – Puudumine

(Nõukogu otsus 2009/906/ÜVJP, artiklid 5 ja 6)

3.      Tühistamishagi – Väited – Puuduvad või ebapiisavad põhjendused – Sisulise õiguspärasuse väitest erinev väide

(ELTL artiklid 263 ja 296)

4.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud tsiviilmissioon – Liikmesriigi lähetatud isikkoosseisu liikme üleviimise meede – Miinimumnõuded

(ELTL artikkel 296)

5.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Euroopa Liidu tsiviilmissioonid – Liikmesriigi lähetatud isikkoosseisu liikme üleviimise otsus – Üleviimine seoses psühholoogilise ahistamisega – Liikmesriigi lähetatud isikkoosseisu liikme hagi – Üksikasjalikud eeskirjad

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 12a)

6.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Euroopa Liidu tsiviilmissioonid – Liikmesriigi lähetatud isikkoosseisu liikme üleviimise otsus – Liikmesriigi lähetatud isikkoosseisu liikme hagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste – Teenistuse huvidele vastav otsus – Võimu kuritarvitamine – Puudumine

7.      Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Liikmesriigi lähetatud isikkoosseisu liikme üleviimise otsus – Kontrolli ulatus – Piiratud kontroll, mida kohaldatakse eelkõige selle otsuse aluseks olnud otstarbekuse kaalutluste suhtes

(ELTL artikkel 275; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

8.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Kumuleeruvad tingimused

(ELTL artikli 340 teine lõik)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 37)

2.      Tsiviiloperatsiooni ülemal, kes poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning kõrge esindaja üldises alluvuses juhib ja kontrollib strateegilisel tasandil ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissioonide plaanimist ja läbiviimist ning kes on ülemjuhataja kõigile tsiviilmissioonide juhtidele, on otsuse 2009/906 artikli 6 lõike 2 tähenduses pädevus määrata isikkoosseis kõigile liidu tsiviilmissioonidele. Seevastu on iga missiooni puhul isikkoosseisu kohtadele paigutamise ja üleviimise pädevus vaid vastava tsiviilmissiooni juhil.

Nendest sätetest nähtub, et operatiivjuhtimine, mida viib missiooni juht läbi kohapeal, eeldab tingimata, et tal oleks võimalik kiiresti vastu võtta otsuseid, sealhulgas isikkooseisu üleviimise kohta, ning allutada liikmesriikide lähetatud isikkoosseis neile otsustele missiooni täitmise eesmärgil.

Sellest järeldub, et operatiivjuhtimine, mida viib missiooni juht läbi „kohapeal“, eeldab tingimata, et tal oleks võimalik kiiresti vastu võtta otsuseid, sealhulgas isikkooseisu üleviimise kohta, ning allutada liikmesriikide lähetatud isikkoosseis neile otsustele missiooni täitmise eesmärgil. Lähetajariigi asutusega eelnev konsulteerimine on seega niisuguse operatiivsusega ühitamatu.

(vt punktid 69, 70 ja 78)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 88)

4.      ELTL artikliga 296 nõutavad põhjendused peavad olema kohandatud vaidlustatud akti laadiga ja selle vastuvõtmise kontekstiga. Need peavad selgelt ja ühemõtteliselt näitama akti vastu võtnud institutsiooni kaalutlusi, nii et huvitatud isik võiks tutvuda võetud meetme põhjendustega ning pädev kohus saaks teostada kontrolli. Põhjendamise nõuet hinnates tuleb arvestada juhtumi asjaolusid.

Seoses sellega ei ole nõutud, et põhjenduses oleks toodud kõik asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna kontrollides akti põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele tuleb lisaks akti sõnastusele arvestada akti konteksti ja kõiki asjassepuutuvaid õigusnorme. Esiteks on huve kahjustav akt seega piisavalt põhjendatud, kui see on tehtud huvitatud isikule teadaolevas kontekstis, mis võimaldab tal tema suhtes võetud meetme ulatust mõista. Teiseks peab akti põhjenduste täpsuse aste olema proportsioonis materiaalsete võimaluste ja tehniliste tingimuste või tähtaegadega, millest kinni pidades see tuleb vastu võtta.

Järelikult on piisav, kui liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud tsiviilmissioonil on isikkoosseisu üleviimise akti põhjendustes ära näidatud spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, miks akti vastuvõtja oma kaalutlusõigust kasutades leiab, et isiku suhtes tuleb sellist meedet rakendada.

Lisaks tuleb küsimust, kas põhjendamiskohustust on järgitud, hinnata lähtudes teabest, mis oli hageja käsutuses hiljemalt hetkel, kui ta esitas oma hagi.

(vt punktid 89–92)

5.      Psühholoogilise ahistamise olemasolule võib viidata, et põhjendada tühistamisnõudeid, mis ei ole suunatud mitte end ahistamise ohvriks pidava isikkoosseisu liikme abitaotluse tagasilükkamise vastu, vaid administratsiooni muude otsuste vastu.

Psühholoogilise ahistamise olemasolu võib võtta arvesse eelkõige siis, kui ahistamise põhjustaja on ka vaidlustatud otsusele alla kirjutanud isik, et teha kindlaks, kas see otsus on tehtud isikkoosseisu liikmele kahju tekitamiseks ja seega võimu kuritarvitades. Mis puudutab psühholoogilise ahistamise väidet, mis on esitatud üleviimise otsuse vastu suunatud nõuete põhjendamiseks, siis võib kõnealuse otsuse puhul olla tegemist võimu kuritarvitamisega, kui otsus on vastu võetud isikkoosseisu liikme isiksuse, väärikuse või füüsilise või psühholoogilise terviklikkuse kahjustamiseks.

Institutsioonide lähetatud isikkoosseis, kelle seisundit reguleerivad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, ja liikmesriikide lähetatud isikkoosseis on kohapeal oma ülesandeid täites allutatud samadele reeglitele. Seega ei takista miski liikmesriigi lähetatud isikkooseisu liikmel psühholoogilise ahistamise olemasolule viitamist, et põhjendada üleviimise otsuse tühistamise nõuet.

Lisaks on võimalik, et asjaolud, millele psühholoogilise ahistamise tõendamiseks tuginetakse – ehkki neid ei saa liidu ametnike personalieeskirjade artiklit 12a käsitleva kohtupraktika kohaselt sellistena määratleda –, annavad kõigele vaatamata alust järeldada, et üleviimise otsuse puhul on võimu kuritarvitatud ning otsus tuleb seetõttu tühistada.

(vt punktid 105–108)

6.      Tühistamishagi raames, mille liikmesriigi poolt Euroopa Liidu tsiviilmissiooni juurde lähetatud isikkoosseisu liige on enda üleviimise otsuse peale esitanud, on võimu kuritarvitamise mõistel kindel ulatus ja see mõiste viitab asjaolule, et haldusasutus on kasutanud oma pädevust muul eesmärgil kui sellel, milleks see on talle antud.

Liidu institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus oma talituste töö korraldamisel sõltuvalt neile antud ülesannetest ning nende käsutuses olevate töötajate ametikohtadele määramisel nimetatud ülesannete täitmiseks, kuid seda siiski tingimusel, et esiteks lähtutakse teenistuse huvidest ja teiseks järgitakse ametikohtade võrdväärsuse põhimõtet.

Üldkohtu kontroll peab piirduma küsimusega, kas institutsioon on jäänud lubatud piiridesse ega ole oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt kasutanud.

Võimu kuritarvitamisega on tegemist ainult siis, kui on olemas objektiivsed, asjakohased ja ühtelangevad tõendid, mille alusel on võimalik kindlaks teha, et vaidlustatud meede on võetud muul eesmärgil kui sellele kohaldatavate sätetega määratud eesmärk, ning küsimust võimu kuritarvitamisest ei saa tekkida, kui ei ole tuvastatud, et otsus oleks vastuolus teenistuse huvidega.

Ei piisa üksnes sellest, kui huvitatud isik viitab oma väidete põhjenduseks teatud asjaoludele, vaid ta peab esitama ka piisavalt täpsed, objektiivsed ja kokkulangevad tõendid, mis nende väidete tõepärasust või vähemalt tõenäosust kinnitaksid; selliste tõendite puudumisel ei saa institutsiooni väidete sisulist õigsust kahtluse alla seada.

Võimu kuritarvitamise asjaolude igakülgne hindamine ei saa põhineda pelkadel väidetel, ebapiisavalt täpsustatud tõenditel või tõenditel, mis ei ole ei objektiivsed ega asjakohased.

(vt punktid 110–115)

7.      ELTL artikli 275 kohaselt ei kuulu liidu kohtu pädevusse liikmesriigi lähetatud isikkoosseisu liikme üleviimise otsuse operatiivaspekt. Küll aga võib ta kontrollida menetlusnormide järgimist, põhjendamiskohustuse täitmist ja faktide sisulist õigsust ning seda, kas üleviimisel ei ole tehtud ilmset hindamisviga või kuritarvitatud võimu. Kuna liidu kohus ei või üleviimisotsuste aluseks olnud faktilistele asjaoludele missiooni juhi poolt antud hinnangut asendada enda omaga, on kohtulik kontroll piiratud kontroll ning seda kohaldatakse eelkõige selliste otsuste aluseks olnud otstarbekuse kaalutluste hindamisele.

Niisuguse otsuse teinud missiooni juhil on ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida tuleb isikkoosseisu kohapeal üleviimisel arvesse võtta. See ulatuslik kaalutlusõigus ei takista aga liidu kohtul seaduslikkuse kontrolli raames kontrollimist, kas missiooni juht lähtus sisuliselt õigetest faktidest.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus nõuab eelkõige, et liidu kohus teeks kindlaks, kas otsus, mis puudutab asjaomast isikut isiklikult, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel. See tähendab otsuse aluseks olnud faktide kontrollimist, mistõttu kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjenduste tõepärasuse abstraktse hindamisega, vaid käsitleb küsimust, kas need põhjendused on tõendatud.

(vt punktid 155–157)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 170 ja 171)