ÜLDKOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
29. november 2012(*)
Ajutiste meetmete kohaldamine – Konkurents – Komisjoni otsus edastada liikmesriigi kohtule dokumente – Konfidentsiaalsus – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Huvide kaalumine
Kohtuasjas T‑164/12 R,
Alstom, asukoht Levallois‑Perret (Prantsusmaa), esindajad: advokaat J. Derenne, solicitor N. Heaton, solicitor P. Chaplin ja solicitor M. Farley,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: A. Antoniadis, N. Khan ja P. J. O. Van Nuffel,
kostja,
keda toetab
National Grid Electricity Transmission plc, esindajad: solicitor A. Magnus, solicitor C. Bryant, solicitor E. Coulson, J. Turner, QC, ja D. M. Beard, QC,
menetlusse astuja,
mille ese on taotlus peatada komisjoni 26. jaanuari 2012. aasta otsuse, mis on esitatud konkurentsi peadirektoraadi peadirektori kirjades nr D/2012/006840 ja nr D/2012/006863 ja mis käsitlevad teatud dokumentide edastamist High Court of Justice’ile (England and Wales) (Inglismaa ja Wales’i kõrgem kohus), et neid oleks võimalik tõendina kasutada hageja vastu esitatud hagi menetlemisel, kohaldamine, ja taotlus määrata, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluse menetlemisel käsitletaks konfidentsiaalsena ametisaladusi, mis sisalduvad hageja vastuses, mille ta esitas 30. juunil 2006 juhtumis COMP/F/38.899 (Gaasisolatsiooniga jaotusseadmed) vastu võetud vastuväiteteatise kohta,
ÜLDKOHTU PRESIDENT
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse taust
Sissejuhatavad märkused
1 Areva T&D Holding SA, Areva T&D SA ja Areva T&D AG kuulusid Alstomi, kes on hageja, kontserni kuni 8. jaanuarini 2004 ehk kuupäevani, millal nad omandas Areva. 7. juunil 2010 müüs Areva nad edasi hagejale, kes nimetas nad ümber vastavalt T&D Holding’iks (seejärel pärast 30. ja 31. märtsil 2012 toimunud sisemisi ümberkorraldusi Alstom Holdings), Alstom Grid SAS‑ks ja Alstom Grid AG‑ks. Neile kolmele ettevõtjale viidatakse käesolevas määruses kui „Grid‑ettevõtjatele”, sõltumata sellest, kes on nende emaettevõtja.
Menetlus komisjonis ja Euroopa Liidu kohtutes
2 Komisjon võttis 20. aprillil 2006 vastu vastuväiteteatise juhtumis COMP/F/38.899 – gaasisolatsiooniga jaotusseadmed (edaspidi „jaotusseadmete otsus”), millele hageja vastas 30. juunil 2006 (edaspidi hageja vastus) ning Areva ja Grid‑ettevõtjad koos samal päeval kui hageja (edaspidi „Areva ja Grid‑ettevõtjate vastus”).
3 Komisjon võttis 24. jaanuaril 2007 selles asjas vastu otsuse K(2006) 6762 (lõplik), määrates teiste hulgas hagejale, Arevale ja Grid‑ettevõtjatele trahvi gaasisolatsiooniga jaotusseadmete turul kartellikokkuleppes osalemise eest. 18. aprillil 2007 esitasid esiteks hageja ning teiseks Areva ja Grid‑ettevõtjad hagi selle otsuse tühistamise nõudes.
4 3. märtsil 2011 tehtud otsuses vähendas Üldkohus Alstomile, Arevale ja Grid‑ettevõtjatele määratud trahvi suurust (liidetud kohtuasjad T‑117/07 ja T‑121/07: Areva jt vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑633). Areva ühelt poolt ning Alstom ning Grid‑ettevõtjad teiselt poolt esitasid selle otsuse peale apellatsioonkaebuse (liidetud kohtuasjad C‑247/11 P ja C‑253/11 P: Areva vs. komisjon) vastavalt 24. ja 25. mail 2011.
Menetlus High Court of Justice’is (England and Wales)
5 National Grid Electricity Transmission plc (edaspidi „NGET”) esitas 17. novembril 2008 High Court of Justice’ile (England and Wales) (Inglismaa ja Wales’i kõrgem kohus) (edaspidi „High Court”) kahju hüvitamise hagi teiste hulgas hageja, Areva ja Grid‑ettevõtjate vastu, põhjendusega, et hind, mida ta selles kartellikokkuleppes osalenud ettevõtjatelt ajavahemikus 1988–2004 ostetud gaasisolatsiooniga jaotusseadmete eest tasus, oli kõnealuse rikkumise tõttu liiga kõrge.
6 Selles menetluses palus NGET avaldada hageja, Areva ja Grid‑ettevõtjate vastused vastuväiteteatisele juhtumis COMP/F/38.899 – gaasisolatsiooniga jaotusseadmed. High Court tegi selle taotluse kohta otsuse 4. juulil 2011 ja seejärel, olles 11. juulil 2011 andnud konfidentsiaalsust käsitleva määruse (edaspidi „konfidentsiaalsust käsitlev määrus”), millega ta määras kindlaks „usaldusisikute ringi” eesmärgiga kaitsta High Court’i menetluses poolte käsutusse antud dokumentides sisalduvat konfidentsiaalset teavet, palus viimane 13. juuli 2011. aasta kirjas komisjonil edastada talle nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 2003, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artikli 15 lõike 1 alusel hageja, Areva ja Grid‑ettevõtjate vastused. Hageja ja Grid‑ettevõtjad esitasid komisjonile 25. juuli 2011. aasta kirjas oma seisukohad High Court’i taotluse kohta.
7 Komisjon saatis High Court’ile 28. oktoobril 2011 kirja, teatades talle, et kavatseb taotluse rahuldada, täpsustades, et enne peab ta sellest hagejat ja Grid‑ettevõtjaid teavitama. Seega teatas komisjon 26. jaanuari 2012. aasta kirjas neile ettevõtjatele oma otsusest High Court’i taotlus rahuldada (edaspidi „vaidlustatud otsus”) ja dokumentidest, mille ta kavatses edastada, juhul kui need ettevõtjad seda otsust Üldkohtus ja ajutiste meetmete üle otsustava kohtuniku ees ei vaidlusta.
8 Hageja ja Grid‑ettevõtjad teatasid 21. veebruaril 2012 komisjonile oma kavatsusest esitada selle otsuse peale hagi ja Üldkohtu presidendile ajutiste meetmete kohaldamise taotluse.
Menetlus
Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ja nõudest osalise loobumise taotlus
9 Hageja ja Grid‑ettevõtjad esitasid 10. aprillil 2012 hagi vaidlustatud otsuse tühistamise nõudes. Samal päeval esitasid nad eraldi dokumendina ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, paludes peatada vaidlustatud otsuse kohaldamine vastavalt ELTL artiklitele 278 ja 279.
10 Pärast ajutiste meetmete kohaldamise taotluse saamist võttis komisjon teadmiseks hageja ja Grid‑ettevõtjate etteheite, mille kohaselt hoolimata sellest, et teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002 C 45, lk 3) alusel esitatud teave ei kuulu High Court’i taotluse kohaldamisalasse, sisaldavad need vastuste versioonid, mida ta kavatseb High Court’ile saata, sellist teavet. 26. aprilli 2012. aasta kirjas teatas komisjon neile ettevõtjatele, et on otsustanud nimetatud versioone muuta, kustutades kõnesoleva teabe.
11 Komisjon esitas oma märkused ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta 10. mail 2012.
12 Hageja ja Grid‑ettevõtjad esitasid 21. mail 2012 Üldkohtu kantseleile kirja, milles teatasid, et komisjoni 26. aprilli 2012. aasta otsuse tulemusel ei põhjusta Areva ja Grid‑ettevõtjate vastuse muudetud versioon enam olulisi probleeme ja et seetõttu on Grid‑ettevõtjad otsustanud loobuda põhimenetluses esitatud nõudest ja võtta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tagasi. Ka hageja muutis komisjoni otsusest lähtudes oma nõudeid, et arvesse oleks võetud see, et teatud osa tema väidetest ja taotlusele lisatud dokumentidest ei ole enam asjassepuutuvad.
13 29. mail 2012 esitas komisjon oma seisukohad nõudest osalise loobumise taotluse kohta ning hageja nõuete muutmise kohta ajutiste meetmete kohaldamise taotluses.
14 Üldkohtu president andis 13. juunil 2012 kohtuasjas T‑164/12 R kohtuasja osalise registrist kustutamise määruse, millega Grid‑ettevõtjate nimed kustutati hagejate nimekirjast. 10. juulil 2012 andis Üldkohtu neljanda koja esimees määruse, millega Grid‑ettevõtjad kustutati ka põhimenetluse hagejate nimekirjast ja jäeti komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõisteti temalt välja üks kolmandik Grid‑ettevõtjate poolt kohtuasjades T‑164/12 ja T‑164/12 R kantud kohtukuludest.
NGET‑i menetlusse astumise avaldus ja hageja taotlus käsitleda teavet konfidentsiaalsena
15 NGET esitas 1. mail 2012 kohtuasjas T‑164/12 R menetlusse astumise avalduse komisjoni eeldatavate nõuete toetuseks. Komisjon teatas Üldkohtu presidendile 22. mai 2012. aasta kirjas, et tal ei ole selles osas vastuväiteid. Hageja esitas 23. mail 2012 selle avalduse kohta oma seisukohad, milles ta sisuliselt täpsustas, et tal ei ole menetlusse astumise avalduse kohta vastuväiteid. Samal kuupäeval esitatud eraldi dokumendis taotles hageja kohtuasjas T‑164/12 R esitatud teabe ja dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse. NGET märkis 6. juunil 2012 saadetud kirjas, et hageja on menetlusse astumise avalduse kohta esitatud seisukohtades ühte siseriikliku menetluse aspekti ebaõigesti käsitlenud, ja kordas sellega seoses, et talle menetlusse astumise loa andmine on oluline selleks, et tal oleks võimalik Üldkohtule selgitada High Court’is poolelioleva menetluse laadi ja staadiumi.
16 NGET esitas 10. juulil 2012 kohtuasjas T‑164/12 komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astumise avalduse, mille kohta komisjon ega hageja vastuväiteid ei esitanud. Viimane esitas 7. augustil 2012 siiski kohtuasjas T‑164/12 R esitatud teabe ja dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse.
17 Üldkohtu neljanda koja esimees rahuldas 4. septembri 2012. aasta määrusega NGET‑i avalduse kohtuasjas T‑164/12 menetlusse astumiseks. 13. septembril 2012 andis Üldkohtu president määruse, millega anti NGET‑ile luba kohtuasjas T‑164/12 R menetlusse astuda. Ilma et see oleks mõjutanud ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku hinnangut teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse põhjendatuse kohta, edastati teiste hulgas menetlusse astujale hageja koostatud nende dokumentide mittekonfidentsiaalne versioon, mis esitati seoses ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega, ja menetlusse astujal paluti selles küsimuses võimalikud seisukohad esitada.
18 Menetlusse astuja esitas 27. septembril 2012 esiteks menetlusse astuja seisukohad ja teiseks hageja esitatud teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse kohta oma seisukohad, milles ta leidis, et Üldkohtu hinnata jääb see, kas on võimalik võtta menetluslikke meetmeid, mis lubaksid tal selles küsimuses oma seisukohad esitada. Üldkohtu kantselei toimetas 8. oktoobril 2012 need kaks dokumenti hagejale ja komisjonile kätte.
Poolte nõuded
19 Hageja palub Üldkohtu presidendil sisuliselt:
– määrata, et vaidlustatud otsuse kohaldamine tuleb peatada seni, kuni Üldkohus on põhimenetluses otsuse teinud;
– määrata, et tema vastuses olevaid ametisaladusi käsitletaks käesolevas menetluses konfidentsiaalsena;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
20 Võttes arvesse, et hageja muutis oma nõudeid (vt eespool punkt 12), tuleb teda pidada loobunuks ajutiste meetmete taotlusest, kuna see puudutab teavet, mis esitati seoses teatisega, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul.
21 Komisjon, keda toetab menetlusse astuja, palub Üldkohtu presidendil sisuliselt:
– jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Taotlus käsitleda ajutiste meetmete kohaldamise menetluses konfidentsiaalsena hageja vastuses sisalduvaid ametisaladusi
22 Komisjon leiab 10. mail 2012 esitatud seisukohtades, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleks jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, milles palutakse käsitleda käesolevas menetluses konfidentsiaalsena hageja vastuses sisalduvaid ametisaladusi.
23 Selles osas tuleb mainida, et taotlust käsitleda käesolevas menetluses konfidentsiaalsena hageja vastuses sisalduvaid ametisaladusi saab, selle muudetud kujul tõlgendada üksnes nii, et see on suunatud kostja vastu. Ent käesolevas asjas puudub sellel taotlusel mõte, kuna komisjoni käsutuses on vaidlusaluste dokumentide konfidentsiaalne versioon. Kui hageja oleks selle taotlusega palunud teavet konfidentsiaalsena käsitleda võimaliku menetlusse astuja suhtes, oleks see taotlus olnud enneaegne. Igal juhul tuleb meenutada, et – nagu on viidatud eespool punktides 17 ja 18 – menetlusse astujal on võimalik tutvuda üksnes selle taotluse raames esitatud dokumentide mittekonfidentsiaalse versiooniga.
Taotlus peatada vaidlustatud otsuse kohaldamine
24 ELTL artiklite 278 ja 279 ning ELTL artikli 256 lõike 1 koostoimes tõlgendamisest tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võib juhul, kui tema hinnangul asjaolud seda nõuavad, määrata, et tuleb peatada selle akti kohaldamine, mille peale Üldkohtule on esitatud hagi, või määrata vajalikud ajutised meetmed.
25 Kodukorra artikli 104 lõige 2 näeb ette, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses tuleb nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti‑ ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist. Nii võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik määrata kohaldamise peatamise ja muude ajutiste meetmete kohaldamise, kui on tõendatud, et nende määramine on esmapilgul faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud (fumus boni iuris), ning kui ajutiste meetmete kohaldamise küsimus on kiireloomuline selles mõttes, et tõsise ja korvamatu kahju vältimiseks selle poole huvidest lähtudes, kes ajutiste meetmete kohaldamist taotleb, on vaja, et ajutiste meetmete kohaldamine määratakse ja neid kohaldatakse enne põhimenetluses lahendatava hagi suhtes otsuse tegemist. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kaalub vajaduse korral asjaomaseid huve (Euroopa Kohtu presidendi 23. veebruari 2001 aasta määrus kohtuasjas C‑445/00 R: Austria vs. nõukogu, EKL 2001, lk I‑1461, punkt 73).
26 Sellise tervikanalüüsi raames on ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib kohtuasja eriomaseid asjaolusid arvestades vabalt otsustada, mil viisil ja millises järjekorras nende erinevate tingimuste esinemist tuleb kontrollida, kuna ükski õigusnorm ei määra ette kindlaks seda, millise analüüsi alusel peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete võtmise vajalikkuse üle (Euroopa Kohtu presidendi 19. juuli 1995. aasta määrus kohtuasjas C‑149/95 P(R): komisjon vs. Atlantic Container Line jt, EKL 1995, lk I‑2165, punkt 23, ja 3. aprilli 2007. aasta määrus kohtuasjas C‑459/06 P(R): Vischim vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 25).
27 Arvestades toimikus esitatud asjaolusid, leiab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, et tema käsutuses on kõik vajalikud üksikasjad kõnesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lahendamiseks, ilma et eelnevalt oleks vaja ära kuulata poolte suulisi selgitusi või võtta menetlust korraldavat meedet, mida taotles menetlusse astuja.
28 Käesoleva kohtuasja asjaoludel tuleb kõigepealt asjaomaseid huve kaaluda.
Huvide kaalumine
29 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt seisneb olemasolevate eri huvide kaalumine ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku jaoks selles, et ta selgitab välja, kas selle poole huvi, kes taotleb ajutiste meetmete kohaldamist, nende meetmete kohaldamise vastu kaalub üles huvi, mis seisneb vaidlustatud akti viivitamata kohaldamises, analüüsides selleks konkreetsemalt küsimust, kas selle akti võimalik tühistamine asja sisuliselt arutava kohtu poolt võimaldaks neutraliseerida olukorra, mille oleks tinginud akti viivitamata kohaldamine, või vastupidi – kas selle akti kohaldamise peatamine takistaks selle täielikku õigusmõju juhul, kui põhimenetluses lahendatav hagi jäetakse rahuldamata (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 11. mai 1989. aasta määrus liidetud kohtuasjades 76/89 R, 77/89 R ja 91/89 R: RTE jt vs. komisjon, EKL 1989, lk 1141, punkt 15, ja 26. juuni 2003. aasta määrus liidetud kohtuasjades C‑182/03 R ja C‑217/03 R: Belgia ja Forum 187 vs. komisjon, EKL 2003, lk I‑6887, punkt 142). Sellisel juhul võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võtta arvesse ka kolmandate isikute huve.
30 Mis puudutab konkreetsemalt tingimust, mille kohaselt peab ajutiste meetmete kohaldamise määrusest tulenev õiguslik olukord olema neutraliseeritav, siis tuleb märkida, et ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk piirdub tulevikus sisulistes küsimustes tehtava otsuse täieliku toime tagamisega (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 27. septembri 2004. aasta määrus kohtuasjas C‑7/04 P(R): komisjon vs. Akzo ja Akcros, EKL 2004, lk I‑8739, punkt 36). Seetõttu on see menetlus põhimenetluse suhtes, millele see lisandub, puhtalt täiendavat laadi (Üldkohtu presidendi 12. veebruari 1996. aasta määrus kohtuasjas T‑228/95 R: Lehrfreund vs. nõukogu ja komisjon, EKL 1996, lk II‑111, punkt 61), mistõttu ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku otsus peab olema ajutist laadi selles mõttes, et see ei tohi mõjutada tulevikus sisulistes küsimustes tehtava kohtuotsuse sisu ega muuta seda illusoorseks, jättes selle ilma kasulikust mõjust (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 17. mai 1991. aasta määrus kohtuasjas C‑313/90 R: CIRFS jt vs. komisjon, EKL 1991, lk I‑2557, punkt 24, ja Üldkohtu presidendi 12. detsembri 1995. aasta määrus kohtuasjas T‑203/95 R: Connolly vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑2919, punkt 16).
31 Sellest järeldub vältimatult, et huvi, mida kaitseb ajutiste meetmete kohaldamise menetluse pool, ei vääri kaitset juhul, kui see pool palub ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul teha otsus, mis ei ole kaugeltki puhtalt ajutist laadi, vaid millega mõjutatakse tulevikus sisulistes küsimustes tehtava kohtuotsuse sisu ning muudetakse see illusoorseks, jättes selle ilma kasulikust mõjust.
32 Käesolevas asjas palutakse Üldkohtul põhimenetluses otsustada, kas vaidlustatud otsus, millega komisjon rahuldas High Court’i taotluse edastada muu hulgas hageja vastus, tuleb tühistada muude põhjuste hulgas ka ELTL artikliga 399 kaitstud ametisaladuse pidamise kohustuse rikkumise tõttu.
33 Esiteks, mis puudutab huvi, mida kaitseb menetlusse astuja, siis tuleb märkida, et menetlusse astuja seisukohtades juhtis viimane ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku tähelepanu asjaolule, et käsitletavate huvide kaalumisel tuleb silmas pidada erinevaid võimalusi, mis tulenevad Üldkohtu ja High Court’i menetlustähtaegade erinevusest.
34 Kõigepealt juhul, kui otsuse kohaldamise peatamise taotlus rahuldatakse, ei saada komisjon vaidlusaluseid dokumente High Court’ile enne, kui Üldkohus on põhimenetluses oma otsuse teinud. Ent menetlusse astuja leiab, et kui Üldkohus teeb otsuse komisjoni kasuks, kuid teeb selle otsuse pärast seda, kui High Court on oma otsuse teinud, ei ole ta käsutuses dokumente, mis on tema taotluse menetlemiseks vajalikud, ja kohaldamise peatamine annab hagejale eelise tema kasuks tehtud lõplikuks muutunud kohtuotsuse näol, samas kui Üldkohus leiab, et põhimenetluses tuleb hagi jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
35 Edasi juhul, kui ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäetakse rahuldamata, saadab komisjon vaidlusalused dokumendid High Court’ile, kes omakorda saadab need edasi 11. juuli 2011. aasta määrusega kindlaks määratud usaldusisikute ringile, et neid oleks võimalik kahju hüvitamise hagi menetlemisel arvesse võtta. Ent menetlusse astuja leiab, et juhul kui Üldkohus teeb otsuse hageja kasuks enne seda, kui High Court on oma otsuse teinud, ei ole õigusvastaselt edastatud teavet siseriiklikus menetluses võimalik kasutada.
36 Siiski tuleb märkida, et menetlusse astuja ei võta arvesse veel ühte võimalust, mis on olulise tähtsusega hageja kaitstavate huvide kaalumisel, nimelt olukorda, kus ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäetakse rahuldamata ja High Court teeb oma otsuse enne, kui Üldkohtul on olnud ajaliselt võimalik põhimenetluses hagi suhtes otsust teha. Sellisel juhul muutuks tühistav kohtuotsus illusoorseks ja sellel puuduks kasulik mõju. Niisiis oleks kõnesoleva taotluse rahuldamata jätmise tulemus see, et mõjutataks tulevikus sisulistes küsimustes tehtava kohtuotsuse sisu, ehk tühistamishagi rahuldamata jätmine.
37 Eespool punktides 30 ja 31 meenutatud kohtupraktikat silmas pidades tuleb niisiis märkida, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku jaoks võivad niisugused institutsiooni poolt siseriiklikule kohtule vaidlusaluste dokumentide edastamisega seotud pooleliolevad vaidlused nagu käesolevas asjas seada kahtluse alla selle, et ajutiste meetmete kohaldamise menetlus on täiendavat laadi.
38 Ent juhul, kui esiteks kõnesolev taotlus rahuldatakse ja teiseks on High Court’il võimalik teha otsus enne seda, kui Üldkohus on põhimenetluses oma otsuse teinud, ei ole menetlusse astuja tõendanud, et tal ei ole võimalik oma huvi kaitsta, paludes High Court’i menetluse hagejana kahju hüvitamise menetluse peatamist.
39 Lisaks näib selle taotluse rahuldamine tõenäolisem kui olukorras, kus menetluse peatamist taotleks hageja High Court’i menetluse kostjana juhul, kui esiteks on see taotlus rahuldamata jäetud ja seetõttu on dokumendid High Court’ile edastatud, ning teiseks, kui viimasel on võimalik teha otsus enne, kui Üldkohus teeb oma otsuse põhimenetluses.
40 Teiseks, mis puudutab komisjoni kaitstavat huvi, siis tuleb märkida, et 10. mail 2012 esitatud seisukohtades leiab komisjon, et tal ei ole muud huvi kui huvi säilitada liikmesriikide kohtute pädevus kohaldada liidu õiguse sätteid, tagades nende täielik mõju ja kaitstes õigusi, mis neist üksikisikutele tulenevad. Selles küsimuses täpsustab komisjon, et kaalumisel olevate huvide näol ei ole tegemist üksnes selliste isikute huvidega, kes taotlevad konkurentsi piirava või kahjustava tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, vaid ka liidu konkurentsieeskirjade tõhusa kohaldamise üldise huviga, kuna liikmesriikide kohtute menetluses olevad kahju hüvitamise hagid võivad märkimisväärselt kaasa aidata tõhusa konkurentsi säilitamisele. Menetlusse astuja lisab selles küsimuses, et nii komisjon kui ka liidu kohtud on tunnustanud vajadust tagada konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu kahjustatud isikutele võimalus esitada kahju hüvitamise nõue ja tugineda neile liidu õigusest tulenevatele õigustele. Sellega seoses märgib komisjon, et 12. juuni 2009. aasta otsuses, mis käsitles just hageja ja teiste High Court’is jaotusseadmete otsuse tühistamiseks algatatud menetluse kostjate esitatud menetluse peatamise taotlust, rõhutas see kohus nimelt vajadust mitte venitada kohtueelset menetlust, isegi juhul, kui Üldkohtu menetlus on veel pooleli.
41 Mis puudutab liidu konkurentsieeskirjade tõhusat kohaldamist, eeskätt siseriiklikke kahju hüvitamise nõuetega seotud menetlusi, siis tuleb märkida, et kuigi õigusemõistmise kiiruse huvi leiab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poolt huvide kaalumisel erilise kajastuse, ei esitanud komisjon, kuigi ta asus High Courti’ga samale seisukohale, Üldkohtule taotlust kohaldada kiirendatud menetlust, mida hageja Üldkohtult taotles, väites kõne all olevas taotluses, et tal ei ole kiirendatud menetluse võimaliku kohaldamise suhtes vastuväiteid. Kodukorra artikli 76a kohaselt on komisjon kohustatud kiirendatud menetlust taotlema, kuna menetlusse astuja seda teha ei saa, võttes arvesse, et asja kiire lahendamine on selle institutsiooni seisukohalt äärmiselt olulise tähtsusega.
42 Lisaks, mis puudutab eespool punktides 37–39 esitatud kaalutlusi, mis käsitlevad Üldkohtu otsuse kasuliku mõju säilitamist põhimenetluses, ning käesoleva asja eriomaseid asjaolusid, siis tuleb omavahel võrrelda liidu konkurentsieeskirjade tõhusa kohaldamise ning ajutiste meetmete kohaldamise menetluse täiendava laadi järgimise vajaduse kaalu. Lisaks lähtuti kaudselt samasugusest mõttekäigust selle ajutiste meetmete kohaldamise taotluse vastuvõetamatuks tunnistamisel, millega paluti Üldkohtu presidendil määrata komisjoni käsutuses oleva väidetavalt konfidentsiaalse teabe „ajutiselt” avalikustamine, sest sellist taotlust rahuldav määrus oleks võinud ette neutraliseerida hiljem sisulistes küsimustes tehtava otsuse tagajärjed (vt selle kohta Üldkohtu 23. jaanuari 2012. aasta määrus kohtuasjas T‑607/11 R Henkel ja Henkel France vs. komisjon, punktid 23–25).
43 Kolmandaks rõhutas menetlusse astuja 27. septembri 2012. aasta menetlusse astuja seisukohtades, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul tuleks huvide kaalumisel võtta arvesse hageja vastuväidete esitamise strateegiat, kuna viimane kasutas menetlust venitavaid menetlustoiminguid, et takistada High Court’i menetluse jätkumist. Selles küsimuses tuleb märkida, et esiteks ei kujuta ükski menetlustoiming, mida menetlusse astuja peab oma tühistamishagi menetlemist takistavaks, endast õiguse kuritarvitust, mida möönab ka menetlusse astuja. Seega on nende menetlustoimingute näol tegemist üksnes menetluspoolele tema õiguste rakendamise tagamiseks antud õiguslike vahenditega. Kui neid toiminguid peeti põhjendamatuteks, nõustuti menetlusse astuja vastuväidetega ja menetlus High Court’is kulges edasi nõuetekohaselt. Teiseks, kuigi see menetlus on menetlusse astuja arvates olnud ebatavaliselt pikk, ei tõenda menetlusse astuja sellegipoolest, et talle on menetluse kestuse tõttu tekkinud selline kahju, et tema huvi tutvuda vaidlusaluse teabega enne Üldkohtu poolt põhimenetluses otsuse tegemist kaalub üles huvi tagada selle kohtuotsuse kasulik mõju (vt eespool punktid 37–39).
44 Järelikult kaalub hageja huvi üles komisjoni ja menetlusse astuja huvi, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäetaks rahuldamata, seda enam, et taotletav kohaldamise peatamine toob üksnes kaasa paljude aastate jooksul kehtinud olukorra säilimise piiratud aja jooksul (vt selle kohta eespool viidatud määrus kohtuasjas RTE jt vs. komisjon, punkt 15; vt ka Üldkohtu presidendi 16. novembri 2012. aasta määrus kohtuasjas T‑345/12 R Akzo Nobel jt vs. komisjon, punkt 29), ilma et see põhjustaks niisuguseid ebamugavusi, mis nõuaksid, et see äraootav olukord tuleb kohe lõpetada. Selles osas tuleb lisada, et hageja on vastu üksnes vaidlusaluste dokumentide konfidentsiaalse versiooni edastamisele. Niisiis ei takista see, kui vaidlustatud otsuse kohaldamise peatamise taotlus rahuldatakse, komisjoni vastu võtmast uut otsust, mis lubab edastada vaidlusaluste dokumentide mittekonfidentsiaalse versiooni enne seda, kui Üldkohus on põhimenetluses tühistamishagi suhtes otsuse teinud. Nii saab High Court’i menetlus teatud määral jätkuda.
Kiireloomulisus
45 Hageja kaitstava huvi kaitsmise vajadus on kiireloomulist laadi, kui hagejale võib tekkida tema ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise korral tõsine ja korvamatu kahju. Hageja väidab selles küsimuses sisuliselt, et vaidlusaluste dokumentide edastamisest tulenevat olukorda ei ole hiljem võimalik heastada. Kui konfidentsiaalne teave on juba avaldatud, ei võimalda vaidlustatud otsuse hilisem tühistamine ELTL artiklis 339 ette nähtud ametisaladuse pidamise kohustuse rikkumise tõttu kõrvaldada avaldamisest tingitud tagajärgi. Seetõttu oleks hageja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele üksnes „tühi kest”, kui vaidlusalune teave tehtaks teatavaks enne põhimenetluses vaidluse lahendamist.
46 Kõigepealt tuleb märkida, et võttes arvesse ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames konfidentsiaalsete dokumentide edastamist käsitleva kohtuvaidluse eripära (vt eespool punkt 37) ja käesoleva asja eriomaseid asjaolusid (vt eespool punktid 38 ja 39), siis piisab sellest, kui hinnata hagejale käesolevas asjas vaidlusaluse teabe edastamisega tekitatud kahju tõsidust ja korvamatust, lähtudes tema õigusest tõhusale kohtulikule kaitsele.
47 Nimelt tuleb märkida, et juhul, kui esiteks jäetakse see taotlus rahuldamata ja komisjon saadab dokumendid High Court’ile ning teiseks teeb viimane oma otsuse enne seda, kui Üldkohtul on ajaliselt võimalik teha otsus põhimenetluses esitatud hagi kohta, mis puudutab teabe edastamise võimalikku õigusvastasust, muutuks hageja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele sisutuks.
48 Tuleb märkida, et menetlusse astuja, kes oma menetlusse astumise avalduses on just täpsustanud, et tal on võimalik Üldkohtule selgitada Ühendkuningriigis poolelioleva menetluse laadi ja staadiumi, leiab esiteks oma 6. juuni 2012. aasta kirjas, et High Court’il ei ole vaja oodata Euroopa Kohtu otsust sellise apellatsioonkaebuse osas, mis on esitatud jaotusseadmete otsuse vaidlustamise kohta tehtud Üldkohtu otsuse peale, ja teiseks 27. septembril 2012 esitatud menetlusse astuja seisukohtades, et Üldkohus vajab põhimenetluses esitatud hagi suhtes otsuse tegemiseks tõenäoliselt rohkem aega kui High Court siseriikliku menetluse läbiviimiseks. Sellest tulenevalt näib oht, et liikmesriigi kohus võtab oma otsuse vastu niisuguse teabe alusel, mis esitati enne seda, kui Üldkohtul oli võimalik teha otsus selle teabe edastamise õiguspärasuse kohta, olevat tõsine ja kaugeltki mitte hüpoteetiline.
49 Seega arvestades, et komisjon edastab ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise korral vaidlusaluse teabe viivitamata, on olemas oht, et hageja põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on sätestatud Roomas 4. novembril 1950 sõlmitud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (EÜT 2010, C 83, lk 389) artiklis 47, rikutaks, kui komisjonil lubataks avaldada kõnealune teave enne seda, kui Üldkohus teeb otsuse põhimenetluses lahendatava hagi suhtes. Seetõttu, kuna esineb oht, et hageja põhiõigusi kahjustatakse tõsiselt ja korvamatult, ning tingimusel et tuvastatakse fumus boni iuris’ega seonduva tingimuse täidetus (vt viimati nimetatud tingimuse ja kiireloomulisuse tingimuse vahelise tiheda seose kohta Üldkohtu presidendi 8. aprilli 2008. aasta määrus liidetud kohtuasjades T‑54/08 R, T‑87/08 R, T‑88/08 R ja T‑91/08 R–T‑93/08 R: Küpros vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 56 ja 57), on vaja kiireloomuliselt määrata taotletud kohaldamise peatamine (vt ka eespool viidatud määrus kohtuasjas Akzo Nobel jt vs. komisjon, punktid 31–33).
Fumus boni iuris
50 Vastavalt selgelt väljakujunenud kohtupraktikale on fumus boni iuris’e tingimus täidetud siis, kui vähemalt üks väidetest, millele tugineb ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool oma põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks, on esmapilgul asjakohane ja igal juhul ei puudu sel arvestatavad alused, kuivõrd see annab tunnistust keerukate õigusküsimuste olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge ning mis vajavad seega põhjalikku analüüsi, mida ei ole võimalik läbi viia ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul, vaid mis peab toimuma põhimenetluses, või kui poolte lahknevad seisukohad annavad tunnistust sellise olulise õigusliku vaidluse olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge (vt Üldkohtu presidendi 19. septembri 2012. aasta määrus kohtuasjas T‑52/12 R: Kreeka vs. komisjon, punkt 13 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka Euroopa Kohtu presidendi 8. mai 2003. aasta määrus kohtuasjas C‑39/03 P‑R: komisjon vs. Artegodan jt, EKL 2003, lk I‑4485, punkt 40).
51 Hageja väidab muu hulgas, et vaidlustatud otsus rikub esiteks ELTL artiklit 339, ja teiseks komisjoni teatise komisjoni ja EL liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisel (EÜT 2004, C 101, lk 54) punkti 25.
52 Seega on sisuliselt vaidlustatud see, et Alstomi vastuse edastamine nii, nagu komisjon kavatses seda teha, rikub ELTL artiklit 339, kuna High Court’i poolt edastava teabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks antud garantii ei taga sama kaitstuse taset nagu see, mis tuleneb EL toimimise lepingu sätetest.
53 Tuletades meelde komisjoni kohustust, mida on täpsustatud Üldkohtu 18. septembri 1996. aasta otsuses kohtuasjas T‑353/94: Postbank vs. komisjon (EKL 1996, lk II‑921, punkt 90), mille kohaselt peab ta võtma kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida selle õiguse rikkumist dokumentide siseriiklikule kohtule edastamise tõttu ja edastamise käigus, leiab komisjon, et sellest kohtuotsusest tulenevalt on edastatava teabe konfidentsiaalsuse tagamine siseriikliku kohtu ülesanne ja et seega täidab komisjon nimetatud kohustust, kui ta esiteks nimetab siseriiklikule kohtule need dokumendid või dokumentides sisalduvad lõigud, mis sisaldavad konfidentsiaalset teavet või ärisaladusi, ja teiseks tagab, et see teave edastatakse üksnes siis, kui siseriiklik kohus annab konkreetsed tagatised selle kohta, et tal on võimalik ja et ta kavatseb selle teabe konfidentsiaalsust kaitsta.
54 Esiteks, mis puudutab esimesena nimetatud ettevaatusabinõu, mille kohaselt komisjon nimetab need dokumendid või dokumentides sisalduvad lõigud, mis sisaldavad konfidentsiaalset teavet või ärisaladusi, siis tuleb rõhutada, et käesolevas asjas ei pidanud komisjon vajalikuks enne nimetatud teabe edastamist kontrollida selle konfidentsiaalsust, vaid piirdus sellega, et tõi välja lõigud, mida hageja oli konfidentsiaalseks pidanud. Selles osas on märkimisväärne, et 10. mai 2012. aasta seisukohtades taganeb komisjon sellest kvalifikatsioonist, kuna juba asjaolust, et ta edastas teabe siseriiklikule kohtule, kohaldades ettevaatusabinõusid, mis kuuluvad kohaldamisele sellise teabe edastamisele, mille salastatust kaitseb ELTL artikkel 339, võib tuletada, et see teave kuulub tegelikult nimetatud sätte kohaldamisalasse. Igal juhul nõuab vajaduse korral selle kindlakstegemine, kas teave on konfidentsiaalne, üksikasjalikku kontrolli, mille läbiviimine ei ole ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku ülesanne.
55 Teiseks, mis puudutab siseriikliku kohtu poolt antavaid konkreetseid tagatisi, mille olemasolu komisjon peab enne asjaomase teabe edastamist kontrollima, siis tuleneb vaidlustatud otsusest, et komisjon piirdus selle kinnitamisega, et konfidentsiaalsust käsitleva määruse olemasolu võimaldab tema arvates kaitsta kogu soovitud dokumentides sisalduvat konfidentsiaalset teavet kooskõlas ELTL artiklis 339 kehtestatud tagatistega. Selles küsimuses ei nähtu vaidlustatud otsusest ühtegi kaalutlust, mis puudutaks konfidentsiaalsust käsitlevas määruses ette nähtud kaitse konkreetset mõju ELTL artiklis 339 sätestatud kohustusele, nii nagu seda on kohtupraktikas tõlgendatud.
56 Esiteks tuleb märkida, et 10. mai 2012. aasta seisukohtades mainib komisjon, et siseriiklik kohus teatas talle, et soovitud dokumendid avaldatakse üksnes High Court’i menetluses kindlaks määratud usaldusisikute ringile menetlusosaliste nõusolekul, ja et hageja ei väljendanud talle 25. juulil 2011 esitatud seisukohtades mingisugust muret „usaldusisikute ringi” ulatuse või sellele kohaldatava korra suhtes. Siiski ei või selle tõttu, et High Court’i menetluse osalised, sealhulgas hageja, on hõlmatud „usaldusisikute ringi” määratlusega, unustada, et oma 4. juuli 2011. aasta otsuses (punkt 13) tõi siseriiklik kohus konkreetselt välja, et nimetatud menetlusosalistel on võimalik esitada komisjonile oma seisukohad selle kohta, kas otsus asjaomane teave edastada on kohane või mitte. Lisaks tuleneb hageja 25. juuli 2011. aastal esitatud seisukohtadest (punkt 34), et viimane teatas komisjonile vajadusest muuta teatud dokumentide sisu juhul, kui High Court’i taotlus rahuldatakse. Teisisõnu kujutas „usaldusisikute ringi” koosseis hageja jaoks selgelt probleemi, kuna viimane oli vastu sellele, et „usaldusisikute ringile” avaldatakse soovitud dokumentide konfidentsiaalsed versioonid. Seega ei saa neid asjaolusid arvesse võttes välistada, et põhimenetluses võib Üldkohus kaaluda küsimust, kas komisjon oleks pidanud selleks, et täita ELTL artiklis 339 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, võtma muid ettevaatusabinõusid kui need, mis on ette nähtud vaidlustatud otsuses.
57 Teiseks tuleneb selle konfidentsiaalsust käsitleva määruse analüüsist, mis oli lisatud High Court’i poolt komisjonile esitatud taotlusele edastada vaidlusalused dokumendid, et „usaldusisikute ring”, mille koosseisu võib tulevikus muuta, koosneb suurest arvust nii erinevaid ülesandeid täitvatest isikutest (loetelus on 92 nime) nagu advokaat, asutuse õigusnõustaja (näiteks kaks menetlusse astuja töötajat), sekretär ning samuti infotehnoloog. On tõsi, et kõigil neil isikutel on ametisaladuse pidamise kohustus ja et menetlusse astuja sõnul ei tegele keegi nende hulgast äritegevusega. Siiski, võttes arvesse liidu õigust käsitlevaid mõttevahetusi seoses advokaatide ja nende klientide vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsuse ja sõltumatuse nõudega, mis eeldab igasuguse töösuhte puudumist, isegi kutse-eetikast ja kutsedistsipliinist tulenevate kohustuste korral, võib põhimenetluses õigustatult esitada küsimuse, kas komisjon oleks pidanud – võttes arvesse käesolevas asjas siseriiklikul tasandil kehtivat soovitud teabe avaldamise korda, mis talle teada oli – üksikasjalikult analüüsima ametisaladuse kaitseks antud tagatise konkreetseid tagajärgi ja vajaduse korral tegema otsuse jätta teabe edastamise taotlus esitatud kujul rahuldamata juhul, kui selle rahuldamine toob endaga kaasa ELTL artikli 339 rikkumise. Selles küsimuses tuleb lisada, et selle tõendamisel, et kavandatav teabe avaldamine ei võrdu pooltele Ühendkuningriigis toimuvas menetluses teabe avaldamisega, ei või komisjon piirduda selle kinnitamisega, et usaldusisikute ringi eesmärk on võimaldada poolte advokaatidel tutvuda avaldatud dokumentidega, kuna selle ringi koosseis ei ole püsiv ega piiratud isikutega, kes tegutsevad advokaadina.
58 Neil kaalutlustel ei saa välistada, et põhimenetluses võib asja sisuliselt lahendav kohus teha otsuse komisjoni kontrollipädevuse ulatuse kohta, mida tal tuleb teostada selle tagamisel, et konfidentsiaalset teavet edastatakse üksnes siis, kui siseriiklik kohus tagab konkreetselt, et tal on võimalik ja et ta kavatseb selle teabe konfidentsiaalsust kaitsta. Teisisõnu võib asja sisuliselt lahendaval kohtul tekkida küsimus, kas ettevaatusabinõud, mille komisjon käesolevas asjas võttis talle ELTL artiklist 339 tuleneva kohustuse täitmiseks, olid piisavad või oleks ta pidanud üksikasjalikumalt analüüsima korda, mida siseriiklik kohus kavatses soovitud teabe konfidentsiaalsuse tagamisel kohaldada.
59 Isegi kui neid ettevaatusabinõusid saab pidada selle kohustuse täitmisel põhimõtteliselt piisavaks, tuleb märkida, et eespool viidatud kohtuotsuses Postbank vs. komisjon on täpsustatud, et isegi kui komisjon võtab kõik vajalikud ettevaatusabinõud, ei pruugi kolmandate isikute kaitse olla täielikult tagatud. Üldkohus on leidnud, et niisuguses erandlikus olukorras võib komisjon keelduda siseriiklikule kohtule dokumente edastamast. Käesoleva kohtuasja asjaolusid arvesse võttes ei saa välistada seda, et asja sisuliselt lahendaval kohtul tuleb kindlaks teha, kas komisjon on sellises olukorras.
60 Ent selline analüüs tekitab uusi õigusküsimusi. Selles osas tuleb märkida, et nii High Court’ile 28. oktoobril 2011 saadetud kirjas (punkt 6) kui ka vaidlustatud otsuses (punkt 14) rõhutab komisjon ise taotluse ja sellega seotud probleemide uudsust.
61 Eelnevate kaalutlustega arvestades tuleb tõdeda, et käesolevas kohtuasjas tekivad uudsed õigusküsimused, mida ei saa esmapilgul pidada asjakohatuks, vaid mille lahendamiseks on vajalik põhjalik analüüs põhimenetluses. Seega tuleb möönda fumus boni iuris’e esinemist (vt ka eespool viidatud kohtumäärus Akzo Nobel jt vs. komisjon, punktid 44–56).
62 Eelnevast tuleneb, et kuna kõik selleks vajalikud tingimused on täidetud, tuleb rahuldada ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, määrates sellised ajutised meetmed, mis keelavad komisjonil vaidlusalust teavet edastada.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHTU PRESIDENT
määrab:
1. Peatada komisjoni 26. jaanuari 2012. aasta otsuse kohaldamine osas, mis puudutab Alstomi poolt juhtumis COMP/F/38.899 (gaasisolatsiooniga jaotusseadmed) esitatud vastuväiteteatise kohta 30. juulil 2006 antud vastuse konfidentsiaalse versiooni edastamist High Court of Justice’ile (England and Wales) (Inglismaa ja Wales’i kõrgem kohus).
2. Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ülejäänud osas rahuldamata.
3. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
29. novembril 2012 Luxembourgis.