Kohtuasi T‑352/09
Novácke chemické závody a.s.
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Kartellid – Terase‑ ja gaasitööstuse jaoks ette nähtud kaltsiumkarbiidi ja magneesiumi turg EMP‑s, välja arvatud Iirimaa, Hispaania, Portugal ja Ühendkuningriik – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Hindade kindlaksmääramine ja turu jagamine – Trahvid – Põhjendamiskohustus – Proportsionaalsus – Võrdne kohtlemine – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise kohta – Maksevõime
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 12. detsember 2012
1. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi hoiatav mõju – Komisjoni kaalutlusõigus – Piirid – Konkurentsieeskirjade rikkumisel määratavate trahvide arvutamist reguleerivate suuniste arvesse võtmine – Proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 37)
2. Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus – Ulatus – Niisuguse trahvi suurendamine, mis määrati teistele ettevõtjatele, kellel ei olnud selles osas võimalik esitada oma märkusi – Välistamine
(ELTL artikkel 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)
3. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi hoiatav mõju – Komisjoni kaalutlusõigus – Kõigile kartellis osalenud ettevõtjatele sama protsendimäära kohaldamine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 4, 19, 21 ja 25)
4. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi hoiatav mõju – Erakordselt suure käibega ettevõtjate trahvisumma spetsiifiline suurendamine – Komisjoni kaalutlusõigus
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 30)
5. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Rikkumise eestvedaja roll – Mõiste – Hindamiskriteeriumid
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)
6. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Asjaolu, et ei oldud teadlik, et konkurentsi piirava eesmärgiga kartell kujutab endast rikkumist – Tahtlikult toime pandud rikkumine – Välistamine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)
7. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Ettevõtja passiivne või käsutäitja roll – Uutesse suunistesse üle võtmata jäetud asjaolu – Komisjoni kaalutlusruum
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)
8. Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Kohtumenetluses ettevõtja selliste avalduste kasutamine, mille komisjon sai leebema kohtlemise teatise alusel – Ettevõtja õiguse ennast mitte süüstada rikkumine – Puudumine
(Komisjoni teatis 2002/C 45/03 ja komisjoni teatis 2006/C 298/11, punkt 31)
9. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Süüdistatava ettevõtja koostöö väljaspool leebema kohtlemise teatise kohaldamisala – Hõlmamine – Tingimused
(EÜ artikkel 81; komisjoni teatis 2002/C 45/03 ja komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)
10. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kehtestatud suunised – Komisjoni võimalus suunistest kõrvale kalduda – Piirid – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Ettevõtjale omaste tunnuste arvesse võtmine seoses eelkõige ohuga, et trahv on ebaproportsionaalne
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 37)
11. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus ja kestus – Väikese või keskmise suurusega ettevõtjale määratud trahv – Trahv, mis on käibe protsendilt suurem sellest, mis määrati samas rikkumises osalenud suurematele ettevõtjatele – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Ülempiir – Väikese või keskmise suurusega ettevõtjale määratud trahv – Trahvisumma, mis on väga lähedal 10% ülempiirile tema kogukäibest – Kartellis osalenud teistele ettevõtjatele määratust suurem protsent – Pelgalt selle asjaolu tõttu võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kohustus võtta arvesse asjaomase ettevõtja rasket majanduslikku olukorda – Puudumine – Ettevõtja tegelik maksevõime teatavas sotsiaalses ja majanduslikus kontekstis – Arvessevõtmine – Tingimused
(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 35)
14. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Trahvide määramise otsus – Nende hindamistegurite esitamine, mis võimaldasid komisjonil hinnata rikkumise raskust ja kestust – Piisav väljatoomine
(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23)
15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kohasus – Kohtulik kontroll – Asjaolud, mida liidu kohus võib arvesse võtta – Teave, mis ei sisaldu trahviotsuses ning mis ei ole selle otsuse põhjendamiseks vajalik – Hõlmamine
EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 1/2003, artiklid 23 ja 31)
16. Konkurents – Liidu eeskirjad – Eesmärgid – Komisjoni otsus, millega määratakse trahv konkurentsieeskirjade rikkumise eest – EÜ artikli 3 lõike 1 punkti g rikkumine – Puudumine
(EÜ artikli 3 lõike 1 punkt g ja EÜ artikkel 81)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 43–48)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 49–51, 55 ja 56)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 58–61)
4. Suuniste (määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta) punktis 30 on komisjoni jaoks ette nähtud võimalus, mitte aga kohustus suurendada trahvi ettevõtjal, kellel on lisaks rikkumisega seotud kaupade ja teenuste müügile ka erakordselt suur käive.
Kui sellest punktist tuleneb, et niisugune suurendamine võib osutuda vajalikuks, et tagada selle trahvi piisavalt hoiatav mõju, siis ei tulene sellest vastupidi, et trahv, mis ei kujuta endast märkimisväärset protsenti asjaomase ettevõtja käibest, ei oleks selle ettevõtja jaoks piisavalt hoiatava mõjuga. Suunistes ette nähtud meetodi alusel kindlaks määratud trahv kujutab üldjuhul endast märkimisväärset protsenti müüdud toodete väärtusest, mille karistuse saanud ettevõtja sai rikkumisega seotud sektoris. Nii vähenevad trahvi tõttu kõnealuse ettevõtja tulud selles sektoris märkimisväärselt või ta saab isegi kahjumit. Olgugi et selle ettevõtja käive nimetatud sektoris on väike osa tema kogukäibest, ei saa a priori välistada, et selles sektoris saadud tulu vähenemisel või selle muutumisel isegi kahjumiks on hoiatav mõju, kuna üldjuhul tegutseb kaubandusettevõtja konkreetses sektoris tulu saamise eesmärgil.
Seega, kui ettevõtja ei esita peale kaudse viite teatavate kartellis osalenud ettevõtjate väidetavalt suurele käibele ühtegi konkreetset elementi, mis tõendaks, et komisjon oleks seda valikut pidanud kasutama, ei saa komisjonile sellel põhjusel ette heita võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist.
(vt punktid 62–64)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 76–80)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 84–89)
7. Suuniste (määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta) punktis 29 on ette nähtud trahvi põhisumma muutmine teatavatel igale konkreetsele ettevõtjale omastel kergendavatel asjaoludel. Selles punktis on nimelt esitatud mitteammendav loetelu kergendavatest asjaoludest, mida võib arvesse võtta. Siiski tuleb tõdeda, et ettevõtja puhtalt passiivne või käsutäitja roll rikkumise toimepanemisel ei asu selles mitteammendavas loetelus, kuigi see oli sõnaselgelt kergendava asjaoluna ette nähtud suuniste (määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta) punkti 3 esimeses taandes.
Selles osas tuleb märkida, et kui komisjon ei saa loobuda normidest, mille ta on ise kehtestanud, siis on ta seevastu vaba neid muutma või asendama. Uute normide kohaldamisalasse kuuluva juhtumi puhul ei saa komisjonile ette heita, et ta ei võtnud arvesse kergendavat asjaolu, mida nendes uutes normides ette ei ole nähtud, üksnes põhjusel, et see oli sätestatud vanades suunistes. Nimelt asjaolu, et komisjon leidis oma varasemas otsustuspraktikas, et trahvisumma kindlaksmääramisel tuleb teatavaid asjaolusid pidada kergendavateks asjaoludeks, ei tähenda, et ta peaks sama hinnangu andma hilisemas otsuses.
Tõsi on see, et kergendavate asjaolude loetelu, mida komisjon võib arvesse võtta, ei ole suuniste punktis 29 ammendav. Järelikult ei takista tõik, et suunistes ei ole kergendavate asjaolude hulgas loetletud rikkumises osalenud ettevõtja passiivset rolli, selle raames arvesse võtta nimetatud asjaolu, kui ta tõendab, et kõnealuse ettevõtja rikkumises osalemise raskus on vähem tähtis.
(vt punktid 92–94)
8. 2002. aasta teatise alusel, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, asjaomase ettevõtja tehtud koostöö on täiesti vabatahtlik. Ettevõtja ei ole ju kuidagi kohustatud eeldatava kartelli kohta tõendeid esitama. Koostöö tase, mida ettevõtja soovib haldusmenetluses pakkuda, on seega täielikult tema vaba valik ning mingil juhul ei näe kõnealune koostööteatis seda ette.
Lisaks on alates 2006. aasta teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, avaldamisest, arvestades teatise punkti 31, niisugune ettevõtja, kes otsustab esitada avalduse trahvisumma vähendamiseks, teadlik asjaolust, et trahvi vähendatakse tal üksnes siis, kui komisjoni arvates on teatises toodud trahvi vähendamise tingimused täidetud, ning avaldus kuulub igal juhul toimikusse ja seda võib kasutada tõendina ka avalduse esitaja vastu.
Olles seega vabatahtlikult ning teadlikult otsustanud esitada sellise avalduse, ei saa asjaomane ettevõtja tulemuslikult tugineda iseenda süüstamise keelu põhimõttele, millest tuleneb nimelt, et komisjon ei saa kohustada ettevõtjat andma vastuseid, mis viiks selleni, et ettevõtja tunnistaks rikkumise olemasolu, mille tõendamine on komisjoni kohustus. Järelikult, kui ettevõtja esitab leebema kohtlemise taotluse omal tahtel, olemata selleks kohustatud, siis ei saa ta komisjonile ette heita seda, et ta tugines oma kirjalikes dokumentides Üldkohtus leebema kohtlemise taotlusele.
(vt punktid 110–113)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 114 ja 115)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 135–148)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 158–160)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 161–164)
13. Komisjonil ei ole üldiselt kohustust trahvisumma kindlaksmääramisel võtta arvesse ettevõtja rasket majanduslikku olukorda, kuna sellise kohustuse tunnustamine viiks turutingimustele halvemini kohandunud ettevõtjatele õigustamatu konkurentsieelise andmiseni.
Lisaks ei ole see, et liidu ametivõimu võetud meede põhjustab ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise, iseenesest liidu õigusega keelatud. Nimelt, isegi kui ettevõtja likvideerimine tema antud õiguslikus vormis kahjustab omanike, aktsionäride või osanike finantshuve, ei tähenda see sugugi, et ettevõtja esindatavad isiklikud, varalised ja mittevaralised vahendid kaotaksid samuti oma väärtuse.
Suuniste (määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta) punkti 35 vastuvõtmisega ei võtnud komisjon endale kohustust, mis läheb vastuollu nende põhimõtetega. Seda kinnitab asjaolu, et selles punktis ei viidata ettevõtja maksejõuetusele, vaid see puudutab olukorda, mis tekkis „teatavas sotsiaalses ja majanduslikus kontekstis”, milles seaks „trahvi määramine pöördumatult ohtu asjaomase ettevõtja majandusliku elujõulisuse ning tema varad kaotaks igasuguse väärtuse”.
Sellest tuleneb, et pelk asjaolu, et konkurentsieeskirjade rikkumiste eest trahvi määramine võib põhjustada asjaomase ettevõtja maksejõuetuse, ei ole suuniste punkti 35 kohaldamiseks piisav. Kuigi maksejõuetus riivab asjaomaste omanike või aktsionäride finantshuve, ei tähenda see tingimata, et kõnealune ettevõtja kaob. Ettevõtja võib sellisena jätkata tegevust kas – juhul kui pankrotistunud ettevõtja rekapitaliseeritakse – selle ettevõtja käitamist tagava juriidilise isikuna või – juhul kui täielikult võetakse üle selle ettevõtja varad ehk see ettevõtja – üksusena, mille majandustegevusega tegeleb teine üksus. Niisugune täielik ülevõtmine võib aset leida jätkuvuseeldusliku maksejõuetu äriühingu varade vabatahtlikul ostmisel või sundmüügi teel.
Järelikult tuleb suuniste punkti 35, lähtudes eeskätt viitest asjaomase ettevõtja varade igasuguse väärtuse kaotusele, mõista nii, et see puudutab olukorda, kus viidatud ettevõtja või vähemalt selle varade ülevõtmine näib ebatõenäoline või isegi võimatu. Sellisel juhul toimub maksejõuetu ettevõtja vara moodustavate esemete müük ühekaupa ning on tõenäoline, et suur osa neist esemetest ei leia ühtegi ostjat või parimal juhul müüakse tugevalt allahinnatuna, mistõttu võib õiguspäraselt nentida – nagu see tuleneb suuniste punktist 35 – varade igasuguse väärtuse kaotust.
Lisaks, suuniste selle punkti kohaldamiseks on selle sõnastuse kohaselt samuti nõutav „teatav sotsiaalne ja majanduslik kontekst”. Selline kontekst seisneb trahvi maksmise tagajärgedes, eelkõige töötuse suurenemise näol või asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas ees‑ ja tagapool olevate majandusharude olukorra halvenemise näol.
(vt punktid 186–190 ja 192)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 203, 204 ja 207)
15. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 212)
16. Kui EÜ artikli 3 lõike 1 punktis g on ette nähtud sellise korra loomine, millega tagatakse, et ühisturul konkurentsi ei moonutata, siis on selles veelgi enam nõutud, et konkurentsi ei kõrvaldataks. See nõue on nii oluline, et ilma selleta muutuks suur hulk asutamislepingu sätteid esemetuks. Nii on konkurentsipiirangutel, mida asutamislepinguga lubatakse teatud tingimustel, arvestades kaalutlusi, mis puudutavad vajadust ühtlustada erinevad järgitavad eesmärgid, selle nõude näol piir, mille ületamisel võib konkurentsi nõrgenemine kahjustada ühisturu eesmärke.
Siiski on need järeldused asjakohatud sellisele ettevõtjale karistuse määramisel, kes rikkus konkurentsieeskirju, kuna ta osales ettevõtjatevahelises kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses, mille eesmärk või tagajärg oli takistada, piirata või kahjustada konkurentsi EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses.
Komisjoni poolt karistuste määramine, kui ta tuvastab konkurentsieeskirjade rikkumise, on meede, mille eesmärk on täpsemalt saavutada EÜ artikli 3 lõike 1 punktis g ette nähtud eesmärk ning seda ei saa ilmselt lugeda nimetatud sätte rikkumiseks.
(vt punktid 235–237)