ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

(apellatsioonikoda)

16. märts 2009

Kohtuasi T‑156/08 P

R

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Katseajal olevad ametnikud – Katseaja aruanne – Isikut kahjustava meetme puudumine – Hagi esitamise tähtaeg – Hilinemine

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 19. veebruari 2008. aasta määruse peale kohtuasjas F‑49/07: R vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) ja nõue tühistada nimetatud määrus.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta R‑i kohtukulud tema enda kanda ja ühtlasi mõista talt välja komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Ülevaade hagis esitatud nõuetest

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punktid c ja d)

2.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ettevalmistav akt – Ametniku katseajal võetud meetmed – Välistamine

(Personalieeskirjad, artiklid 34, 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Hagi – Menetlusraamistik – EÜ artikkel 236 ja ametnike personalieeskirjade artiklid 90 ja 91 – Kahju hüvitamise nõue, mis põhineb määruse nr 45/2001 rikkumisel

(EÜ artikkel 236; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001)

4.      Ühenduse õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus olla kohtus ära kuulatud – Kohustus käsitleda otsuses kõigi poolte väiteid – Puudumine

1.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktide c ja d nõuetele vastamiseks ei pea hagiavaldus tingimata sisaldama formaalselt vormistatud nõudeid, kui hageja kogu argumentatsioonist nähtub, millise akti peale hagi on esitatud. Kuid hagiavaldus, milles ei ole sõnaselgelt märgitud akti, mille tühistamist taotletakse ning mille põhjal ei ole võimalik piisavalt täpselt seda akti kindlaks teha, ei vasta eelmainitud tingimustele.

(vt punktid 36 ja 37)

Viited: 7. veebruar 1994, kohtuotsus C‑388/93: PIA Hifi vs. komisjon (EKL 1994, lk I‑387, punkt 10)

2.      Toimingute või otsuste peale, mis tehakse mitmeastmelise, eelkõige asutusesisese menetluse käigus, võib põhimõtteliselt hagi esitada vaid siis, kui need kujutavad endast meetmeid, mis väljendavad institutsiooni lõplikku seisukohta kõnealuses menetluses, välja arvatud vahemeetmed, millega valmistatakse ette lõppotsust, ei saa hagi esitada. Otsust ettevalmistavad aktid ei saa huve kahjustada ning hageja võib üksnes menetluse lõpetanud otsuse vaidlustamise käigus tõstatada küsimuse selle otsusega vahetult seotud varasemate aktide õigusvastasusest.

See on nii just katseaja aruannetega, mille eesmärk on valmistada ette administratsiooni otsus asjaomase isiku katseaja lõppedes tema ametisse nimetamise või teenistusest vabastamise kohta, ning personalieeskirjade artikli 34 alusel võetud katseaja käiku puudutavate meetmetega, nagu otsus määrata ametnik tööle muusse talitusse katseaja jätkamiseks või otsus tema katseaega pikendada. Nende meetmete eesmärk on ilmselgelt võimaldada administratsioonil paremini hinnata katseajal oleva ametniku omadusi ning valmistada ette asjaomase isiku ametisse nimetamise või teenistusest vabastamise otsus, mis tuleb vastu võtta katseaja lõppedes, ja nende peale ei saa seega eraldi tühistamishagi esitada. Neid ei saa pidada isikut kahjustavaks meetmeks, isegi kui need sisaldavad asjaomase ametniku kohta negatiivset hinnangut, kuna need meetmed ei muuda iseenesest ametniku õiguslikku olukorda. Vajadusel võib niisuguste hinnangute peale esitada asjaomase isiku poolt väidetavalt kantud kahju hüvitamise nõude.

(vt punktid 49, 55, 56 ja 58)

Viited: 8. märts 2005, kohtuotsus T‑275/02: D vs. Euroopa Investeerimispank (EKL AT 2005, lk I‑A‑51 ja II‑211, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika)

3.      Institutsiooni vastu, mille teenistuses ametnik on, esitatud kahju hüvitamise nõue, mis tugineb väitel, et see institutsioon on rikkunud määrust nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, kuulub EÜ artikli 236 ja personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 kohaldamisalasse ning selle puhul tuleb seetõttu järgida personalieeskirjades ettenähtud kohtueelset menetlust. Määruses nr 45/2001 ei ole ühtegi vastupidist sätet.

(vt punkt 73)

4.      Õigus olla kohtumenetluses ära kuulatud ei tähenda, et kohus peab oma otsuses tervikuna käsitlema kõiki poolte väiteid. Kohus peab pärast poolte väidete ärakuulamist ja tõendite hindamist tegema otsuse haginõuete kohta ja põhjendama oma otsust.

(vt punkt 87)

Viited: 10. detsember 1998, kohtuotsus C‑221/97 P: Schröder jt vs. komisjon (EKL 1998, lk I‑8255, punkt 24)