2. aprillil 2012 esitatud hagi - Kreeka Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-150/12)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: I. Chalkias, X. Basakou ja A. Vasilopoulou)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta otsus K (2011) 9335 lõplik "Riigiabi kohta, mille Kreeka andis teraviljatootjatele ja teravilja koguvatele kooperatiividele (nr SA 27354 (K 36/2010) (ex NN 3/2010 ja ex CP 11/2009))"

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Kreeka Vabariik palub oma hagis, et tühistataks komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta otsus "Riigiabi kohta, mille Kreeka andis teraviljatootjatele ja teravilja koguvatele kooperatiividele (nr SA 27354 (K 36/2010) (ex NN 3/2010 ja ex CP 11/2009))", mis tehti teatavaks numbri all K (2011) 9335 lõplik.

Esimeses tühistamisväites kinnitab hageja, et vaidlustatud otsus on ebaselge, kuna sellest ei selgu täpselt, i) milles ebaseaduslik riigiabi seisneb, ii) kuidas määratakse selle summa, ning iii) kes on kasusaajad, kellelt tuleb abi tagasi nõuda. Lisaks märgib hageja, et komisjoni poolt läbi viidud uurimise avaldamine on samuti ebaselge, mille tõttu on rikutud õiguskindluse põhimõtet ja asjassepuutuvate kolmandate isikute kaitseõigusi, mis on vastuolus ELTL artikli 108 lõikega 2 koosmõjus nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrusega nr 659/1999.

Teises tühistamisväites märgib hageja, et ELTL artikli 107 lõiget 1 on valesti tõlgendatud ja fakte on valesti hinnatud, kuna võetud meetmed - mõlemas vormis, nii tagatise seadmine kui ka intressi subsideerimine - ei vasta riigiabina kvalifitseerimise tingimustele.

Kolmandas tühistamisväites kinnitab hageja, et vaidlustatud otsuses on fakte valesti hinnatud ja rikutud olulisi menetlusnorme, kuna komisjon on faktide vale hindamise ja puuduliku ja/või ebapiisava põhjenduse tõttu jõudnud järeldusele, et teraviljatootjate ja teravilja koguvate kooperatiivide laenuintresside subsideerimine ja laenule riigi tagatise andmine on ebaseaduslik riigiabi, sest need annavad valikulise majandusliku eelise otsestele ja kaudsetele kasusaajatele ning võivad kahjustada konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubavahetust.

Neljandas tühistamisväites kinnitab hageja, et komisjon tõlgendas ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b valesti ja kasutas talle riigiabi valdkonnas antud kaalutlusõigust valesti, kuna lähtudes Kreeka majandusliku olukorra ilmsest tõsidusest oleks tulnud 2009. aasta makseid käsitada ühisturuga kokkusobivatena, ja kuna ühe Euroopa Liidu esmase õigusnormi jõustumine ei saa sõltuda sellest, et jõustub komisjoni teadaande, nagu ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik. Lisaks lükkas komisjon oma otsust piisavalt põhjendamata tagasi hageja argumentatsiooni selle kohta, et käesoleval juhul on ajutise ühenduse riigiabi meetmete raamistiku tingimused täidetud.

Viiendas tühistamisväites märgib hageja, et komisjon tõlgendas ja kohaldas ELTL artiklit 107 valesti, arvestades tagasinõutava ebaseadusliku riigiabi summa hulka õigustamatult ka a) osa intressist, mis laenulepingu ja ministri dekreedi nr 56700/B3033/08.12.2008 kohaselt on osamakse (seaduse 128/75 kohane 0,12% osamakse), ja b) ministri dekreedis nr 2/21304/0025/26.10.2010 ettenähtud riigi kasuks määratud 2% tagatismakse, mis ei kujuta endast riigiabi ning mis tuleb lõplikust tagastatavast summast maha arvata.

____________

¹ - Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).