Esialgne tõlge
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
16. mai 2024(*)
Eelotsusetaotlus – Teenuste osutamise vabadus – Finantsinstrumentide turud – Direktiiv 2014/65/EL – Artikkel 3 – Direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalast väljajätmine – Direktiivi kohaldamisalast välja jäetud investeerimisvahendaja – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad investeerimisvahendajal edastada klientide korraldusi teises liikmesriigis asuvale investeerimisühingule
Kohtuasjas C‑695/22,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Městský soud v Praze (Praha linnakohus, Tšehhi Vabariik) 26. oktoobri 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 10. novembril 2022, menetluses
Fondee a.s.
versus
Česká národní banka,
EUROOPA KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja president E. Regan, kohtunikud Z. Csehi, M. Ilešič, I. Jarukaitis ja D. Gratsias (ettekandja),
kohtujurist: G. Pitruzzella,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Fondee a.s., esindaja: advokát J. Šovar,
– Česká národní banka, esindajad: P. Krutiš ja J. Spiryt,
– Tšehhi valitsus, esindajad: J. Očková, M. Smolek ja J. Vláčil,
– Soome valitsus, esindaja: M. Pere,
– Euroopa Komisjon, esindajad: C. Auvret, M. Mataija ja P. Němečková,
olles 14. novembri 2023. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT 2014, L 173, lk 349) artikli 3 lõikeid 1 ja 3 koostoimes selle direktiivi artikliga 34 ning ELTL artiklit 56.
2 Taotlus on esitatud Fondee a.s-i ja Česká národní banka (Tšehhi keskpank, Tšehhi Vabariik) vahelises kohtuvaidluses trahvi üle, mille Česká národní banka määras Fondee a.s-ile, kuna see rikkus keeldu edastada klientide korraldusi investeerimisinstrumentide kohta väärtpaberimaaklerile, kes on asutatud muus liikmesriigis kui Tšehhi Vabariik.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Nagu nähtub direktiivi 2014/65 artikli 1 lõike 2 punktist a, kehtestatakse selles direktiivis nõuded seoses investeerimisühingute tegevuslubade ja -tingimustega.
4 Direktiivi artikli 3 „Valikulised erandid“ lõigetes 1 ja 3 on ette nähtud:
„1. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi isikute suhtes, kelle jaoks nad on päritoluliikmesriigiks, tingimusel et kõnealustele isikutele on antud siseriikliku õiguse kohaselt tegevusluba ja nende tegevus on reguleeritud ning need isikud:
[…]
b) ei tohi osutada muud investeerimisteenust peale vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ja ühisinvesteerimisettevõtjate osakutega seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamise ja/või selliste finantsinstrumentidega seotud investeerimisnõustamise; ning
c) võivad kõnealuse teenuse osutamise käigus edastada korraldusi üksnes:
i) investeerimisühingutele, kellele on käesoleva direktiivi kohaselt antud tegevusluba;
[…]
3. Lõike 1 kohaselt käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud isikutele ei laiene investeerimisteenuste osutamise ja/või investeerimistegevuse vabadus ega filiaalide asutamise õigus, mis on ette nähtud vastavalt artiklites 34 ja 35.“
5 Direktiivi artikli 4 „Mõisted“ lõikes 1 on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „investeerimisühing“ – juriidiline isik, kelle püsiv kutsetegevus või ärivaldkond on ühe või mitme investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele ja/või ühe või mitme investeerimistegevusega tegelemine kutsetegevusena.
[…]
2) „investeerimisteenused ja -tegevus“ – I lisa A jaos loetletud teenused ja tegevus, mis on seotud I lisa C jaos loetletud finantsinstrumentidega;
[…]
46) „börsil kaubeldav fond“ – fond, mille vähemalt üks osakute või aktsiate liik on kaubeldav kogu päeva jooksul vähemalt ühes kauplemiskohas ja vähemalt ühe turutegijaga, kes astub samme tagamaks, et fondi osakute või aktsiate hind kauplemiskohas ei erineks märkimisväärselt nende puhasväärtusest ja, kui see on kohaldatav, siis nende indikatiivsest puhasväärtusest;
[…]“.
6 Sama direktiivi artikli 5 „Tegevusloa nõue“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Iga liikmesriik nõuab, et kutsetegevusena investeerimisteenuste osutamiseks ja/või investeerimistegevuseks regulaarse tegevusena või äritegevusena, on vaja tegevusluba, mis antakse vastavalt käesoleva peatüki sätetele. Sellise tegevusloa annab päritoluliikmesriigi pädev asutus, mis on määratud kooskõlas artikliga 67.“
7 Direktiivi 2014/65 artikli 34 „Investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse vabadus“ lõikes 1 on sätestatud:
„Liikmesriigid tagavad, et iga investeerimisühing, kellele teise liikmesriigi pädev asutus on andnud tegevusloa ja kes on nende järelevalve all vastavalt käesolevale direktiivile ja krediidiasutuste osas vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta] direktiivile 2013/36/EL[, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT 2013, L 176, lk 338)], võib vabalt osutada investeerimisteenuseid ja/või tegeleda investeerimistegevusega ning osutada kõrvalteenuseid nende territooriumil, tingimusel et kõnealused teenused ja tegevus on tema tegevusloaga kaetud. Kõrvalteenuseid võib osutada üksnes koos investeerimisteenusega ja/või investeerimistegevusega.
Liikmesriigid ei kehtesta mingeid täiendavaid nõudeid kõnealusele investeerimisühingule või krediidiasutusele käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustes.“
8 Nimetatud direktiivi artikli 67 lõikest 1 tuleneb, et iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kes täidavad kõiki selles direktiivis sätestatud ülesandeid.
9 Selle direktiivi I lisas, mis kehtestab teenuste, tegevuste ja finantsinstrumentide loetelud, on A jao, mis käsitleb investeerimisteenuseid ja -tegevusi, punktis 1 märgitud ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine. Selle lisa C jao, mis käsitleb finantsinstrumente, punktis 3 on nimetatud ühisinvesteerimisettevõtjate osakud.
Tšehhi õigus
10 Seaduse nr 256/2004 tegevuse kohta kapitaliturgudel (zákon č. 256/2004 Sb. o podnikání na kapitálovém trhu) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „kapitalituru seadus“) § 4 lõike 2 punktides a ja e on peamiste investeerimisteenuste hulgas nimetatud investeerimisinstrumentidega seotud korralduste vastuvõtmist ja edastamist ning investeerimisinstrumentidega seotud investeerimisnõustamist.
11 „Väärtpaberimaakler“ on selle seaduse § 5 lõikes 1 määratletud kui juriidiline isik, kellel on lubatud osutada põhilisi investeerimisteenuseid Tšehhi keskpanga antud loa alusel. Nimetatud seaduse § 6 lõike 1 punktis b on ette nähtud, et sellist luba omava juriidilise isiku asukoht on Tšehhi Vabariigis.
12 Kapitalituru seaduse § 29 lõike 1 kohaselt on „investeerimisvahendajal“ selle seaduse tähenduses õigus osutada üksnes selle seaduse § 4 lõike 2 punktides a või e nimetatud põhilisi investeerimisteenuseid. Investeerimisinstrumentide valik, mille puhul on investeerimisvahendajal lubatud teenuseid osutada, on määratletud kõnealuse paragrahvi lõikes 3. Lõpuks on sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud, et kui investeerimisvahendajad osutavad kapitalituru seaduse § 4 lõike 2 punktides a või e nimetatud põhilisi investeerimisteenuseid, võivad nad edastada korraldusi muu hulgas väärtpaberimaaklerile, pangale või investeerimisühingule.
13 Kapitalituru seaduse § 162 lõike 1 punkti a kohaselt paneb füüsiline või juriidiline isik toime rikkumise, kui ta ebaseaduslikult tegeleb selle seaduse kohaldamisalasse kuuluva tegevusega, milleks on muu hulgas nõutav Tšehhi keskpanga luba või akrediteering või registreerimine viimase peetavas registris.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
14 Fondee tegutseb Tšehhi Vabariigis kapitalituru seaduse § 29 lõike 1 tähenduses investeerimisvahendajana Tšehhi keskpanga antud loa alusel. Tšehhi keskpank määras 18. jaanuari 2021. aasta otsusega talle selle seaduse § 162 lõike 1 punkti a alusel trahvi põhjusel, et ajavahemikul 7. oktoobrist kuni 27. detsembrini 2019 edastas ta oma klientide 407 korraldust väärtpaberimaaklerile, kes asub väljaspool Tšehhi Vabariiki.
15 Tšehhi keskpank leidis, et korraldusi edastades võimaldas Fondee oma klientidel investeerida direktiivi 2014/65 tähenduses börsil kaubeldavate fondide osakutesse, mis kujutavad endast investeerimisinstrumente selle seaduse tähenduses. Tšehhi keskpanga tuvastatu kohaselt tegid Fondee kliendid viimase veebisaidil korralduse, mille Fondee edastas seejärel Madalmaades asuvale äriühingule. Tehing tehti selle äriühingu, Fondee ja tema klientide vahelise kolmepoolse lepingu alusel.
16 Fondee esitas talle trahvi määramise otsuse peale vaide Tšehhi keskpanga pangandusnõukogule, kes jättis selle 18. märtsi 2021. aasta otsusega rahuldamata. Fondee esitas seejärel eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse, milles palus vaide rahuldamata jätmise otsus tühistada.
17 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest nähtub, et sellised „investeerimisvahendajad“ nagu Fondee on direktiivi 2014/65 kohaldamisalast välja jäetud, kuna Tšehhi Vabariik on nende suhtes kasutanud selle direktiivi artikli 3 lõikes 1 selleks ette nähtud võimalust.
18 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et põhikohtuasja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Fondee ei osuta investeerimisteenuseid väljaspool Tšehhi territooriumi elavatele või asuvatele klientidele. Ta lisab siiski, et Fondee osaleb vahendajana investeerimisteenuste osutamises Madalmaades asuva investeerimisühingu poolt Tšehhi territooriumil elavatele või asuvatele klientidele. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab seega, et Fondee kasutab teenuste osutamise vabadust teenuste „passiivse saajana“.
19 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel on põhikohtuasja pooled eriarvamusel küsimuses, kas direktiivi 2014/65 artikli 3 lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad, nagu Fondee, võivad tugineda ELTL artiklile 56. Tšehhi keskpank väidab eelkõige, et investeerimisvahendajate väljajätmine selles direktiivi 2014/65 sättes ette nähtud teenuste osutamise vabaduse kohaldamisalast hõlmab nende vahendajate mis tahes osalemist selliste teenuste osutamises, mistõttu võib liikmesriik keelata neil vahendajatel edastada oma klientide korraldusi teises liikmesriigis asuvatele investeerimisteenuste osutajatele.
20 Neil asjaoludel otsustas Městský soud v Praze (Praha linnakohus, Tšehhi Vabariik) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas isikul, kes on [direktiivi 2014/65] artikli 3 lõike 1 kohaselt selle direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ega saa direktiivi artikli 3 lõike 3 kohaselt kasutada teenuste osutamise vabadust direktiivi artikli 34 tähenduses, on ELTL artiklist 56 tulenev õigus vabalt teenuseid osutada, kui ta ise mitte ei osuta Euroopa ühtse passi alusel investeerimisteenuseid kliendile, kelle asukoht on teises liikmesriigis, vaid ostab investeerimisteenuseid välismaiselt ettevõtjalt, kes kasutab Euroopa ühtset passi, või osaleb muul viisil (vahendajana) selliste teenuste osutamises lõppkliendile?
2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas liidu õigusega, eelkõige [ELTL] artikliga 56, on vastuolus õigusnormid, mis keelavad investeerimisvahendajal edastada kliendi korraldusi välismaisele väärtpaberimaaklerile?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
21 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel pooleli oleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades peab Euroopa Kohus temale esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastama (6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus W. Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine), C‑487/19, EU:C:2021:798, punkt 68 ning seal viidatud kohtupraktika).
22 Käesoleval juhul tuleb tõdeda, nagu tegi ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 23, et direktiiviga 2014/65 ühtlustati täielikult riigisisesed õigusnormid, mis reguleerivad selliste direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate investeerimisteenuste piiriülest osutamist, mille hulgas on, nagu nähtub direktiivi I lisast, ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine.
23 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb aga Euroopa Liidu tasandil ammendavalt või täielikult ühtlustatud valdkonnas vastu võetud riigisisest meedet hinnata mitte esmase õiguse sätete, vaid ühtlustamismeetme alusel (20. aprilli 2023. aasta kohtuotsus Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato (Comune di Ginosa), C‑348/22, EU:C:2023:301, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
24 Seega tuleb esitatud küsimusi analüüsida üksnes direktiivi 2014/65 sätete alusel.
25 Mis puudutab konkreetselt direktiivi 2014/65 artiklit 34, siis tuleb märkida, et see käsitleb investeerimisteenuste osutamist investeerimisühingu poolt, kellele on andnud loa sellise liikmesriigi pädevad asutused, kes ei ole liikmesriik, kelle territooriumil teenuseid osutatakse.
26 Ent nagu nähtub eelotsusetaotlusest, puudutavad esitatud küsimused direktiivi 2014/65 artikli 3 kohaldamisalasse kuuluvaid isikuid, kes osutavad teenuseid üksnes klientidele, kes elavad või asuvad nende päritoluliikmesriigi territooriumil.
27 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et oma küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2014/65 artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et isikul, kelle liikmesriik on selle direktiivi kohaldamisalast välja jätnud, on lubatud edastada selles liikmesriigis elavate või asuvate klientide korraldusi täitmiseks investeerimisühingule, kes asub teises liikmesriigis ja kellele selle teise liikmesriigi pädev asutus on nimetatud direktiivi alusel loa andnud, ning seega on sellega vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis sellise edastamise keelavad.
28 Sellega seoses tuleb märkida, et direktiivi 2014/65 artikli 3 lõige 1 lubab liikmesriikidel jätta direktiiv kohaldamata isikute suhtes, kelle jaoks nad on päritoluliikmesriik, tingimusel et täidetud on selles sättes, sealhulgas punkti c alapunktis i ette nähtud tingimused.
29 Direktiivi 2014/65 artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkt i annab seega sõnaselgelt isikutele, kelle liikmesriik on selle direktiivi kohaldamisalast välja jätnud, võimaluse edastada saadud korraldused tegevusloa saanud investeerimisühingutele.
30 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist –, et Tšehhi Vabariik kasutas selle direktiivi artikli 3 lõikes 1 ette nähtud võimalust. Kuid nagu nähtub ka sellest otsusest, keelab kapitalituru seaduse § 29 lõige 4 selle seaduse tähenduses investeerimisvahendajatel, nagu Fondee, edastada korraldusi teistes liikmesriikides asuvatele investeerimisühingutele.
31 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 30 ja 31 sisuliselt märkis, on direktiivi 2014/65 artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis i silmas peetud korralduste edastamist kõigile tegevusloa saanud investeerimisühingutele ja mitte ainult neile, kes on asutatud ja saanud tegevusloa selle isiku päritoluliikmesriigis, kes on selle direktiivi kohaldamisalast välja jäetud.
32 Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 2014/65 artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et isik, kelle liikmesriik on selle direktiivi kohaldamisalast välja jätnud, võib edastada selles liikmesriigis elavate või asuvate klientide korraldusi täitmiseks investeerimisühingule, kes asub teises liikmesriigis ja kellele selle teise liikmesriigi pädev asutus on nimetatud direktiivi alusel loa andnud, ning seega on sellega vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis sellise edastamise keelavad.
Kohtukulud
33 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkti i
tuleb tõlgendada nii, et
isik, kelle liikmesriik on selle direktiivi kohaldamisalast välja jätnud, võib edastada selles liikmesriigis elavate või asuvate klientide korraldusi täitmiseks investeerimisühingule, kes asub teises liikmesriigis ja kellele selle teise liikmesriigi pädev asutus on nimetatud direktiivi alusel loa andnud, ning seega on sellega vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis sellise edastamise keelavad.
Allkirjad