ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (kolmas koda)
10. jaanuar 2005(*)
Kalanduspoliitika – Kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord – Loataotlus ühisettevõtete asutamiseks – Komisjonipoolne seisukoha võtmata jätmine – Tegevusetushagi – Ilmselgelt põhjendamatu hagi
Kohtuasjas T-209/04,
Hispaania Kuningriik, riiklik esindaja: N. Díaz Abad, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: T. van Rijn ja S. Pardo Quintillán, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
kostja,
mille esemeks on tegevusetushagi, milles palutakse tunnistada, et komisjon on ebaseaduslikult jätnud võtmata seisukoha Hispaania ametiasutuste poolt esitatud ühisettevõtete asutamist puudutavate loataotluste suhtes vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 2792/1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, lk 10; ELT eriväljaanne 04/04, lk 179), muudetud nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2369/2002 (EÜT L 358, lk 49; ELT eriväljaanne 04/05, lk 450),
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees M. Jaeger, kohtunikud J. Azizi ja E. Cremona,
kohtusekretär: H. Jung,
on andnud järgmise
määruse
Õiguslik raamistik
Ühenduse õiguslik raamistik
1 Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, lk 10; ELT eriväljaanne 04/04, lk 179) artikli 1 kohaselt luuakse „raamistik kõigile liikmesriigi territooriumil võetavatele kalandussektori struktuurimeetmetele”. Selle artikkel 7, mille pealkiri on „Püügikoormuse korrigeerimine”, näeb ette meetmed, mis liikmesriigid peavad võtma, et korrigeerida püügikoormust saavutamaks mitmeaastaste arendusprogrammide eesmärgid. Nende meetmete hulgas on ka laevade püügitegevuse alaline lõpetamine, mille saavutamiseks võib laeva lõplikult üle anda kolmandale riigile, mis võib muu hulgas toimuda ühisettevõtte raames.
2 Määruse nr 2792/1999 artikli 8 kohaselt tähendab ühisettevõte „äriühingut ühe või mitme partneriga, kes on selle kolmanda riigi kodanikud, mille registrisse laev on kantud”.
3 Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2369/2002, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2792/1999 (EÜT L 358, lk 49; ELT eriväljaanne 04/05, lk 450), muudetakse määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 7 lõiget 3, mis näeb nüüd ette:
„Kalalaevade püügitegevuse võib alaliselt lõpetada järgmiste meetmete abil:
a) […];
b) kuni 31. detsembrini 2004, laeva lõplik üleandmine kolmandale riigile, mis võib toimuda ühisettevõtte raames artiklis 8 määratletud tähenduses, asjaomase riigi pädevate asutuste nõusolekul tingimusel, et kõik järgmised kriteeriumid oleksid täidetud:
i) Euroopa Ühenduse ja ülevõtva kolmanda riigi vahel on kalanduskokkulepe ning sobivad tagatised, et usutavasti ei rikuta rahvusvahelist õigust, pidades eeskätt silmas mere elusressursside säilitamist ja majandamist või muid ühise kalanduspoliitika eesmärke ning kalurite töötingimusi.
Komisjon võib konkreetsetel juhtudel teha erandeid lõplikele üleandmistele kolmandatesse riikidesse ühisettevõtete raames, kui ühenduse huvid ei õigusta kalanduskokkuleppe sõlmimist ja muud üleandmise tingimused on täidetud;
ii) kolmas riik, kellele laev kavatsetakse üle anda, ei ole Euroopa Ühenduse kandidaatriik;
iii) üleandmise tulemusel väheneb püügikoormus varude osas, mida üleantud laev varem kasutas; seda kriteeriumi ei rakendata, kui üleantud laev on püügivõimalused minetanud kas ühendusega sõlmitud kalanduskokkuleppe või muu kokkuleppe kohaselt;
iv) kui kolmas riik, kellele laev kavatsetakse üle anda, ei ole asjaomaste kalastusorganisatsioonide lepinguosaline ega koostööpartner, ei käsita sellised organisatsioonid teda riigina, kes lubab rahvusvaheliste kaitsemeetmete tõhusust kahjustavat kalapüüki. Komisjon avaldab asjaomaste riikide nimekirja regulaarselt Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias;
[…]”
Siseriiklik õiguslik raamistik
4 Hispaania õiguses on ühisettevõtetele antav abi reguleeritud 1. augusti 2003. aasta Real Decreto (kuninglik dekreet) nr 1048/2003 (2. augusti 2003. aasta BOE nr 184, lk 29958) V peatükiga, mille artiklis 60 on sätestatud, et „Asja menetleb põllumajandus-, kalandus- ja toiduainete ministeerium, kes teeb otsuse ja teostab maksed, järgides vastavates pakkumise kutsetes selleks ette nähtud menetlust”.
5 1. augustil 2003 antud Orden’i (määrus) APA/2222/2003 (5. augusti 2003. aasta BOE nr 186, lk 30277) artikli 6 lõikes 2 on sätestatud, et „kui kolme kuu jooksul alates abitaotluse esitamisest ei ole selget otsust tehtud, loetakse taotlus rahuldamata jäetuks”.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
6 Määruse nr 2792/99 artikli 7 lõike 3 punkti b alapunktile i tuginedes on Hispaania ametiasutused esitanud komisjoni teenistustele kokku 35 eranditaotlust, mis puudutavad erinevate ühisettevõtete asutamise projekte. Hageja mainib oma hagiavalduses muu hulgas taotlusi projektide kohta, mille on esitanud Pevega, SA, kelle taotlus saabus komisjoni 12. septembril 2003 (puudutab laeva Pevegasa V üleandmist); Pesquerías Santa Uxía, SL taotlus saadi kätte 4. detsembril 2003 (puudutab laeva Madre Rosa üleandmist); Balcagia, CB taotlus saadi kätte 9. detsembril 2003 (puudutab laeva Balcagia üleandmist); Calvopesca, SA taotlus saadi kätte 16. detsembril 2003 (puudutab laevade Montefrisa IX ja Montecelo üleandmist); ja viimasena kolme Mariño Segundo, SL esitatud taotlust, mis saadi kätte 22. detsembril 2003 (puudutab laevade Enterprace, Oitz ja Ramos Primero üleandmist).
7 8. jaanuaril 2004 saadetud faksiga tuletasid Hispaania ametiasutused komisjonile meelde, et nad ei ole ikka veel saanud vastust Pevega, SA esitatud projekti puudutavale eranditaotlusele ja teatasid komisjonile, et „laeva reeder [on teatanud], et kui laev ei ole jooksva aasta 20. jaanuariks maalt välja viidud, siis on luba […] lõplikult kaotatud”.
8 13. jaanuari 2004. aasta kirjaga vastas komisjon Hispaania ametiasutustele, et „ta ei ole kohustatud järgima mingeid tähtaegu” ja lisas:
„[Kõnealused] ühisettevõtete asutamist puudutavad projektid vajavad eelnevat komisjonipoolset individuaalset erandit, enne kui korraldusasutus teeb otsuse anda Kalanduse Arendusrahastust (IFOP) abi. See aga ei takista reederit tegutseda vastavalt vajadusele, viia kõnealune laev maalt välja ja asutada ühisettevõte pärast seda, kui liikmesriigi pädevad asutused on tema abitaotluse registreerinud.”
9 30. jaanuaril 2004 said kostja teenistused täiendavat informatsiooni muu hulgas laevade Balcagia, Montefrisa IX, Montecelo, Enterprace ja Ramos Primero varasema kalastustegevuse kohta.
10 17. veebruari 2004. aasta ametliku kirjaga palus hageja kostjal vastavalt EÜ artiklile 232 teha toiming „neid ametlikke lubasid puudutavate taotluste lahendamiseks”, mis puudutasid seitset eespool mainitud ühisettevõtte projekti, mille kohta olid taotluse esitanud Pevega, SA, Pesquerías Santa Uxía, SL, Balcagia, CB, Calcopesca, SA ja Mariño Segundo, SL.
11 26. märtsi 2004. aasta otsustega tehti erandid Pevega, SA laeva Pevegasa V üleandmiseks, Pesquerías Santa Uxía, SL laeva Madre Rosa üleandmiseks ja Mariño Segundo, SL laeva Oitz üleandmiseks.
12 1. aprillil 2004 võttis Hispaania Kuningriigi alaline esindus Euroopa Liidus vastu komisjoni kirja, milles viimane teatab, et on saanud kätte Hispaania Kuningriigi märgukirja ja et ta on teadlik raskustest, mida Hispaania ametiasutused on kogenud meetme „ühisettevõtte asutamine” rakendamisel ning tõdeb, et määruse nr 2792/1999 artikli 7 lõike 3 tõlgendamisel esinevad teatud erinevused. Kirja lõpus teatas komisjon, et ta kaalub Hispaania ametiasutuste 12. septembril 2003 esitatud eranditaotlusi igal juhul heatahtlikult ja teeb otsuse märgukirjas määratud tähtaja jooksul.
13 17. juunil 2004 andsid komisjoni talitused positiivse hinnangu Mariño Segundo, SL eranditaotlusele laeva Ramos Primero üleandmise kohta ja negatiivse hinnangu eranditaotlustele Mariño Segundo, SL laeva Enterprace, Calvopesca, SA laevade Montefrisa IX ja Montecelo ning Balcagia, CB laeva Balcagia üleandmise kohta.
14 Laeva Ramos Primero puudutava toimiku põhjal antud hinnangut arutati nõutaval viisil komisjoni pädevates teenistustes. Siis esitati see komisjonile, kes oma 13. juuli 2004. aasta kirjas teatas Hispaania valitsusele, et ta on 12. juuli 2004. aasta otsusega teinud taotletud erandi.
15 Laevade Balcagia, Montefrisa IX, Montecelo ja Enterprace üleandmist puudutava kolme teise taotluse osas teatasid Hispaania ametiasutused komisjoni teenistustele 30. juunil 2004, et nad kavatsevad edastada viimastele täiendavat informatsiooni, mis nende arvates peaks tõendama, et püügikoormuse vähenemise kriteerium on täidetud. Seda kavatsust kinnitas Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduainete ministeerium 7. juuli 2004. aasta faksiga. Ta kinnitas faksis, et „käesolevas kirjas toodud asjaoludel paluvad Hispaania ametiasutused, et kirjas nimetatud kolme ühisettevõtte projekti suhtes ei tehtaks mingit otsust enne, kui komisjonil on olnud võimalik hinnata täiendavalt edastatavat informatsiooni”.
16 Osa Hispaania ametiasutuste lubatud informatsioonist, mis puudutas eelkõige laevu Montefrisa IX ja Montecelo, edastati komisjonile 9. juuli 2004. aasta faksiga.
17 Viimasena edastasid Hispaania ametiasutused 26. aprilli 2004. aasta kirjaga täiendavalt Gude Gonzáles Hermanos, SC esitatud eranditaotluse laeva Cosmos üleandmiseks. 15. juuni 2004. aasta kirjaga vastasid komisjoni teenistused Hispaania ametiasutustele, et osa taotluse hindamiseks vajalikust informatsioonist puudub ning tuleb seega neile edastada.
Menetlus ja poolte nõuded
18 Hageja esitas Esimese Astme Kohtu kantseleisse 10. juunil 2004 saabunud hagiavalduse. Samal päeval eraldi dokumendina saabunud taotlusega palus hageja Esimese Astme Kohtul lahendada asi Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 76a alusel kiirendatud menetluses.
19 28. juuni 2004. aasta kirjaga teatas kostja Esimese Astme Kohtule, et tal ei ole vastuväiteid asja lahendamiseks kiirendatud menetluses.
20 12. juuli 2004. aasta otsusega rahuldas Esimese Astme Kohus (kolmas koda) taotluse lahenda asi kodukorra artikli 76a alusel kiirendatud menetluses.
21 Esimese Astme Kohus palus pooltel menetlust korraldavate meetmete raames vastata kirjalikele küsimustele. Pooled täitsid selle nõude määratud tähtaja jooksul.
22 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tuvastada kostja tegevusetus, kuna ta rikkunud määruse nr 2792/1999, määrusega nr 2369/2002 muudetud redaktsioonis, artikli 7 lõikest 3 tulenevaid kohustusi, jättes mõistliku aja jooksul lahendamata Hispaania ametisasutuste loataotlused;
– mõista kohtukulud välja kostjalt.
23 Kostja palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, milles see puudutab eranditaotlusi laevadele Pevegasa V, Madre Rosa, Oitz ja Cosmos;
– tuvastada, et puudub vajadus asja üle otsustamiseks hagi nõude osas, mis puudutab eranditaotlust laevale Ramos Primero;
– jätta hagi rahuldamata põhjendamatuse tõttu osas, mis puudutab eranditaotlusi laevadele Balcagia, Montefrisa IX, Montecelo ja Enterprace;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Poolte argumendid
24 Hageja väidab, et määruse nr 2792/1999 alusel võib ühisettevõtte asutamiseks abi saada kuni 31. detsembrini 2004. Hageja väitel tunnistas komisjon seda ka ise, märkides oma vastuses parlamendi küsimusele määruse nr 2369/2002 kohta, et „komisjon ei saa […] anda informatsiooni, kuidas muutuvad abikõlblikkuse kriteeriumid pärast selles määruses sätestatud tähtaega ehk pärast 31. detsembrit 2004”. Ta lisab, et kui laev antakse üle kolmandale riigile, kes ei ole sõlminud Euroopa Ühendusega kalanduskokkulepet, peab komisjon tegema vastava erandi.
25 Hageja leiab, et õiguslikust seisukohast on sellise erandi näol tegemist halduskorras antava eelneva loaga. Erandi tegemist käsitlevate haldusmenetluse reeglite puudumine ei või siiski õigustada seda, et komisjon lükkab talle lahendamiseks esitatud asjade otsustamist ebamõistlikult edasi. Kostjal oli igal juhul õigusnormidest tulenev kohustus otsustada. Hageja väidab, et Esimese Astme Kohus on leidnud teist liiki haldusmenetluse osas, nimelt konkurentsinormide rikkumist puudutava kaebemenetluse osas, mille suhtes samuti ei ole eelnevalt sätestatud tähtaega asja lahendamiseks, et komisjon peab mõistliku aja jooksul kas alustama menetluse selle suhtes, keda kaebus puudutab, või tegema lõpliku otsuse kaebuse rahuldamatajätmise kohta (Esimese Astme Kohtu 9. septembri 1999. aasta otsus kohtuasjas T-127/98: UPS Europe v. komisjon, EKL 1999, lk II-2633). Hageja arvates peab kostja kõnealuses asjas samuti tegema otsuse mõistliku tähtaja jooksul, mis ilmselgelt on juba lõppenud, kuna siseriikliku seadusandlusega Hispaania pädevatele ametiasutustele asja lahendamiseks sätestatud tähtaeg on möödunud.
26 Hageja märgib, et oma 13. jaanuari 2004, aasta kirjas soovitas kostja, et reeder viiks kõnealuse laeva maalt välja ilma eelnevalt luba saamata. Hageja arvates oleks selline lahendus määruse nr 2792/99 III lisa punkti 1.1 alapunktiga b ii vastuolus, kuna selles on sätestatud tingimus, et abi andmise otsuse tegemise ajal peab laev olema kasutusel, selline tingimus ei ole aga täidetud, kui laev on abi andmise otsuse tegemise ajaks maalt välja viidud.
27 Hageja leiab, et olukord, mille komisjon on otsuse mõistliku tähtaja jooksul andmata jätmisega tekitanud, on äärmiselt kiireloomuline. Esiteks seda abi, mille andmise kohta peavad Hispaania ametiasutused otsuse tegema, ei saa anda pärast 31. detsembrit 2004. Küsimus on tähtajas, mille saabudes peavad siseriiklikud ametiasutused teavitama asjassepuutuvaid isikuid abi andmise otsusest. Tuleb arvesse võtta, et alates hetkest, kui Hispaania ametiasutus saab komisjonilt teate abi lubamise kohta, läheb tal keskmiselt vähemalt üks kuu otsuse tegemiseks, sest see kulusid kaasa toov samm eeldab, et Intervención Delegada del Estado teostab nende kulude suhtes järelevalvet ja raamatupidamist. Lisaks võib juhtuda, et nende formaalsuste jooksul kaotavad kehtivuse sertifikaadid ja dokumendid, mida siseriikliku seadusandluse kohaselt peab esitama see, keda asi puudutab. Sellisel juhul peavad ametiasutused nõudma nendelt isikutelt, keda asi puudutab, nende dokumentide uuesti esitamist, mis tähendab nii kulu, viivitust kui ebamugavusi.
28 Teiseks võib siseriikliku seadusandlusega Hispaania ametiasutustele otsuse tegemiseks sätestatud tähtaja ületamine tuua kaasa riigi vastutuse abitaotlejate ees.
29 Kostja märgib esiteks, et otsused, millega tehti kolm erandit, mis puudutavad ühisettevõtete projekte laevade Pevegasa V, Madre Rosa ja Oitz üleandmiseks ja millele märgukirjas on viidatud, on tehtud 26. märtsil 2004. Kuigi hageja viitab hagis nendele otsustele, ei ole kostja hinnangul kerge aru saada, kas tegevusetushagi hõlmab ka neid või mitte, kuna hagi ese on äärmiselt ebaselge. Kostja leiab, et tegevusetushagi tuleb nende kolme eranditaotluse osas jätta igal juhul vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna kostja väidetav tegevusetus on nende taotluste osas lõppenud enne hagi esitamist.
30 Teiseks väidab kostja, et otsus laeva Ramos Primero üleandmise kohta on tehtud 12. juulil 2004. Seetõttu palub kostja Esimese Astme Kohtul tuvastada, et puudub vajadus otsustada selle Hispaania Kuningriigi tegevusetushagis mainitud eranditaotluse üle.
31 Kolmandaks märgib kostja laevu Balcagia, Montefrisa IX, Montecelo ja Enterprace puudutavate projektide osas, et tema teenistused andsid 17. juunil 2004 nende kohta hinnangu ja esitasid need komisjonile otsustamiseks. 7. juulil 2004 palusid Hispaania ametiasutused ise kostjal mitte teha otsust nende kolme taotluse osas enne, kui selle teenistused on hinnanud täiendavat informatsiooni, mida need ametiasutused osaliselt edastasid 9. juulil 2004 või on lubanud edastada. Kostja väidab, et kuna hageja üksi on vastutav kõnealuste otsuste tegemisega viivitamise eest, siis on tema hagi neid kolme eranditaotlust puudutavas osas põhjendamatu.
32 Neljandaks väidab kostja laeva Cosmos puudutava eranditaotluse osas, et kõnealuses asjas ei ole Hispaania ametiasutused esitanud märgukirja, milles oleks nõutud otsuse tegemist. Veebruaris 2004 esitatud märgukiri esitati enne nimetatud taotluse esitamist ja seega ei saa hageja sellele tugineda. Nendel asjaoludel tuleb kostja arvates jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, milles see puudutab laeva Cosmos üleandmist, kuna kohtueelse menetluse norme ei ole järgitud.
Esimese Astme Kohtu hinnang
33 Vastavalt kodukorra artiklile 111, kui Esimese Astme Kohus ei ole ilmselgelt pädev hagi läbi vaatama või kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib Esimese Astme Kohus ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.
34 Kodukorra artikli 113 kohaselt võib Esimese Astme Kohus igal ajal omal algatusel kaaluda, kas esineb asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid, või leida, olles pooled ära kuulanud, et hagi alus on ära langenud ning et puudub vajadus asja üle otsustada.
35 Esimese Astme Kohus leiab, et käesolevas asjas piisab kohtutoimiku dokumentidest ja puudub vajadus menetlust jätkata.
36 Esiteks tuleb piiritleda hagi ese. Ühelt poolt on hagi ese äärmiselt ebaselge, kuna selles viidatakse vaid „Hispaania ametiasutuste taotletud lubadele”. Teiselt poolt on hagiavalduses mainitud kaheksat loataotlust, millest seitset on mainitud märgukirjas.
37 Pärast Esimese Astme Kohtu sellekohase küsimuse esitamist väitis hageja 9. novembril 2004, et taotletud erandid, millele viidatakse nii tegutsemistaotluses kui hagiavalduses, ja mille osas oodatakse siiani kostja luba, puudutavad laevu Balcagia, Montefrisa IX, Montecelo ja Enterprace. Hageja väidab, et hagi eset on selles osas kitsendatud. Muus osas märgib hageja, et hagiavalduses laeva Cosmos suhtes esitatud eranditaotlusele viitamise eesmärk on üksnes pöörata Esimese Astme Kohtu tähelepanu asjaolule, et „probleem on jätkuvalt olemas ja et tegutsemistaotluse esitamisega, mis puudutab märkimisväärset arvu laevu, jätab ta endale õiguse uue menetluse algatamiseks”. Eeltoodust tuleneb, et hageja on loobunud hagist nõuete osas, mis puudutavad laevade Pevegasa V, Madre Rosa, Oitz ja Ramos Primero suhtes esitatud eranditaotlusi ja et hagi esemeks ei ole laeva Cosmos suhtes esitatud eranditaotlus.
38 Tuleb märkida, et 5. novembril 2004 saatsid Hispaania ametiasutused kostjale faksi, milles teatasid, et äriühing Calvopesca loobus eranditaotlusest laevade Montefrisa IX ja Montecelo üleandmiseks. Esimese Astme Kohtu sellekohase küsimuse peale väitis hageja, et hagil on jätkuvalt ese, kuna kostja ei ole siiani teinud otsuseid taotluste osas, mis puudutavad laevu Balcagia ja Enterprace.
39 Eeltoodust tuleneb, et sellest hetkest piirdub hagi ese nõudega, et Esimese Astme Kohus tuvastaks komisjoni tegevusetuse laevade Balcagia ja Enterprace kohta esitatud eranditaotluste suhtes.
40 Selles osas tuleb esiteks meenutada, et kostja teenistused on 17. juunil 2004 andnud nende kahe taotluse osas negatiivse hinnangu.
41 Teiseks tuleb rõhutada, et Hispaania ametiasutused on 30. juunil 2004 teatanud kostja teenistustele, et nad kavatsevad edastada täiendavat informatsiooni tõendamaks, et püügikoormuse vähenemise kriteerium on täidetud. Nad kinnitasid seda kavatsust 7. juuli 2004 faksiga, milles teatasid, et „käesolevas kirjas toodud asjaoludel paluvad Hispaania ametiasutused, et kirjas nimetatud [kahe] ühisettevõtte projekti suhtes ei tehtaks mingit otsust enne, kui komisjonil on olnud võimalik hinnata täiendavalt edastatavat informatsiooni”.
42 Esimese Astme Kohus märgib, et hageja ise on palunud kostjal oodata nende kahe taotluse osas otsuse tegemisega seni, kuni kostja teenistused on hinnanud teatud täiendavat informatsiooni.
43 Seega, pärast tegutsemistaotluse esitamist hageja poolt uute asjaolude edastamine kostja hinnangu mõjutamiseks võttis kostjalt kohustuse tegutseda, kuna viimasel ei olnud uute asjaolude esitamise tõttu mõistlikku võimalust teha eranditaotluste suhtes otsust (vt selles osas analoogia alusel Esimese Astme Kohtu 6. juuli 1998. aasta määrus kohtuasjas T-286/97: Goldstein v. komisjon, EKL 1998, lk II-2629, punktid 28 ja 29).
44 Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi kostja tegevusetuse tuvastamiseks jätta rahuldamata kui ilmselgelt põhjendamatu.
45 Teiseks tuleb sedastada, et hageja ei ole esitanud uut märgukirja hagiavalduses viidatud asjade osas. Selles osas tuleb märkida, et pärast kostjale palve esitamist mitte võtta vastu otsust kõnealuseid ühisettevõtete projekte puudutavate taotluste osas, oleks hageja pidanud enne tegevusetushagi esitamist esitama uue ametliku märgukirja.
46 Eeltoodust järeldub, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Kohtukulud
47 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt kostja nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda)
teeb määruse, millega otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata osas, mis puudutab nõudeid laevade Balcagia ja Enterprace suhtes.
2. Ülejäänud osas puudub vajadus asja üle otsustada.
3. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Luxembourgis, 10. jaanuaril 2005
Kohtusekretär | | Koja esimees |