Kohtuasi T-25/04

González y Díez, SA

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Riigiabi – Abi ümberkorraldamise erandlike kulude katmiseks – Eelneva otsuse muutmine – ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemine – Komisjoni pädevus – Ühenduse õiguskorra järjepidevus – Menetlusnormide rikkumise puudumine – Õiguspärase ootuse kaitse – Ilmne hindamisviga

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Riigiabi – Abi, mille suhtes ratione materiae ja ratione temporis kohaldatakse ESTÜ asutamislepingu õiguskorda – ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemine – Komisjoni kontrolli jätkumine EÜ artikli 88 lõike 2 õiguslikus raamistikus

(EÜ artikli 88 lõige 2)

2.      Institutsioonide aktid – Ajaline kohaldamine – Menetlusnormid – Materiaalõigusnormid – Eristamine – Materiaalõigusnormi tagasiulatuv jõud – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 1407/2002; komisjoni teatis 2002/C 152/03)

3.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Komisjoni otsus viia lõpule EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud riigiabi ametlik uurimismenetlus

(EÜ artikli 88 lõige 2 ja EÜ artikkel 230)

4.      Institutsioonide aktid – Tühistamine – Ebaseaduslikud aktid – Komisjoni otsused riigiabi kohta – Tingimused

(Komisjoni määrus nr 659/1999, artikkel 9)

5.      Riigiabi – Komisjoni poolt heakskiidetud abi – Väär kasutamine abisaaja poolt – Otsus, millega tuvastatakse heakskiidetud abi ühe osa väär kasutamine – Tühistamine – Uue ametliku uurimismenetluse alustamine

(EÜ artikli 88 lõige 2)

6.      Riigiabi – Komisjoni otsus algatada riigiabi ametlik uurimismenetlus – Huvitatud isikute õiguspärase ootuse kaitse seoses komisjoni etteheidetega uuritud abimeetmete kohta

(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 6)

1.      Kuigi EÜ asutamislepingu õigusliku raamistiku järgnemine ESTÜ asutamislepingu raamistikule tõi 24. juulil 2002 kaasa muudatuse õiguslikes alustes, menetlustes ning kohaldatavates materiaalõigusnormides, kuulub see järglus ühenduse õiguskorra ühtsuse ja järjepidevuse ning selle eesmärkide juurde. Vaba konkurentsi korra loomine ja säilitamine, mille raames on tagatud tavapärased konkurentsitingimused ja mis on eelkõige aluseks riigiabi korrale, on nii EÜ asutamislepingu üks peamine eesmärk kui ka ESTÜ asutamislepingu üks peamine eesmärk. Selles kontekstis, olgugi et ESTÜ asutamislepingu ja EÜ asutamislepingu sätted, mis käsitlevad riigiabi valdkonda, on teataval määral erinevad, vastab ESTÜ asutamislepingu alusel lubatud abi EÜ artiklite 87 ja 88 tähenduses abi mõistele. Moonutamata konkurentsi eesmärgi saavutamine sektorites, mis algselt kuulusid söe ja terase ühisturu alla, ei ole ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise tõttu peatunud, kuna seda eesmärki peetakse silmas ka EÜ asutamislepingu raames.

Ühenduse õiguskorra järjepidevus ja eesmärgid, mis selle toimimist juhivad, nõuavad seega, et Euroopa Ühendus, osas, milles ta järgneb Euroopa Söe- ja Teraseühendusele, ja tema enda menetluslikus raamistikus, tagaks seoses ESTÜ asutamislepingu alusel tekkinud olukordadega õiguste ja kohustuste täitmise, mis eo tempore kuulusid ESTÜ asutamislepingu kohaselt nii liikmesriikidele kui ka üksikisikutele, ja selle rakendamiseks vastu võetud normide järgimise. See nõue on seda enam oluline, kui riigiabi eeskirjade eiramisest tulenev konkurentsi moonutamine võib EÜ asutamislepingu kehtivuse ajal laiendada oma mõju aega pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist.

Sellest tuleneb, et EÜ artikli 88 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see lubab komisjonil pärast 23. juulit 2002 kontrollida ESTÜ asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades antud riigiabi kokkusobivust ühisturuga ratione materiae ja ratione temporis ning samuti ESTÜ asutamislepingu alusel vastu võetud, riigiabi lubavate otsuste kohaldamist liikmesriikide poolt seoses olukordadega, mis esinesid enne ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist.

(vt punktid 55–57)

2.      Kuigi menetlusnorme kohaldatakse üldiselt kõikide menetluste suhtes, mis on nende normide jõustumise hetkel pooleli, ei ole see nii materiaalõigusnormide puhul. Viimati nimetatuid tuleb õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtete järgimise tagamiseks tõlgendada selliselt, et neid kohaldatakse enne nende jõustumist tekkinud olukordade suhtes üksnes siis, kui nende sõnastusest, eesmärkidest või ülesehitusest ilmneb selgelt, et selline mõju tuleb neile omistada.

Selles osas nõuavad ühenduse õiguskorra järjepidevus ja õiguskindluse ning õiguspärase ootuse kaitse põhimõtete nõuded ESTÜ asutamislepingu kohaselt võetud materiaalõigusnormide kohaldamist asjaolude suhtes, mis kuuluvad nende kohaldamisalasse ratione materiae ja ratione temporis. See, et asjaomane õiguslik raamistik ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise tõttu faktilise olukorra hindamise hetkel enam ei kehti, ei muuda seda seisukohta, kuna nimetatud hinnang puudutab õiguslikku olukorda, mis kindlalt tekkis ajal, mil kohaldati ESTÜ asutamislepingu kohaselt vastu võetud materiaalõigusnorme.

Selles kontekstis ei saa määrust (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi, kohaldada õiguslike olukordade suhtes, mis kindlalt tekkisid enne ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist. Nimetatud määruse artikli 14 sõnastusest tuleneb selgelt, et seda määrust kohaldatakse olukordade suhtes, mis on tekkinud kõige varem alates 24. juulist 2002. Komisjonil ei olnud seega alust teatise ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemisega kaasnevate konkurentsiasjade käsitlemise teatavate aspektide kohta punktis 47 leida, et riigiabi suhtes, mida anti enne 23. juulit 2002 ilma tema eelneva heakskiiduta, tuleb kohaldada määruse nr 1407/2002 sätteid.

(vt punktid 58, 59, 67 ja 68)

3.      Komisjoni lõplik otsus viia lõpule EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud uurimismenetlus kujutab endast meedet, mida võib vaidlustada EÜ artikli 230 alusel. Selline otsus tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis võivad puudutatud poolte huve mõjutada, sest sellega viiakse asjaomane menetlus lõpule ning tehakse lõplik otsus uuritud meetme kokkusobivuse kohta riigiabi suhtes kohaldatavate normidega. Seega on huvitatud pooltel alati võimalus vaidlustada lõplikku otsust, mis viib ametliku uurimismenetluse lõpule, ja neil peab selle raames olema võimalik vaidlustada erinevaid osi, mis moodustavad komisjoni lõpliku seisukoha aluse.

Nimetatud võimalus ei sõltu sellest, kas otsus alustada ametlikku uurimismenetlust tekitab õiguslikke tagajärgi, mis võivad olla tühistamishagi esemeks. Võimalus vaidlustada ametliku menetluse alustamise otsust ei tohi vähendada huvitatud poolte menetluslikke õigusi, takistades neil lõplikku otsust vaidlustada ja tugineda oma hagi toetuseks rikkumistele selle otsuseni viiva menetluse igas staadiumis.

(vt punktid 91 ja 92)

4.      Määruse nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ artikli 88] kohaldamiseks) artikli 9 sõnastusest nähtub, et selles sättes ette nähtud menetlust kohaldatakse üksnes vastavalt artikli 4 lõigetele 2 või 3 ning artikli 7 lõigetele 2, 3 või 4 tehtud riigiabi puudutava positiivse otsuse tühistamisele, kui see otsus põhines menetluse käigus esitatud ebaõigel teabel. Seega ei kohaldata seda negatiivsete otsuste suhtes, millega tuvastatakse heakskiidetud abi väär kasutamine või abi kokkusobimatus ühisturuga.

Komisjoni võimalus tühistada riigiabi käsitlev otsus ei piirdu igal juhul mitte ainult määruse nr 659/1999 artiklis 9 nimetatud olukorraga. See säte vaid väljendab täpsemalt õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt on subjektiivseid õigusi tekitanud õigusvastase haldusakti tagasiulatuv tühistamine lubatud eelkõige siis, kui asjaomane haldusakt võeti vastu väära või mittetäieliku teabe alusel, mille esitas huvitatud pool. Võimalus subjektiivseid õigusi tekitanud õigusvastane haldusakt tagasiulatuvalt tühistada ei piirdu siiski vaid selle asjaoluga, kuna selliselt võib alati tühistada, eeldusel, et nimetatud akti andnud institutsioon järgib tingimusi, mis puudutavad mõistlikku tähtaega ja õiguspäraseid ootusi, mis tekkisid soodustatud isikul, kes võis tugineda selle akti õiguspärasusele.

(vt punktid 96 ja 97)

5.      Kui komisjoni otsus tuvastab heakskiidetud abi ühe osa väära kasutamise, jääb asjaomase abi ülejäänud osa, mille puhul väära kasutamist ei tuvastatud, lubava otsuse kohaldamisalasse ja seega tuleb eeldada, et seda kasutati õiguspäraselt.

Uue ametliku menetluse raames – mis algatati eesmärgiga tühistada varasem otsus, millega tuvastati abi ühe osa väär kasutamine, ja võtta vastu uus otsus – komisjoni läbi viidud uurimine peab puudutama kõiki abisummasid, mida esimesel korral uuriti menetluses, mis tõi kaasa selle varasema otsuse vastuvõtmise.

Seega ei saa hageja tugineda õiguspärasele ootusele, et abisummad, mille osas ei tuvastatud varasemas otsuses väära kasutamist, ei kuulunud komisjoni uurimise alla uue ametliku menetluse raames.

(vt punktid 119–121)

6.      Määruse nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ artikli 88] kohaldamiseks) artikli 6 kohaselt peab riigiabi ametliku uurimismenetluse alustamise otsus võimaldama huvitatud pooltel ametlikus menetluses tõhusalt osaleda ja oma argumente esitada. Selleks on piisav, et pooled oleksid teadlikud põhjendustest, mis viisid komisjoni esialgse järelduseni, et asjaomane meede võib olla ühisturuga kokkusobimatu.

Komisjon peab riigiabi uurimise menetluse käigus võtma arvesse õiguspärast ootust, mis asjassepuutuvatel pooltel võib tekkida seoses ametliku menetluse algatamise otsuses sisalduvaga, ning seejärel seoses sellega, et lõplik otsus ei tugine sellise teabe puudumisele, mille puhul ei olnud asjassepuutuvatel pooltel neid asjaolusid arvesse võttes võimalik teada, et nad peavad seda teavet talle esitama.

(vt punktid 124 ja 125)