19. veebruaril 2008 esitatud hagi - Kreeka Vabariik versus komisjon
(Kohtuasi T-86/08)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: V. Kontolaimos ja S. Charitaki, keda abistas M. Tassopoulou)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
Tühistada või muuta vastavalt hagis esitatud põhjendustele komisjoni 20. detsembri 2007. aasta otsus, mis tehti teatavaks numbri all K (2007) 6514 lõplik ja avaldati numbri all 2008/68/EÜ (ELT CE L 18, 23.1.2008, lk 12), osas millega tehti Kreeka Vabariigi suhtes parandused;
mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja palub tühistada komisjoni otsus, mille kohaselt ei kata ühenduse rahastamine teatavaid kulutusi, mille liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust, osas mis hõlmab hageja suhtes tehtud parandusi seoses meetmetega a) puu- ja köögiviljatoodete sektoris, b) maaelu arengu tagamisega kaasnevate meetmetega ja c) hilinenud maksmisega.
Hageja väidab, et vaidlustatud otsusega on rikutud õigusnormi, kuna ühenduse õigusnorme on tõlgendatud ja kohaldatud valesti või põhineb otsus faktiveal või faktide valel hindamisel; teise võimalusena, et põhjendus on vigane, ebapiisav ja ebatäpne, mis seab kahtluse alla otsuse õigusliku aluse; lisaks sellele taotletakse otsuse tühistamist põhjusel, et komisjon olevat parandusi määrates rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet ja ületanud oma kaalutlusõiguse piire.
Täpsemalt esitab hageja järgmised tühistamisväited:
Tsitrusviljade suhtes tehtud parandusega seoses väidab hageja esiteks seda, et kui võtta arvesse asjaolusid ja seda, et määratud 2%-line parandus seondub menetluse taasalustamisega alates kahepoolsete läbirääkimiste etapist pärast seda, kui Euroopa Kohus oli tühistanud komisjoni samalaadse otsuse kohtuasjas C-5/03
1, siis on komisjon rikkunud oma kohustust täita Euroopa Kohtu otsuseid vastavalt EÜ artiklile 233 ja seadusjõudu omavat otsust ning samuti raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist reguleerivaid ühenduse õigusnorme ja suuniseid. Hageja viitab veel komisjoni
ratione temporaris ebapädevusele, paranduse õigusvastasusele, kuna teisese kontrolli käigus rikuti õigusnormi, ja lõpuks sellele, et 24 kuu reeglit on rikutud sellega, et üks 1999. aasta dokument on ekslikult kvalifitseeritud järeldusi käsitlevaks kirjaks.
Teiseks viitab hageja, faktiveale, põhjenduse ebapiisavusele, proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele ja kaalutlusõiguse piiride ületamisele, võttes arvesse, et etteheidetav rikkumine (ülekande tegemise asemel tšekiga maksmine) ei tähenda mitte teisese kontrolli puudumist vaid selle nõuete rikkumist, ilma et selle teostamise kuupäeva arvestades oleks tuvastatud, et makse oli õigusvastane.
Kolmandaks väidab hageja seoses maaelu arengu tagamisega kaasnevate meetmetega, et on rikutud sisulisi menetlusnorme; teise võimalusena komisjoni ratione temporaris pädevuse puudumisele määrata parandused tagasiulatuvalt ajavahemikule, mis oli 24-kuud enne lepituskirja saatmist. Neljandaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus on ebapiisavalt põhjendatud, kuna selleks mainitakse vaid lepituskirja õigusvastasust ja kuna aruandes on paranduse täpse põhjuse osas ebakindlus.
Viiendaks väidab hageja, et komisjon tegi faktivigu ja määras 5%-lise paranduse seoses põllumajanduse keskkonnameetmetega ja kaitsemeetmetega; sellega rikkus ta raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist reguleerivaid ühenduse õigusnorme ja suuniseid, toomata ühtegi põhjendust ning rikkudes proportsionaalsuse põhimõtet ja ületades oma kaalutlusõiguse piire.
Kuuendaks, võttes arvesse määruses (EÜ) 296/96
2 kehtestatud vähendamiste automaatset kohaldatakse avansside suhtes, ja vaidlustamata neid põhjendusi, mis käsitlesid hilinenult tehtud makseid, mille tõttu jäeti 100%-liselt välja kõik hilinenult tehtud kulud, väidab hageja, et on rikutud raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist reguleerivaid ühenduse õigusnorme ja suuniseid.