Kohtuasi T‑164/12 R

Alstom

versus

Euroopa Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Konkurents – Komisjoni otsus edastada siseriiklikule kohtule dokumente – Konfidentsiaalsus – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Huvide kaalumine

Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi määrus, 29. november 2012

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Kumulatiivsus – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Analüüsimise järjekord ja kontrollimise viis – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku kaalutlusõigus

(ELTL artikli 256 lõige 1, ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Komisjoni otsus anda konfidentsiaalsed dokumendid üle siseriiklikule kohtule

(ELTL artikkel 278)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Komisjoni otsus anda konfidentsiaalsed dokumendid üle siseriiklikule kohtule – Oht rikkuda õigust tõhusale õiguskaitsevahendile

(ELTL artikkel 278; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks esitatud väidete prima facie kontrollimine – Kaebus komisjoni otsuse peale anda konfidentsiaalsed dokumendid üle siseriiklikule kohtule – Väide, mis tugineb siseriiklike kohtute poolt tagatud konfidentsiaalsuses taseme sobivusele – Väide, mis esmapilgul on põhjendatud

(ELTL artiklid 278 ja 339)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 24–27)

2.      Olemasolevate eri huvide kaalumine seisneb ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku jaoks selles, et ta selgitab välja, kas selle poole huvi, kes taotleb ajutiste meetmete kohaldamist, nende meetmete kohaldamise vastu kaalub üles huvi, mis seisneb vaidlustatud akti viivitamata kohaldamises, analüüsides selleks konkreetsemalt küsimust, kas selle akti võimalik tühistamine asja sisuliselt arutava kohtu poolt võimaldaks neutraliseerida olukorra, mille oleks tinginud akti viivitamata kohaldamine, või vastupidi – kas selle akti kohaldamise peatamine takistaks selle täielikku õigusmõju juhul, kui põhimenetluses lahendatav hagi jäetakse rahuldamata. Sellisel juhul võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võtta arvesse ka kolmandate isikute huve.

Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk piirdub tulevikus sisulistes küsimustes tehtava otsuse täieliku toime tagamisega. Seetõttu on see menetlus põhimenetluse suhtes, millele see lisandub, puhtalt täiendavat laadi. Sellest järeldub vältimatult, et huvi, mida kaitseb ajutiste meetmete kohaldamise menetluse pool, ei vääri kaitset juhul, kui see pool palub ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul teha otsus, mis ei ole kaugeltki puhtalt ajutist laadi, vaid millega mõjutatakse tulevikus sisulistes küsimustes tehtava kohtuotsuse sisu ning muudetakse see illusoorseks, jättes ilma selle kasulikust mõjust.

Sama kehtib seega osas, mis puudutab niisuguseid ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku menetluses olevaid vaidlusi, milles institutsioon palub siseriiklikule kohtule edastada ametisaladusi sisaldavaid dokumente, mille ta sai konkurentsimenetluse käigus. Ent juhul, kui ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäetakse rahuldamata ja dokumendid saadetakse siseriiklikusse kohtusse, on viimasel võimalik teha põhikohtuasjas otsus enne, kui liidu kohus oma otsuse teeb. Seega mõjutaks ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmine tulevikus sisulistes küsimustes tehtava kohtuotsuse sisu, st tühistamishagi rahuldamata jätmine.

Järelikult tuleb sellisel juhul nimetatud dokumentide edastamise otsuse täitmine peatada, et omavahel võrrelda liidu konkurentsieeskirjade tõhusa kohaldamise ning ajutiste meetmete kohaldamise menetluse täiendava laadi järgimise vajaduse kaalu.

(vt punktid 29–31, 36, 37, 39 ja 42)

3.      Hageja kaitstava huvi kaitsmise vajadus näib kiireloomulist laadi, kui hagejale võib tekkida tema ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise korral tõsine ja korvamatu kahju. Sama kehtib seega osas, mis puudutab niisuguseid ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku menetluses olevaid vaidlusi, milles institutsioon palub siseriiklikule kohtule edastada ametisaladusi sisaldavaid dokumente, mille ta sai konkurentsimenetluse käigus.

Juhul, kui esiteks jäetakse see taotlus rahuldamata ja komisjon saadab dokumendid siseriiklikule kohtule ning teiseks teeb viimane oma otsuse enne seda, kui liidu kohtul on ajaliselt võimalik teha otsus põhimenetluses esitatud hagi kohta, mis puudutab teabe edastamise võimalikku õigusvastasust, muutuks hageja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele sisutuks.

Kuna on olemas oht, et hageja põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47, rikutakse, ning tingimusel, et tuvastatakse fumus boni iuris’ega seonduva tingimuse täidetus, näib olevat vajalik kiireloomuliselt määrata taotletud kohaldamise peatamine.

(vt punktid 37, 45, 47 ja 49)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses on fumus boni iuris’e tingimus täidetud siis, kui vähemalt üks väidetest, millele tugineb ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool oma põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks, on esmapilgul asjakohane ja igal juhul ei puudu sel arvestatavad alused, kuivõrd see annab tunnistust keerukate õigusküsimuste olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge ning mis vajavad seega põhjalikku analüüsi, mida ei ole võimalik läbi viia ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul, vaid mis peab toimuma põhimenetluses, või kui poolte lahknevad seisukohad annavad tunnistust sellise olulise õigusliku vaidluse olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge.

Seoses taotlusega peatada komisjoni otsus edastada siseriiklikule kohtule ametisaladusi sisaldavaid dokument peatamisega täitmine, on fumus boni iuris esmapilgul olemas seoses väitega, milles tõstatatakse uudsed õigusküsimused, mis puudutavad siseriikliku kohtu poolt edastatava teabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks antud garantiid, mida ei saa pidada asjakohatuks, vaid mille lahendamiseks on vajalik põhjalik analüüs põhimenetluses.

Neil kaalutlustel ei saa välistada, et põhimenetluses võib asja sisuliselt lahendav kohus teha otsuse komisjoni kontrollipädevuse ulatuse kohta, mida tal tuleb teostada selle tagamisel, et konfidentsiaalset teavet edastatakse üksnes siis, kui siseriiklik kohus tagab konkreetselt, et tal on võimalik ja et ta kavatseb selle teabe konfidentsiaalsust kaitsta. Teisisõnu võib asja sisuliselt lahendaval kohtul tekkida küsimus, kas ettevaatusabinõud, mille komisjon käesolevas asjas võttis talle ELTL artiklist 339 tuleneva kohustuse täitmiseks, olid piisavad või oleks ta pidanud üksikasjalikumalt analüüsima korda, mida siseriiklik kohus kavatses soovitud teabe konfidentsiaalsuse tagamisel kohaldada. Lisaks, ka siis, kui neid ettevaatusabinõusid saab pidada selle kohustuse täitmisel põhimõtteliselt piisavaks, on võimalik, et isegi kui komisjon võtab kõik vajalikud ettevaatusabinõud, ei pruugi kolmandate isikute kaitse olla täielikult tagatud. Niisuguses erandlikus olukorras võib komisjon keelduda siseriiklikule kohtule dokumente edastamast.

(vt punktid 50, 58, 59 ja 61)