ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda)
9. juuli 2010(*)
Ühenduse kaubamärk – Ühenduse sõnamärgi Vektor-Lycopin taotlus – Absoluutsed keeldumispõhjused – Eristusvõime puudumine – Kirjeldavus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c)
Kohtuasjas T‑85/08,
Exalation Ltd, asukoht Ilford, Essex (Suurbritannia), esindaja: advokaat K. Zingsheim,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: S. Schäffner,
kostja,
mille ese on hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 17. detsembri 2007. aasta otsuse peale (asi R 1037/2007–4), mis käsitleb taotlust registreerida sõnamärk Vektor-Lycopin ühenduse kaubamärgina,
ÜLDKOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees J. Azizi, kohtunikud E. Cremona ja S. Frimodt Nielsen (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik K. Andová,
arvestades 19. veebruaril 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 15. juulil 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 2. märtsil 2010 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Exalation Ltd esitas 6. jaanuaril 2006 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk Vektor-Lycopin.
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul; edaspidi „Nizza kokkulepe”) klassidesse 5, 29 ja 30 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 5: „meditsiinilised farmaatsia-, veterinaaria- ja hügieenitarbed; meditsiinilised dieetained; lastetoidud”;
– klass 29: „liha, kala, linnuliha ja ulukiliha; lihaekstraktid; konservitud, kuivatatud ja keedetud puu- ja köögivili; tarretised, keedised ja kompotid; munad, piim ja piimatooted; toiduõlid ja toidurasvad”;
– klass 30: „kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohvi aseained; jahu ja muud teraviljasaadused; leib, sai, kondiitritooted ja maiustused, jäätis; mesi, siirup; pärm, küpsetuspulbrid; sool, sinep; äädikas, vürtsikastmed; jää”.
4 Kontrollija jättis 4. mai 2007. aasta otsusega (edaspidi „kontrollija otsus”) määruse nr 40/94 artikli 38 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 37) alusel eespool punktis 3 nimetatud kaupade osas taotluse rahuldamata, kuna kaubamärk Vektor-Lycopin on kirjeldav, sel puudub Euroopa Ühenduse saksa ja inglise keelt kõneleva avalikkuse silmis eristusvõime ning määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktidest b ja c ning lõikest 2 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c ning lõige 2) tulenevalt ei saa seda registreerida.
5 Hageja esitas 3. juulil 2007 määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel kontrollija otsuse peale kaebuse.
6 Ühtlustamisameti neljanda apellatsioonikoja 17. detsembri 2007. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti kaebus rahuldamata ning kontrollija otsus jõusse.
7 Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuses, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktides b ja c osutatud absoluutsed põhjused on ühenduse saksa ja inglise keelt kõnelevates osades kohaldatavad. Need sätted koos määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 2 sätetega keelavad seega kaubamärgi Vektor-Lycopin registreerimist.
8 Mis puutub määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamisse, siis kinnitas apellatsioonikoda kontrollija hinnangut, et esiteks kasutatakse saksakeelset sõna „Vektor” (vektor) geenitehnoloogias seoses desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekulidega, kus see võimaldab võõra DNA viimist peremeesraku DNA koosseisu, ning teiseks viitab sõna „vektor” meditsiinis ja taimekaitses organismidele, mis kannavad edasi haigusi (vaidlustatud otsuse punkt 18).
9 Apellatsioonikoda nõustus ka kontrollija märkustega, mille kohaselt saksakeelne sõna „Lycopin” (lükopeen) tähistab antioksüdandi omadustega karotenoidi (vaidlustatud otsuse punkt 18).
10 Apellatsioonikoda märkis lisaks, et osad „vektor” ja „lycopin” on vastavalt saksa ja inglise keele reeglitele ühendatud mõttekriipsuga (vaidlustatud otsuse punkt 18).
11 Lõpuks kordas apellatsioonikoda kontrollija järeldusi, et taotletaval tähisel tervikuna on registreerimistaotlusega hõlmatud kaupadega seoses konkreetne kirjeldav tähendus. Tegemist on toidulisandiga, mille toimeainet saab kasutada nii farmaatsiatarvete kui meditsiiniliste dieetainete, lastetoitude ning kõigi eespool punktis 3 nimetatud klassidesse 29 ja 30 kuuluvate toiduainete koostises (vaidlustatud otsuse punktid 19–21).
12 Peale selle tuleb asjaomase avalikkuse määratlemisel arvestada mitte üksnes tarbijate, vaid ka registreerimistaotluses osutatud kaupade tootjate ning edasimüüjatega (vaidlustatud otsuse punkt 23).
Poolte nõuded
13 Hagiavalduses palub hageja Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– tühistada kontrollija otsus;
– kohustada ühtlustamisametit kaubamärki Vektor-Lycopin registreerima;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
14 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
15 Kohtuistungil loobus hageja oma teisest ja kolmandast nõudest ning see avaldus kanti kohtuistungi protokolli.
Õiguslik käsitlus
16 Hageja esitab vaidlustatud otsuse tühistamistaotluse toetuseks kaks väidet, millest esimeses viitab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c ning teises määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele. Kõigepealt tuleb uurida esimest väidet.
Esimene väide määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punki c rikkumise kohta
Poolte argumendid
17 Hageja väidab esiteks, et tähis Vektor-Lycopin koosneb kahest osast, mille kombinatsioon on ebatavaline ja tundmatu. Tähist Vektor-Lycopin ei esine sõnaraamatutes, suulises- ega kirjakeeles. Seda ei tunta ega kasutata laiaulatuslikult meditsiinis, bioloogias, füüsikas ja matemaatikas. Seega on tähis Vektor-Lycopin neologism, mis vastab kohtupraktikas väljakujunenud kriteeriumile, mille kohaselt kahe kirjeldava sõna ühend ei ole kirjeldav, kui kombinatsiooni tavapäratu olemuse tõttu loob tähis mulje, mis on piisavalt erinev sellest, mis tuleneb seda moodustavate osade tähendusest, olles tervikuna midagi rohkemat kui seda moodustavate osade summa. Seega on tähis Vektor-Lycopin meditsiini, bioloogia, farmaatsia ja füüsika erialaspetsialistidest avalikkusele ning lõpptarbijale tundmatu.
18 Teiseks väidab hageja, et osa „vektor” ei ole ühetähenduslik. Apellatsioonikoda võttis arvesse üksnes asjaomase sõna geenitehnoloogilist tähendust. Kõnealusel sõnal on aga erinevates valdkondades nagu füüsika mitu muud tähendust. Hageja vaidlustab asjaomase sõna tähenduste piiramise apellatsioonikoja poolt, kuna see kahjustab hageja huvisid. Peale selle ei tunne saksakeelse sõna „Vektor” geenitehnoloogilist tähendust bioloogia, füüsika, meditsiini, farmaatsia, matemaatika ega muude erialade spetsialistidest avalikkus, seda enam aga registreerimistaotlusega hõlmatud kaupade keskmine lõpptarbija. Nii saab asjaomane avalikkus järeldada tähise Vektor-Lycopin põhjal vaid seda, et viimane kirjeldab lagritsaekstrakti ja tomati segu. Hageja pakub Üldkohtule oma väidete toetuseks mitme arvamusuuringu tulemusi.
19 Kolmandaks märgib hageja, et kui osa „vektor” on kirjeldav, nagu väidab apellatsioonikoda, siis ei tohiks ühtki seda sõna sisaldavat kaubamärki registreerida. Siiski esineb mitu ühenduse, siseriiklikku ja rahvusvahelist kaubamärki, mis sisaldavad sõna „vektor”. Apellatsioonikoja seisukoht peab määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt a) alusel hageja sõnul sel juhul kaasa tooma kõigi sõna „vektor” sisaldavate ühenduse kaubamärkide kustutamise.
20 Lõpuks väidab hageja, et tema poolt kaubamärgitaotluse toetuseks ja sellele järgnenud apellatsioonimenetluses esitatud argumendid on täielikult põhjendatud ning need moodustavad käesoleva hagi osa.
21 Ühtlustamisamet vaidleb kõigile hageja argumentidele vastu.
Üldkohtu hinnang
22 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi. Sama määruse artikli 7 lõige 2 sätestab, et lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ühenduse osas.
23 Märgid või tähised, mis tähistavad kaubanduses asjaomaste kaupade või teenuse omadusi, on määruse nr 40/94 alusel tunnistatud sellisteks, mis oma olemuselt ei suuda täita kaubamärgi päritolutähise ülesannet; see ei piira aga võimalust, et tähis muutub määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 3) alusel eristusvõimeliseks kasutamise käigus (Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, EKL 2003, lk I‑12447, punkt 30).
24 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt täidab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c üldise huvi eesmärki, mille kohaselt peavad märgid või tähised, mis kirjeldavad asjaomaste kaupade ja teenuste omadusi, olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad (eespool punktis 23 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, punkt 31, ja Üldkohtu 7. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑316/03: Münchener Rückversicherungs-Gesellschaft vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (MunichFinancialServices), EKL 2005, lk II‑1951, punkt 25).
25 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punki c alusel ei ole kaubamärgi registreerimata jätmiseks vaja, et asjaomast kaubamärki moodustavaid märke ja tähiseid kasutatakse registreerimise ajal tegelikult taotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste või nende kaupade või teenuste omaduste kirjeldamiseks. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt piisab sellest, kui asjaomaseid märke ja tähiseid saab kõnealusel eesmärgil kasutada. Sõnalise tähise registreerimisest tuleb seega keelduda, kui vähemalt üks võimalik tähendus tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust (eespool punktis 23 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, punkt 32).
26 Nii peab ühtlustamisamet määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel hindama, kas taotletav kaubamärk kirjeldab asjaomase avalikkuse silmis taotlusega hõlmatavate kaupade või teenuste omadusi või kas on mõistlik eeldada, et see võib nii olla tulevikus. Kui apellatsioonikoda jõuab selle kontrolli tulemusel järeldusele, et see on nii, tuleb tal kõnealuse sätte alusel kaubamärgi registreerimisest keelduda (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑363/99: Koninklijke KPN Nederland, EKL 2004, lk I‑1619, punkt 56).
– Hageja pakutud tõendid
27 Hageja pakub Üldkohtule mitme arvamusuuringu tulemusi selle tõenduseks, et asjaomane avalikkus ei tea ühelt poolt saksakeelse sõna „Vektor” ja teiselt poolt sõnade „Vektor-Lycopin” tähendust, millest lähtus apellatsioonikoda.
28 Tuleb meenutada, et ühenduse õigusakti õiguspärasust tuleb hinnata akti vastuvõtmise ajal eksisteerinud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest lähtudes. Seega saab apellatsioonikoja otsuse seaduslikkust Üldkohtule uute faktide esitamise kaudu vaidlustada vaid siis, kui on tõendatud, et apellatsioonikoda oleks pidanud enne käesolevas asjas mis tahes otsuse tegemist neid fakte haldusmenetluse käigus omal algatusel arvesse võtma. Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 74 lõikele 2 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 76 lõige 2) võib ühtlustamisamet mitte arvesse võtta fakte, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult. Seetõttu ei saa Üldkohus tühistamishagi menetlemisel võtta arvesse fakte, mida ühtlustamisamet ei ole saanud haldusmenetluse käigus arvesse võtta (vt selle kohta Üldkohtu 26. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑222/02: HERON Robotunits vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ROBOTUNITS), EKL 2003, lk II‑4995, punktid 50 ja 51 ning seal viidatud kohtupraktika).
29 Käesoleval juhul tuleb märkida, et arvamusuuringute tulemusi, mille esitamist hageja Üldkohtule pakub, ei ole haldusmenetluse käigus kontrollijale ega apellatsioonikojale esitatud. Hageja ei väida ka seda, et need tulemused olid vaidlustatud otsuse tegemise ajal kättesaadavad. Kui ka eeldada, et asjaomaste arvamusuuringute tulemused olid sel kuupäeval kättesaadavad, ei ole tegemist üldtuntud faktidega, mida ühtlustamisamet oleks omal algatusel pidanud arvesse võtma, s.o faktidega, mis on kõigile teada või mida võib teada saada üldiselt kättesaadavatest allikatest (Üldkohtu 22. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑185/02: Ruiz-Picasso jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – DaimlerChrysler (PICARO), EKL 2004, lk II‑1739, punkt 29, ja 20. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑318/03: Atomic Austria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Fabricas Agrupadas de Muñecas de Onil (ATOMIC BLITZ), EKL 2005, lk II‑1319, punkt 35). Seega ei saa hageja esimest korda Üldkohtule pakutud tõendite tõenduslikust väärtustusest olenemata vaidlustatud otsuse õiguspärasust nende põhjal vaidlustada.
30 Seetõttu tuleb hageja pakutud tõendid tagasi lükata.
– Hageja viide argumentidele, mis ta esitas kaubamärgitaotluses ning apellatsioonikoja menetluses
31 Hageja märgib hagiavalduses, et argumendid, mis ta esitas oma registreerimistaotluse toetuseks ning apellatsioonikoja menetluse käigus, on täielikult põhjendatud ning need moodustavad käesoleva hagi osa.
32 Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 ning Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c kohaselt, mida kodukorra artikli 130 lõike 1 ja artikli 132 lõike 1 alusel kohaldatakse intellektuaalomandi valdkonnas, tuleb hagiavalduses märkida ülevaade fakti- ja õigusväidetest.
33 Ülevaade fakti- ja õigusväidetest peab nähtuma hagiavalduse tekstist endast ning olema piisavalt selge ja täpne, et kostja saaks kaitset ette valmistada ning Üldkohtul oleks võimalik hagi lahendada vajaduse korral ilma täiendavate materjalideta (Euroopa Kohtu 28. juuni 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑189/02 P, C‑202/02 P, C‑205/02 P–C‑208/02 P ja C‑213/02 P: Dansk Rørindustri jt vs. komisjon, EKL 2005, lk I‑5425, punktid 94 ja 100, ning 18. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑214/05 P: Rossi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2006, lk I‑7057, punkt 37).
34 Lisaks on üldkohus sedastanud, et kuigi hagiavalduse teksti saab toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide teistele dokumentidele korvata õigusliku argumentatsiooni peamiste elementide puudumist (vt Üldkohtu 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑169/03: Sergio Rossi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Sissi Rossi (SISSI ROSSI), EKL 2005, lk II‑685, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).
35 Sellest tuleneb, et kuivõrd hagiavaldus viitab hageja ühtlustamisametile esitatud dokumentidele, on see vastuvõetamatu, kuna hagiavalduses sisalduv üldine viide ei ole hagiavalduses esitatud väidete ja argumentidega seostatav (vt selle kohta eespool punktis 34 viidatud kohtuotsus SISSI ROSSI, punkt 31).
– Asjaomase avalikkuse kindlaksmääramine
36 Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuses, et asjaomane avalikkus hõlmab kõikide farmaatsia- ja veterinaariatarvete, dieetainete, lastetoitude ja muude eespool punktis 3 viidatud toiduainete tootjaid ja tarbijaid, st nii erialaspetsialiste kui ka laia avalikkust. Selle määratlusega, mida hageja ega ühtlustamisamet ei ole vaidlustanud, tuleb nõustuda.
37 Seega tuleb kontrollida, kas hageja on esitatud argumentidega näidanud, et tähis Vektor-Lycopin ei kirjelda eespool punktis 36 määratletud asjaomase avalikkuse silmis kõnealuste kaupade või teenuste omadusi või et ei ole mõistlik eeldada, et see võib nii olla tulevikus (vt eespool punktid 25 ja 26).
– Hageja vaidlustatud sõna „lycopin” kirjeldavus
38 Apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuse punktis 18, et hageja ei ole osutanud ühelegi tõendatud asjaolule, mis võiks lükata ümber kontrollija järeldused, et osa „lycopin” (lükopeen) tähistab antioksüdandi omadustega karotenoidi.
39 Hageja vaidles apellatsioonikoja hinnangule, et sõna „lycopin” on kirjeldav, esimest korda vastu kohtuistungil. Ilma et oleks vaja uurida, kas asjaomase argumendi esitamine on nimetatud menetlusstaadiumis võimalik, tuleb märkida, et hageja ei ole oma väiteid täpsustanud. Eelkõige ei ole hageja esitanud argumenti selle vaidlustamiseks, millise tähenduse omistas apellatsioonikoda sõnale „lycopin”. Neil tingimustel tuleb leida, et hageja ei ole suutnud vaidlustada tähendust, mida kontrollija ja apellatsioonikoda osale „lycopin” omistasid.
40 Esiteks tähistab see tehniline termin toidulisandit, mida asjaomase avalikkuse teatav osa, eelkõige toitumisspetsialistid, farmatseudid ja loomaarstid kindlasti teavad.
41 Teiseks näitas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuses, et sõna „lycopin” tähendus on kõigil registreerimistaotluses osutatud kaupade tarbijatel hõlpsasti järgiuuritav. Sõna „lycopin” tähenduse saab teada sõnaraamatutest ja veebilehekülgedelt. Nii on tõenäoline, et selle sõna sisu on kõigi eespool punktis 3 nimetatud kaupade osas ka tarbijate teatavale osale teada.
42 Kolmandaks küsivad farmaatsia- ja veterinaariatarvete, meditsiiniliste dieetainete ja hügieenikaupade tarbijad, kes sõna „lycopin” tähendust ei tea, nõu asjaomase avalikkuse hästi informeeritud esindajatelt nagu arstid, farmatseudid, toitumisspetsialistid ning kõnealuste kaupade muud edasimüüjad. Nõuannete kaudu, mida selle aine välja kirjutajad on andnud, või erinevatest meediakanalitest levinud teabe abil võib sõna „lycopin” tähenduse tundmine olla jõudnud asjaomase avalikkuse vähem teadliku osani.
43 Seega tuleb leida, et asjaomane avalikkus teab sõna „lycopin” tähendust või et vähemalt on mõistlik eeldada, et ta saab selle tulevikus teada (vt eespool punktid 25 ja 26).
44 Samuti tuleb meenutada, et kõigi registreerimistaotluses osutatud kaupade osas ei saa sugugi välistada, et need sisaldavad lükopeeni. Kuna hageja ei ole piiranud oma registreerimistaotlust kaupadele, mis ei sisalda lükopeeni ega saa seda sisaldada, siis tuleb leida, et asjaomase avalikkuse silmis on osa „lycopin” ning eespool punktis 3 nimetatud kaupade koostise vahel piisavalt otsene ja konkreetne seos või on mõistlik eeldada, et see on tulevikus olemas (vt selle kohta Üldkohtu 20. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑458/05: Tegometall International vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Wuppermann (TEK), EKL 2007, lk II‑4721, punkt 94 ja seal viidatud kohtupraktika).
45 Seetõttu ei teinud apellatsioonikoda viga, leides, et taotletava kaubamärgi osa „lycopin” on eespool punktis 3 nimetatud kaupadega seoses kirjeldav.
– Osa „vektor” mitmetähenduslikkusele osutav hageja argument
46 Apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuse punktis 18 ühtlustamisameti vastuse lisas esitatud sõnaraamatu väljavõttele tuginedes, et geenitehnoloogia, bioloogia, meditsiini ja taimekaitse valdkonnas on osal „vektor” (vektor) molekuli, aine või haiguse edasikandja tähendus.
47 Apellatsioonikoja omistatud tähendust vaidlustamata väidab hageja, et matemaatika- ja füüsikavaldkonnas on saksakeelsel sõnal „Vektor” muud tähendused.
48 Tähise registreerimata jätmiseks piisab, kui taotletav tähis on vähemalt ühes tähenduses kirjeldav. Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel ei registreerita sõnamärki, kui vähemalt üks selle võimalikest tähendustest tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust (eespool punktis 23 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, punkt 32).
49 Tuleb märkida, et taotletavas tähises on osa „vektor” kombineeritud osaga „lycopin”, mis, nagu apellatsioonikoda on õigesti leidnud, tähistab ainet, mida saab lisada eespool punktis 3 nimetatud kaupadele (vt eespool punkt 44). Seetõttu tajub asjaomane avalikkus osa „vektor” apellatsioonikoja osutatud tähenduses kui registreerimistaotluses osutatud kaupade teatavat omadust, mis seisneb võimes viia teatavat ainet või toimeainet kaupade koostisesse.
50 Sellest tuleneb, et apellatsioonikoja osutatud tähenduses on saksakeelne sõna „Vektor” eespool punktis 3 osutatud kaupadega seoses kirjeldav ning neil tingimustel ei saa hageja tõhusalt väita, et sama sõna võib teatavates konkreetsetes valdkondades nagu matemaatika või füüsika omada muid tähendusi.
– Hageja väide, et tähis Vektor-Lycopin loob mulje, mis erineb piisavalt seda moodustavate osade summa tähendusest
51 Eeltoodu põhjal on osa „vektor” ja osa „lycopin” mõlemad registreerimistaotluses osutatud kaupu kirjeldavad (vt eespool punktid 45 ja 50).
52 Hageja märgib siiski, et tähises Vektor-Lycopin on sõnade „vektor” ja „lycopin” kombinatsioon ebatavaline ja tundmatu, kuna see tähis ei esine sõnaraamatutes, suulises- ega kirjakeeles. Hageja sõnul loob tähis Vektor-Lycopin sellise mulje, mis on seda moodustavate sõnade tähendusest piisavalt erinev, olles tervikuna midagi rohkemat kui seda moodustavate osade summa.
53 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kahe kirjeldava sõna ühend ei ole kirjeldav, kui kombinatsiooni tavapäratu olemuse tõttu loob tähis mulje, mis on piisavalt erinev sellest, mis on seda moodustavate sõnade tähendus, olles tervikuna midagi rohkemat kui seda moodustavate osade summa. Seoses sellega on samuti asjakohane viia läbi kõnealuse sõna analüüs vastavatest leksikaalsetest ja grammatilistest reeglitest lähtuvalt (vt selle kohta Üldkohtu 14. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑207/06: Europig vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROPIG), EKL 2007, lk II‑1961, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punktid 98 ja 100).
54 Käesoleval juhul taotletud tähises on sõnad „vektor” ja „lycopin” ühendatud sidekriipsuga. Nagu apellatsioonikoda märkis, ilma et hageja oleks talle selles osas vastu vaielnud, on selline sõnade ühendamise viis nii saksa kui inglise keeles tavaline.
55 Peale selle ei oma tähise kirjeldavuse hindamisel tähtsust, kas tähis sõnaraamatutes esineb või mitte (vt Üldkohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑405/04: Borco-Marken-Import Matthiesen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Caipi), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
56 Seetõttu tuleb leida, et asjaomase avalikkuse silmis osutab kombinatsioon Vektor-Lycopin registreerimistaotlusega hõlmatud toidu- ja dieetainete, hügieeni- veterinaaria- ja farmaatsiatarvetega seoses nende kaupade omadusele, et need kannavad edasi lükopeene. Kui asjaomane avalikkus peaks sattuma olukorda, kus taotletavat tähist seostatakse asjaomases taotluses osutatud kaupadega, jõuab ta arvamusele, et asjaomased kaubad sisaldavad lükopeene ning võimaldavad neid kaupu tarbivatel isikutel seda ainet omastada.
57 Seejärel tuleb märkida, ilma et oleks vaja vastata vastuolulisele küsimusele, kas asjaomane avalikkus on võimeline aru saama, et tähis Vektor-Lycopin tähistab hageja poolt tomatist ja lagritsaekstraktist toodetud toidulisandit, et sõnade „vektor” ja „lycopin” selline kombinatsioon, mis on esitatud tähises Vektor-Lycopin, kujutab asjaomase avalikkuse silmis endast eespool punktis 3 nimetatud kaupade omaduste tähist.
58 Seega leidis apellatsioonikoda õigesti, et kaubamärk Vektor-Lycopin koosneb üksnes sõnadest, mis tähistavad kaubanduses eespool punktis 3 viidatud kauba omadusi ning seega tuleb kõnealuse tähise registreerimisest määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel keelduda.
– Hageja argument sõnu „vektor” või „vector” sisaldavate kaubamärkide olemasolu kohta
59 Hageja üritab oma argumentides tugineda asjaolule, et mitu ühenduse, siseriiklikku ja rahvusvahelist kaubamärki sisaldavad sõna „vektor”, toomata nende väidete toetuseks aga ühtki tõendit. Kohtuistungil väitis hageja ka seda, et tähis Vector-Lycopin on registreeritud ühenduse kaubamärgina.
60 Selles osas tuleb meenutada, et ühenduse kaubamärgi registreeritavust tuleb hinnata üksnes ühenduse ajaomaste õigusnormide põhjal, nii nagu liidu kohus on neil tõlgendanud. Seetõttu saab asjaolu, et isegi analoogilisi norme sisaldavates õigussüsteemides on taotletava kaubamärgiga identseid või sarnaseid kaubamärke registreeritud, kõige enam arvesse võtta teabena, kuid seda ei saa pidada ühtlustamisametile või liidu kohtule siduvaks (vt selle kohta Üldkohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑24/00: Sunrider vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (VITALITE), EKL 2001, lk II‑449, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 3. detsembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑16/02: Audi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TDI), EKL 2003, lk II‑5167, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
61 Seetõttu, ning isegi selle õigsust eeldades, on asjakohatu ning tuleb tagasi lükata hageja argument, et on olemas mitu ühenduse, siseriiklikku ja rahvusvahelist registreeringut, mis sisaldavad sõna „vektor” ning ka kaubamärk Vector-Lycopin.
62 Lisaks saab apellatsioonikodade otsuste õiguspärasust hinnata üksnes asjaomaste õigusnormide ja mitte nimetatud kodade otsustuspraktika põhjal (Üldkohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑106/00: Streamserve vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (STREAMSERVE), EKL 2002, lk II‑723, punkt 66).
63 Seega ei saa hageja põhjendatult väita, et kui Üldkohus jätab käesoleval juhul apellatsioonikoja otsuse kaubamärgi Vektor-Lycopin registreerimise kohta jõusse, siis toob see kaasa väidetavate varasemate kaubamärkide kustutamise.
64 Kõike eeltoodut arvestades tuleb märkida, et apellatsioonikoda ei teinud viga, kui jättis kontrollija otsuse registreerimisest keeldumise kohta määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punki c alusel jõusse.
Väide määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punki b rikkumise kohta
65 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 kohaselt piisab nimetatud sättes loetletud absoluutsetest keeldumispõhjustest ühe kohaldamisest, et keelduda tähise registreerimisest ühenduse kaubamärgina (Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑104/00 P: DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2002, lk I‑7561, punkt 29).
66 Seetõttu tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta, ilma et oleks vaja teha otsust teise väite kohta, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punki b rikkumist.
Kohtukulud
67 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele hageja kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Exalation Ltd-lt.
Azizi | Cremona | Frimodt Nielsen |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 9. juulil 2010. aastal Luxembourgis.
Allkirjad