ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (teine koda)
14. mai 2008(*)
Tühistamishagi – Kahju hüvitamise hagi – Teenuste riigihange – Ühenduse hankemenetlus – Pakkumuse tagasilükkamine – Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus – Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine
Kohtuasjades T‑383/06 ja T‑71/07,
Icuna.Com SCRL, asukoht Braine‑le‑Château (Belgia), esindajad: advokaadid J. Windey ja P. De Bandt,
hageja,
versus
Euroopa Parlament, esindajad: O. Caisou-Rousseau ja M. Ecker,
kostja,
mille ese kohtuasjas T‑383/06 on esiteks nõue tühistada Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2006. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja pakkumus, mis oli esitatud Euroopa Parlamendi veebitelekanali loomist ja rakendamist puudutava hankemenetluse EP/DGINFO/WEBTV/2006/0003 osa nr 2 (saadete sisu) raames ning teiseks nõue hüvitada kahju, mida hageja 1. detsembri 2006. aasta otsuse tõttu väidetavalt kandis, ning kohtuasjas T‑71/07 esiteks nõue tühistada Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2007. aasta otsus, millega tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi veebitelekanali loomist ja rakendamist puudutav hankemenetlus EP/DGINFO/WEBTV/2006/0003 osa nr 2 (saadete sisu) puudutavas osas ja teiseks nõue hüvitada kahju, mida hageja 31. jaanuari 2007. aasta otsuse tõttu väidetavalt kandis,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees I. Pelikánová (ettekandja), kohtunikud K. Jürimäe ja S. Soldevila Fragoso,
kohtusekretär: E. Coulon,
on andnud järgmise
määruse
Õiguslik raamistik
1 Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74; edaspidi „finantsmäärus”), artiklile 100:
„1. Kooskõlas valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega, mis on eelnevalt sätestatud pakkumiskutsega seotud dokumentides, ja hankelepingute sõlmimise korraga otsustab eelarvevahendite käsutaja, kellega leping sõlmitakse.
2. Tellija teeb kõikidele taotlejatele ja pakkujatele, kelle taotlused või pakkumised on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse ja kõikidele pakkujatele, kelle pakkumised on vastuvõetavad ja kes esitavad kirjaliku taotluse, eduka pakkumise tunnused ja suhtelised eelised ja selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse.
[…]”
2 Finantsmääruse artikkel 101 sätestab:
„Tellija võib enne lepingu allkirjastamist kas hankest loobuda või tühistada pakkumismenetluse, kusjuures taotlejatel või pakkujatel ei ole õigust nõuda mingisugust hüvitist.
Otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb taotlejatele või pakkujatele teatavaks teha.”
3 Vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145; edaspidi „rakenduseeskirjad”), mida on muudetud komisjoni 20. juuli 2005. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, lk 3), artikli 149 lõigetele 1 ja 3:
„1. Tellija edastab taotlejatele ja pakkujatele nii kiiresti kui võimalik oma otsuse lepingu […] sõlmimise […] kohta, sealhulgas põhjendused, miks võistupakkumise korral lepingut […] ei sõlmitud […] või miks menetlust uuesti alustatakse.
[…]
3. Lepingute puhul, mida institutsioonid sõlmivad oma huvides vastavalt finantsmääruse artiklile 105, saadab tellija […] igale välja langenud pakkujale või taotlejale […] kirja […], et nende pakkumine või taotlus ei osutunud väljavalituks, täpsustades iga kord pakkumise või taotluse tagasilükkamise põhjused.
Tellija saadab samaaegselt väljalangenud taotlejatele või pakkujatele tagasilükkamise teate saatmisega lepingu pakkumise vastuvõtmise otsust käsitleva teate võitjale, täpsustades seejuures, et teatatud otsusega ei võta asjaomane tellija endale kohustusi selle sõlmimiseks.
[...]”
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
4 Euroopa Parlament avaldas 6. mail 2006 Euroopa Liidu Teataja S‑seerias (ELT S 87) hanketeate, mille ese oli Euroopa Parlamendi veebitelekanal. Hange viitega EP/DGINFO/WEBTV/2006/0003 koosnes kahest osast, mis puudutasid vastavalt struktuuri ja graafilist kujundamist (osa nr 1) ning saadete sisu (osa nr 2).
5 Hageja Icuna.Com SCRL vastas koos äriühinguga Parallèles productions, kellega ta kavatses luua konsortsiumi, hanketeate osale nr 2 „saadete sisu” 14. juuli 2006. aasta kirjaga.
6 Parlament teatas 7. augusti 2006. aasta kirjas hagejale, et hankeleping sõlmitakse temaga (edaspidi „7. augusti 2006. aasta otsus”). 2006. aasta augusti lõpupoole võttis parlamendi toimiku eest vastutav isik hagejaga mitmel korral kontakti, et kohtumise kuupäev lepingu allkirjastamiseks kindlaks määrata. Seda kuupäeva, mis esialgu määrati 1. septembrile 2006, lükati siiski mitu korda edasi.
7 Kaks väljalangenud pakkujat saatsid 14. ja 18. augustil 2006 parlamendile kaebekirja. Parlamendi toimiku eest vastutav isik teavitas hagejat 8. septembri 2006. aasta elektronkirja teel neist kaebustest ning et sellest tulenevalt tuleb toimikut täiendavalt kontrollida.
8 Parlamendi meediadirektor ja asjaomase hankemenetluse eelarvevahendite käsutaja teavitas 14. septembril 2006 hagejat, et ta leidis toimiku täiendava kontrolli käigus hindamiskomitee poolt tehtud ilmse hindamisvea tunnuse ja sellest tulenevalt otsustas ta tühistada 7. augusti 2006. aasta otsuse rakenduseeskirjade „artikli 149 lõike 3 alusel”. Samuti otsustas eelarvevahendite käsutaja kutsuda uut hindamiskomiteed üles kõiki esitatud pakkumusi uuesti läbi vaatama. Hageja vastas sellele kirjale 19. septembri 2006. aasta kirjaga.
9 Parlament palus 28. septembri 2006. aasta elektronkirjaga hagejal esitada esiteks karistusregistri väljavõte ja teiseks tema poolt hiljuti teostatud projektide viidete loetelu koos vastavate tõenditega ning tehnilise varustuse kirjeldus, mida ta kasutaks hankelepingu esemeks olevate teenuste osutamiseks. Hageja vastas sellele palvele 2. oktoobri 2006. aasta kirjaga, millega ta nõutud dokumendid edastas.
10 Uus hindamiskomitee jõudis 26. oktoobril 2006 järeldusele, et äriühingu Mostra pakkumine on majanduslikult soodsaim ja tegi ettepaneku sõlmida hankeleping selle äriühinguga.
11 Arvestades uut otsust, mille hindamiskomitee pidi tegema, saatis hageja 21. novembril 2006 eelarvevahendite käsutajale kirja, milles ta sisuliselt tegi ettepaneku, et vajaduse korral võib ta selgitada oma pakkumust ja kui vaja, teha seda kohtumise käigus.
12 Parlament lükkas hageja esitatud pakkumuse 1. detsembri 2006. aasta otsusega (edaspidi „1. detsembri 2006. aasta otsus”) tagasi. Toimikust nähtub muu hulgas, et vaidlusalune hankeleping sõlmiti äriühinguga Mostra.
Menetlus Esimese Astme Kohtus
13 Hagiavaldusega, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 19. detsembril 2006 (kohtuasi T‑383/06), esitas hageja esimese hagi 1. detsembri 2006. aasta otsuse tühistamiseks ja selle otsuse tõttu kantud kahju hüvitamiseks.
14 Samal päeval kohtukantseleisse saabunud eraldi dokumendina (kohtuasi T‑383/06 R) esitas hageja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse 1. detsembri 2006. aasta otsuse ja vajaduse korral parlamendi ja Mostra sõlmitud lepingu täitmise peatamiseks ning teatavate dokumentide esitamiseks.
15 21. detsembri 2006. aasta hommikul allkirjastasid parlament ja äriühing Mostra osa nr 2 puudutava lepingu.
16 21. detsembri 2006. aasta pärastlõunal andis Esimese Astme Kohtu president määruse Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 2 alusel 1. detsembri 2006. aasta otsuse täitmise peatamiseks. Samuti andis ta parlamendile korralduse, juhuks kui viimane on juba äriühinguga Mostra lepingu sõlminud, selle täitmine peatada kuni põhikohtuasjas määruse tegemiseni (Esimese Astme Kohtu presidendi 21. detsembri 2006. aasta määrus kohtuasjas T‑383/06 R: Icuna.Com vs. parlament, kohtulahendite kogumikus ei avaldata; edaspidi „21. detsembri 2006. aasta määrus”).
17 Ajutiste meetmete kohtuistung kohtuasjas T‑383/06 R toimus 22. jaanuaril 2007. Selle kohtuistungi protokollist nähtub, et Esimese Astme Kohtu president kutsus parlamenti üles „kaaluma võimalust ajutiste meetmete kohaldamise taotluse esemeks olev hankemenetlus vastavalt [finants]määruse artiklile 101 kehtetuks tunnistada ja korraldada uus hankemenetlus”.
18 Pärast hageja kohtukantseleile saadetud 26. jaanuari 2007. aasta kirja edastas parlament 31. jaanuari 2007. aasta kirjaga 30. jaanuaril 2007 äriühinguga Mostra allkirjastatud lepingu lisa koopia, mille kohaselt 21. detsembril 2006 allkirjastatud vaidlusaluse hanke osa nr 2 puudutav leping on tühistatud alates kuupäevast ja kellaajast, mil äriühing Mostra sai teada määrusest, millega määrati 1. detsembri 2006. aasta otsuse täitmise peatamine, st alates 2006. aasta 21. detsembri kella 17.14‑st. Parlament mainis selles kirjas kavatsust „võtta seetõttu tagasi hankelepingu sõlmimise otsus”.
19 Eelarvevahendite käsutaja otsustas 31. jaanuari 2007. aasta otsusega tunnistada kehtetuks menetlus, mille alusel osa nr 2 puudutav leping sõlmitakse äriühinguga Mostra (edaspidi „31. jaanuari 2007. aasta otsus”). Ta soovitas samuti korraldada nii kiiresti kui võimalik uus hankemenetlus.
20 Hageja osutas 7. veebruari 2007. aasta kirjas, et ta kavatseb kohtuasjas T‑383/06 R jääda oma ajutiste meetmete kohaldamise taotluse juurde, mis puudutab 1. detsembri 2006. aasta otsust, kuna parlamendil puudub pädevus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.
21 Esimese Astme Kohtu president otsustas 26. veebruari 2007. aasta määrusega kohtuasjas T‑383/06 R: Icuna.Com vs. parlament (kohtulahendite kogumikus ei avaldata), et kohtuasjas T-383/06 R ei olnud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta vaja otsust teha, kuna parlamendi ja äriühing Mostra allkirjastatud leping tühistati lepingupoolte ühisel kokkuleppel ning parlament osutas selgelt, et ta ei kavatse 1. detsembri 2006. aasta otsust rakendada.
22 Kohtukantseleisse 9. märtsil 2007 saabunud hagiavaldusega (kohtuasi T‑71/07) palus hageja tühistada 31. jaanuari 2007. aasta otsus ning hüvitada selle otsuse tõttu väidetavalt kantud kahju.
23 Hageja esitas samal päeval kodukorra artikli 76a alusel Esimese Astme Kohtusse eraldi dokumendina taotluse kohtuasja lahendamiseks kiirendatud menetluses.
24 Lisaks esitas hageja samal päeval (kohtuasi T‑71/07 R) kohtukantseleisse saabunud eraldi dokumendina ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, mille eesmärk oli esiteks, et Esimese Astme Kohtu president teeks otsuse kodukorra artikli 105 lõike 2 alusel enne, kui parlament oma märkused esitab, ja teiseks peatada 31. jaanuari 2007. aasta otsuse täitmine.
25 Uus vaidlusalust hanget käsitlev hanketeade avaldati Euroopa Liidu Teataja S‑seerias (ELT S 53) 16. märtsil 2007.
26 Parlament esitas 22. märtsil 2007 eraldi dokumendina vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1 vastuvõetamatuse vastuväite kohtuasjas T‑71/07.
27 Esimese Astme Kohtu teine koda otsustas 2. aprillil 2007 jätta rahuldamata hageja taotlus lahendada kohtuasi T‑71/07 kiirendatud menetluses.
28 Esimese Astme Kohtu president jättis 4. mai 2007. aasta määrusega kohtuasjas T‑71/07 R: Icuna.Com vs. parlament (kohtulahendite kogumikus ei avaldata) rahuldamata taotluse ajutiste meetmete kohaldamiseks kohtuasjas T‑71/07 R ning jättis kohtukulude küsimuse edaspidiseks lahendamiseks.
29 Esimese Astme Kohtu nõudmisel esitas parlament 20. detsembril 2007 ja hageja 7. jaanuaril 2008 oma märkused kohtuasjade T‑383/06 ja T‑71/07 võimaliku liitmise kohta.
30 Teise koja esimees andis liitmise küsimuse lahendamise sellele kojale vastavalt kodukorra artikli 50 lõikele 1. Kuna kohtuasjade T‑383/06 ja T‑71/07 hagid on üksteisega seotud, siis Esimese Astme Kohus otsustab, et need tuleb käesoleva määruse huvides liita.
Poolte nõuded
31 Kohtuasjas T‑383/06 palub hageja Esimese Astme Kohtul:
– tühistada 1. detsembri 2006. aasta otsus;
– tuvastada ühenduse lepinguväline vastutus ning mõista parlamendilt hageja kasuks välja esiteks hüvitis summas 58 700 eurot hankemenetluse käigus tekkinud kulude eest ning teiseks hüvitis maine kahjustamise tõttu kantud mittevaralise kahju eest ning määrata selle kahju hindamiseks ekspert;
– mõista kohtukulud välja parlamendilt.
32 Kohtuasjas T‑383/06 palub parlament Esimese Astme Kohtul:
– jätta tühistamistaotlus rahuldamata;
– jätta kahju hüvitamise nõue ja eksperdi määramise taotlus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
33 Kohtuasjas T‑71/07 palub hageja Esimese Astme Kohtul:
– lükata vastuvõetamatuse vastuväide ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi;
– teise võimalusena liita vastuvõetamatuse vastuväite läbivaatamine põhikohtuasjaga;
– igal juhul mõista parlamendilt välja vastuvõetamatuse vastuväite tõttu tekkinud lisandunud kohtukulud;
– tühistada 31. jaanuari 2007. aasta otsus;
– tuvastada ühenduse lepinguväline vastutus, mõista parlamendilt välja hüvitis kogu 31. jaanuari 2007. aasta otsuse tõttu kantud kahju eest ning määrata selle kahju hindamiseks ekspert;
– mõista kohtukulud välja parlamendilt.
34 Kohtuasjas T‑71/07 esitatud vastuvõetamatuse vastuväites palub parlament Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
35 Vastavalt kodukorra artiklile 111 võib Esimese Astme Kohus juhul, kui hagi on ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.
36 Lisaks vastavalt kodukorra artiklile 113 võib Esimese Astme Kohus igal ajal pärast poolte ärakuulamist võtta seisukoha, et hagi alus on ära langenud ning et puudub vajadus asja üle otsustada.
1. Hagi kohtuasjas T‑71/07
37 Vastavalt kodukorra artikli 114 lõike 4 esimesele lõigule tuleb parlamendi esitatud vastuvõetamatuse vastuväide kohtuasjas T‑71/07 liita põhikohtuasjaga.
Vastuvõetavus
Poolte argumendid
38 Parlament väidab vastuvõetamatuse vastuväites esiteks, et 31. jaanuari 2007. aasta otsus ei puuduta hagejat otseselt ega isiklikult ja teiseks, et tal puudub huvi, et tühistataks nimetatud otsus, mis ei kahjusta tema huve.
39 Parlament lisab, et hankemenetlus moodustab jagamatu terviku ja hankelepingu sõlmimine äriühinguga Mostra on selle lõpptulemus. Ta leiab, et ükski teine otsus kui see, mille kohaselt lükati tagasi hageja pakkumus ja sõlmiti hankeleping äriühinguga Mostra, ei olnud võimalik. Parlamendi arvates ei olnud igal juhul mõeldav sõlmida hankeleping ettevõtjaga, kes ei vasta valikukriteeriumidele. Parlament ei saanud piirduda üksnes sellega, et võtta tagasi 1. detsembri 2006. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja pakkumus, säilitades tema jaoks soodsa hindamismenetluse osa.
40 Hageja vaidlustab parlamendi väited. Ta väidab esiteks, et 31. jaanuari 2007. aasta otsus puudutab teda isiklikult, kuna sellega tühistatakse 7. augusti 2006. aasta otsus, millega ta tunnistati edukaks pakkujaks, ja kuna selle tõttu peab ta uues hankemenetluses osalemiseks ning oma huvide kaitse tagamiseks kohtus tegema kulutusi ning kuna see takistab tal saada kohtuasja T‑383/06 hagi raames 1. detsembri 2006. aasta otsuse tõttu kantud kahju hüvitamist.
41 Teiseks leiab hageja, et 31. jaanuari 2007. aasta otsus puudutab teda isiklikult, kuna otsus, mis võeti vastu pärast tema algatatud ajutiste meetmete menetlust kohtuasjas T‑383/06 R, tehti tema pärast. Lisaks eristab tema olukord teda teiste pakkujate olukorrast selles osas, et ta oli ainus, kes esialgu tunnistati asjaomase hanke puhul edukaks pakkujaks. Lõpuks mõjutab 31. jaanuari 2007. aasta otsus negatiivselt tema kahju hüvitamise nõude tulemust kohtuasjas T‑383/06 R.
Esimese Astme Kohtu hinnang
42 EÜ artikli 230 neljanda lõigu kohaselt võib iga füüsiline või juriidiline isik algatada menetluse temale adresseeritud otsuse vastu ja sellise otsuse vastu, mis teda otseselt ja isiklikult puudutab, kuigi vormiliselt on see teisele isikule adresseeritud määrus või otsus.
43 Kõnealusel juhul tuleb märkida, et hageja ei ole 31. jaanuari 2007. aasta otsuse adressaat.
44 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudutab ühenduse õigusakt eraisikut EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses otseselt siis, kui see mõjutab vahetult huvitatud isiku õiguslikku olukorda ning selle rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid ühenduse õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme (vt Euroopa Kohtu 5. mai 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑386/96 P: Dreyfus vs. komisjon, EKL 1998, lk I‑2309, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).
45 Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et teised isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, saavad väita, et see puudutab neid isiklikult ainult siis, kui see mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga (Euroopa Kohtu 15. juuli 1963. aasta otsus kohtuasjas 25/62: Plaumann vs. komisjon, EKL 1963, lk 197, 223, ning 17. jaanuari 1985. aasta otsus kohtuasjas 11/82: Piraiki-Patraiki jt vs. komisjon, EKL 1985, lk 207, punkt 11; Esimese Astme Kohtu 27. aprilli 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑435/93: ASPEC jt vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑1281, punkt 62).
46 Lõpuks on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav vaid juhul, kui hagejal on huvi vaidlustatud akti tühistamiseks. Nimetatud huvi peab olema tekkinud ja jätkuv ning seda hinnatakse hagi esitamise hetke seisuga (vt Esimese Astme Kohtu 14. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑141/03: Sniace vs. komisjon, EKL 2005, lk II-1197, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 20. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑136/05: Salvat père & fils jt vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑4063, punkt 34).
47 Kõnesoleval juhul mõjutab 31. jaanuari 2007. aasta otsus otseselt hageja õiguslikku olukorda. Kuna tegemist on kogu hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega, siis 31. jaanuari 2007. aasta otsuse tagajärjel tühistatakse 1. detsembri 2006. aasta otsus, millega tema pakkumus tagasi lükatakse ning ka 14. septembri 2006. aasta otsus, millega tühistati hagejaga hankelepingu sõlmimise otsus, kui ka 7. augusti 2006. aasta otsus, mille kohaselt ta tunnistati edukaks pakkujaks. 31. jaanuari 2007. aasta otsus puudutab seega hagejat otseselt. Samal põhjusel kahjustab 31. jaanuari 2007. aasta otsus hagejat, kellel on seega huvi otsuse tühistamiseks.
48 Samuti puudutab 31. jaanuari 2007. aasta otsus hagejat isiklikult niivõrd, kuivõrd ta oli ainus pakkuja, kes kehtetuks tunnistatud hankemenetluses edukaks pakkujaks tunnistati. See asjaolu individualiseerib teda kõikide teiste väljalangenud pakkujate suhtes.
49 Seega tuleb kohtuasjas T‑71/07 hageja esitatud hagi suhtes parlamendi esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.
Tühistamistaotlus
Hageja argumendid
50 Hageja esitab kohtuasjas T‑71/07 tühistamistaotluse põhjenduseks kaks väidet. Esimene väide tuleneb akti koostaja pädevuse puudumisest ja finantsmääruse artikli 101 rikkumisest. Teine väide põhineb põhjendamise puudumisel. Parlament ei ole kohtuasjas T‑71/07 esitanud kostja vastust ega ole seega avaldanud oma arvamust tühistamistaotluse põhjendamiseks esitatud väidete kohta.
– Esimene väide, mis tuleneb akti koostaja pädevuse puudumisest ja finantsmääruse artikli 101 rikkumisest
51 Hageja märgib, et ükski ühenduse õiguse säte ei anna hankijale õigust tühistada hankelepingu sõlmimise otsust pärast edukaks tunnistatud pakkujaga lepingu allkirjastamist. Eeskätt ei saa 21. detsembri 2006. aasta määrust ega üleskutset, mille Esimese Astme Kohtu president tegi 22. jaanuari 2007. aasta ajutiste meetmete kohtuistungil, pidada 31. jaanuari 2007. aasta otsuse õiguslikuks aluseks.
52 Kui oletada, et 31. jaanuari 2007. aasta otsus on tehtud finantsmääruse artikli 101 alusel, siis selle sätte kohaldamise tingimused ei ole kõnesoleval juhul täidetud. Nimelt piirdub finantsmääruse artikli 101 kohaselt hankija pädevus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega nii, et ta on pädev sellist otsust tegema vaid enne edukaks tunnistatud pakkujaga lepingu allkirjastamist. Parlament allkirjastas aga lepingu äriühinguga Mostra 21. detsembril 2006, st üle kuu aja enne 31. jaanuari 2007. aasta otsuse vastuvõtmist.
53 Hageja arvates ei olnud hankemenetluse kehtetuks tunnistamine lisaks enam võimalik, kuna 7. augusti 2006. aasta otsusega tunnistati hageja korrakohaselt juba edukaks pakkujaks.
54 Pealegi ei tähenda äriühinguga Mostra lepingu lõpetamine seda, et lepingut ei ole allkirjastatud. Lisaks ei puuduta kavandatav lõpetamine kõiki lepingu tagajärgi, kuna leping tühistati alates kuupäevast ja kellaajast, mil äriühing Mostra sai teada lepingu täitmise peatamisest. Kõik tagajärjed, mis tekkisid enne teadasaamist, on hageja arvates seega säilinud.
55 Hageja väidab muu hulgas, et 31. jaanuari 2007. aasta otsus rikub finantsmääruse artiklit 101, kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamine puudutab vaid osa nr 2. Nimetatud säte ei võimalda hankemenetlust osaliselt kehtetuks tunnistada. Hageja arvates on ilmne, et niivõrd kui osa nr 1 ja osa nr 2 on sama hankemenetluse osad, oleks võimalik kehtetuks tunnistamine pidanud puudutama menetlust tervikuna, st ka osa nr 1 puudutavat hankemenetlust.
– Teine väide, mis põhineb põhjendamiskohustuse rikkumisel
56 Hageja väidab, et 31. jaanuari 2007. aasta otsus rikub põhjendamiskohustust, mida kohaldatakse kui üldpõhimõtet ja mis on ette nähtud finantsmääruse artiklis 101 ning rakenduseeskirjade artikli 149 lõikes 1.
57 31. jaanuari 2007. aasta otsus ei võimalda aru saada põhjustest, mis viisid parlamendi kõnealuse meetme võtmiseni. Viide Esimese Astme Kohtu presidendi „üleskutsele” ei ole 31. jaanuari 2007. aasta otsuse põhjendamiseks piisav. Lisaks on see viide vastuolus ülejäänud 31. jaanuari 2007. aasta otsusega, kuna parlament arvas, et 31. jaanuari 2007. aasta otsus „ei ol[nud] mingil juhul tunnistus sellest, et 14. septembri 2006. aasta otsus, millega tühistati esialgne hankelepingu sõlmimise otsus ja määrati uus hindamiskomitee, ei olnud õige viis toimida”.
Esimese Astme Kohtu hinnang
– Esimene väide, mis tuleneb akti koostaja pädevuse puudumisest ja finantsmääruse artikli 101 rikkumisest
58 Tuleb asuda seisukohale, et parlament oli 31. jaanuari 2007. aasta otsuse vastuvõtmiseks pädev. Hageja vastupidine arvamus põhineb finantsmääruse artikli 101 esimese lõigu vääral tõlgendamisel, mille eesmärk on lahendada hankija poolt hankest loobumise või hankemenetluse kehtetuks tunnistamise korral ühest küljest pakkujate ja edukaks tunnistatud isiku erahuvide ja teisest küljest üldise huvi – mida hankija peab järgima – konflikt. Selle sätte kohaldamisel tuleb nimelt eristada kahte faasi.
59 Esiteks ei ole enne väljavalitud pakkujaga lepingu allkirjastamist hankijal lepingu sõlmimise kohustust ja ta võib seega üldisest huvist lähtuva ülesande raames vabalt hankest loobuda või hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Sellisel juhul välistab finantsmääruse artikkel 101 taotlejate või pakkujate õiguse nõuda mingisugust hüvitist sellise loobumise või kehtetuks tunnistamise tõttu.
60 Teiseks on hankija pärast lepingu allkirjastamist valitud pakkujaga lepinguliselt seotud. Põhimõtteliselt ei saa ta seega enam ühepoolselt hankest loobuda või hankemenetlust kehtetuks tunnistada. Teisiti saaks see olla vaid niisuguste erandlike asjaolude korral, nagu käesolevas asjas, kus lepingupooled on ühisel kokkuleppel otsustanud lepingust loobuda.
61 Hageja pakutud vastupidine finantsmääruse artikli 101 esimese lõigu tõlgendamine, mille kohaselt hankijal puudub pädevus pärast lepingu allkirjastamist hankemenetlus kehtetuks tunnistada, isegi kui edukas pakkuja on oma lepingulisest positsioonist loobunud, võib sellisel juhul, nagu on vaatluse all ja mille puhul hankija tuvastas pärast lepingu allkirjastamist hankemenetluse eeskirjade võimaliku rikkumise, panna selle menetluse pooled väljapääsmatusse olukorda. Ühest küljest riskiksid nad lepingu täitmise korral sellises olukorras lepingu täitmise peatamise määramisega, mis kõnesoleval juhul muu hulgas ajutiselt määrati, või hankelepingu sõlmimise otsuse tühistamisega hagimenetluses, mille on Esimese Astme Kohtule esitanud väljalangenud pakkuja. Teisest küljest ei saaks hankija menetlust kehtetuks tunnistada või hankest loobuda isegi siis, kui edukas pakkuja on valmis hankelepingust loobuma, nagu käesoleval juhul. Finantsmääruse artiklit 101 ei saa tõlgendada nii, et sellega on vastuolus lepingupoolte ühine tahe leping tühistada enne, kui on alustatud selle täitmist. Sellises olukorras peab hankijal olema õigus hankemenetlus kehtetuks tunnistada.
62 Finantsmääruse artikli 101 ratio legis’est ja õiguskindlusest lähtuvalt tuleb seega asuda seisukohale, et käesoleva asja asjaolusid arvestades oli parlament pädev hankemenetlust kehtetuks tunnistama.
63 Samuti tuleb asuda seisukohale, et parlament, tehes vahet kahel osal, ei ole rikkunud finantsmääruse artiklit 100. Kui need kaks osa on teataval määral omavahel seotud, olles sama hankemenetluse osad, on nad siiski iseseisvad osad. Nimelt on esiteks neil kahel osal erinev ese, st vastavalt struktuur ja graafiline kujundus (osa nr 1) ja saadete sisu (osa nr 2). Teiseks toimus osa nr 1 puudutav menetlus täiesti iseseisvalt võrreldes osa nr 2 puudutava menetlusega; neid osi käsitlev hankeleping võidakse sõlmida erinevate ja omavahel mitte seotud pakkujatega.
– Teine väide, mis põhineb põhjendamiskohustuse rikkumisel
64 Tuleb meenutada, et finantsmääruse artikli 101 teine lõik näeb ette, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb taotlejatele või pakkujatele teatavaks teha.
65 Finantsmääruse artikli 149 lõige 1 sätestab, et hankija edastab taotlejatele ja pakkujatele nii kiiresti kui võimalik oma otsuse hankelepingu sõlmimise kohta, osutades põhjendused, miks hankelepingut ei sõlmitud.
66 Nende sätete ja EÜ artiklist 253 tuleneva üldise põhjendamiskohustuse kohaselt oli parlament kohustatud edastama samaaegselt hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsusega selle otsuse põhjendused (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 8. mai 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑271/04: Citymo vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑1375, punkt 100).
67 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt sõltub põhjendamiskohustuse ulatus asjaomase õigusakti iseloomust ja selle vastuvõtmise taustast. Põhjendused peavad selgelt ja ühemõtteliselt väljendama institutsiooni kaalutlusi nii, et ühest küljest saaksid huvitatud isikud aru võetud meetme põhjendustest, et oma õigusi kaitsta ja kindlaks teha, kas otsus on põhjendatud, ning teisest küljest saaks ühenduste kohus teostada kontrolli meetme seaduslikkuse üle (Euroopa Kohtu 2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑367/95 P: komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, EKL 1998, lk I‑1719, punkt 63; Esimese Astme Kohtu 14. jaanuari 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑109/01: Fleuren Compost vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑127, punkt 119, ning Esimese Astme Kohtu presidendi 20. septembri 2005. aasta määrus kohtuasjas T‑195/05 R: Deloitte Business Advisory vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑3485, punkt 108).
68 Mis puutub täpsemalt õigusakti õigusliku aluse lisamisse, siis kohtupraktikast tuleneb, et viite puudumine konkreetsele sättele ei pruugi olla sisuline viga, kui õiguslik alus on võimalik kindlaks teha akti muude osade abil; selline otsene viide on siiski tingimata vajalik juhul, kui selle puudumisel jääks täpne õiguslik alus huvitatud isikute ja ühenduste kohtu jaoks ebaselgeks (Euroopa Kohtu 26. märtsi 1987. aasta otsus kohtuasjas 45/86: komisjon vs. nõukogu, EKL 1987, lk 1493, punkt 9).
69 Kõnealusel juhul tuleb alustuseks märkida, et hageja sai kohtuasjas T‑71/07 R ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames koopia parlamendi 31. jaanuari 2007. aasta märkustest 22. jaanuari 2007. aasta ajutiste meetmete kohtuistungi kohta, milles sisaldus nimelt koopia menetluse kehtetuks tunnistamise otsuse projektist ja koopia 31. jaanuari 2007. aasta otsusest, mis puudutas hankemenetluse kehtetuks tunnistamist.
70 Nagu ka hageja kohtuasja T‑71/07 hagiavalduses möönab, märkis parlament oma 31. jaanuari 2007. aasta märkustes, et ta kavatses 31. jaanuari 2007. aasta otsuse puhul tugineda finantsmääruse artiklile 101. Lisaks tulenes selle otsuse põhjendustest nimelt, et 21. detsembri 2006. aasta määrusega keelati parlamendil lepingut rakendada kuni põhikohtuasjas määruse tegemiseni ning et Esimese Astme Kohtu president kutsus ajutiste meetmete kohtuistungil parlamenti üles uurima võimalust hankemenetlus kehtetuks tunnistada ja korraldada uus menetlus ning et parlament ja äriühing Mostra olid nõus seisukohaga, et 21. detsembri 2006. aasta määrus muutis mõistliku aja jooksul lepingu rakendamise võimatuks ning et seetõttu leppisid nad kokku sellest lepingust loobuda.
71 31. jaanuari 2007. aasta otsuse vastuvõtmise kontekstist ja selle põhjendustest tuleneb seega, et parlamendi arvates ei olnud tal muud võimalust kui finantsmääruse artikli 101 alusel hankemenetlus kehtetuks tunnistada, et vältida seda, et veebitelevisiooni projekti elluviimine oluliselt ei hilineks. Seega tuleb tõdeda, et arutluskäik nähtub selgelt põhjendustest, mille parlament 31. jaanuari 2007. aasta otsuses esitas.
72 Need põhjendused võimaldavad hagejal oma õigusi kaitsta ja Esimese Astme Kohtul kontrolli teostada.
73 Eelnevast lähtuvalt tuleb kaks hageja esitatud väidet tagasi lükata ning jätta tühistamistaotlus kohtuasjas T‑71/07 ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
Kahju hüvitamise nõue
Hageja argumendid
74 Hageja osutab ühenduse lepinguvälisele vastutusele EÜ artikli 288 teise lõigu tähenduses. Ta leiab, et kõikide tühistamishagi toetuseks esitatud põhjenduste puhul on ilmne, et parlament pani toime mitmesuguseid õigusrikkumisi menetluse käigus, mille tulemusel võeti vastu 31. jaanuari 2007. aasta otsus. Eraldi või koos vaadelduna on need õigusrikkumised käsitletavad ühenduse õiguse selge rikkumisena.
75 Esiteks väidab hageja, et ta kandis kahju, mis on tingitud sellest, et ta on ilma jäetud 7. augusti 2006. aasta otsusest saadavast kasust seetõttu, et parlament algatas menetluse, mis ei vastanud reeglitele ja mille tulemusel sõlmiti hankeleping teise pakkujaga, ning 31. jaanuari 2007. aasta otsuse vastuvõtmise tõttu. Selle kahju suurust on raske kindlaks määrata, aga see seisneb vahetutes ja ootuspärastes kuludes, mis tekivad seoses uues hankemenetluses osalemisega. Teiseks väidab hageja, et ta kandis mittevaralist kahju. Nimelt korratakse 1. detsembri 2006. aasta otsuse põhjendamiseks viidatud negatiivset hinnangut 31. jaanuari 2007. aasta otsuses, mistõttu kahjustatakse tema mainet. Selle mittevaralise kahju suuruseks on umbes 10% hanke kogumaksumusest, see on summa, mida saaks täpselt hinnata Esimese Astme Kohtu määratud ekspert.
76 Parlament ei ole kohtuasjas T‑71/07 kostja vastust esitanud ega ole seega avaldanud oma arvamust kahju hüvitamise nõude põhjenduseks esitatud väidete kohta.
Esimese Astme Kohtu hinnang
77 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ühenduse lepinguväline vastutus EÜ artikli 288 teise lõigu mõttes sõltuvusse seatud teatud hulgast tingimustest, nimelt institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasusest, kahju tekkimisest ning põhjuslikust seosest väidetava tegevuse ja kahju vahel (Euroopa Kohtu 2. juuli 1974. aasta otsus kohtuasjas 153/73: Holtz & Willemsen vs. nõukogu ja komisjon, EKL 1974, lk 675, punkt 7, ja Esimese Astme Kohtu 3. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑19/01: Chiquita Brands jt vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑315, punkt 76).
78 Kuna need kolm vastutuse tekkimise tingimust on kumulatiivsed, piisab kahju hüvitamise hagi rahuldamata jätmiseks nendest ühe puudumisest (Euroopa Kohtu 9. septembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑257/98 P: Lucaccioni vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑5251, punkt 14, ja Esimese Astme Kohtu 6. detsembri 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑43/98: Emesa Sugar vs. nõukogu, EKL 2001, lk II‑3159, punkt 59).
79 Mis puutub neist esimesse tingimusse, siis ühenduse institutsioonile etteheidetav õigusvastane tegevus peab seisnema üksikisikule õigusi andva õigusnormi piisavalt selges rikkumises (Euroopa Kohtu 4. juuli 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑352/98 P: Bergaderm ja Goupil vs. komisjon, EKL 2000, lk I‑5291, punkt 42).
80 Kõnesoleval juhul viitab hageja sisuliselt väidetele, mis ta esitas tühistamistaotluse põhjenduseks, et osutada õigusrikkumistele, mida võib käsitleda ühenduse õiguse selge rikkumisena.
81 Eespool aga leiti, et hageja esitatud tühistamistaotlus on parlamendi õigusvastase tegevuse puudumisel ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu. Kuna kahju hüvitamise nõue selles kohtuasjas põhineb samadel argumentidel, mis on esitatud tühistamistaotluse põhjendamiseks, siis tuleb seega asuda seisukohale, et ka see nõue on ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, kuna puudub üksikisikule õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine.
82 Järelikult tuleb kahju hüvitamise nõue kohtuasjas T‑71/07 jätta ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
2. Hagi kohtuasjas T‑383/06
Tühistamistaotlus
83 Pärast Esimese Astme Kohtu üleskutset väljendasid pooled kohtuasjas T‑383/06 menetlusdokumentide teistkordsel vahetamisel oma arvamust järelduste kohta, mis tuleb selles kohtuasjas teha seoses 31. jaanuari 2007. aasta otsusega, millega tunnistati vaidlusalune hankemenetlus kehtetuks.
Poolte argumendid
84 Hageja leiab, et 31. jaanuari 2007. aasta otsuse on vastu võtnud organ, kes ei olnud selleks pädev ning sellest tulenevalt ei tohi selle tagajärjeks olla 1. detsembri 2006. aasta otsuse mõjust ilmajätmine. Tema arvates tekitavad hankemenetlus ja sellega seonduvad otsused veel õiguslikke tagajärgi. Seega on kohtuasjas T‑383/06 tühistamishagi ese säilinud.
85 Selle väite põhjenduseks viitab hageja sisuliselt samadele väidetele kui need, mida ta arendas esimese väite raames ja mis toetavad tema tühistamisnõudeid kohtuasjas T‑71/07 (vt eespool punktid 51–55).
86 Parlament vaidlustab hageja argumendid, leides esiteks, et 31. jaanuari 2007. aasta otsusega kogu hankemenetluse kehtetuks tunnistamine toob endaga ipso facto kaasa 1. detsembri 2006. aasta otsuse tagasivõtmise ning teiseks, et ta oli pädev nimetatud otsust vastu võtma.
Esimese Astme Kohtu hinnang
87 Tuleb meenutada, et hageja tühistamisnõuete ese on 1. detsembri 2006. aasta otsus, mis tühistati 31. jaanuari 2007. aasta otsusega. Hankemenetluse kehtetuks tunnistanud 31. jaanuari 2007. aasta otsuse seaduslikkus on eespool punktis 73 ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata jäetud kohtuasja T‑71/07 tühistamishagi ese.
88 Järelikult tekitab 31. jaanuari 2007. aasta otsus jätkuvalt õiguslikke tagajärgi. Neil asjaoludel leiab Esimese Astme Kohus, et 1. detsembri 2006. aasta otsuse tühistamine 31. jaanuari 2007. aasta otsusega viis tulemuseni, mida hageja soovis tühistamistaotlusega kohtuasjas T‑383/06 saavutada ehk 1. detsembri 2006. aasta otsuse tühistamiseni (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 17. septembri 1997. aasta määrus kohtuasjas T‑26/97: Antillean Rice Mills vs. komisjon, EKL 1997, lk II‑1347, punkt 15).
89 Sellest järeldub, et kohtuasjas T‑383/06 on tühistamistaotluse ese ära langenud ja seega vastavalt kodukorra artiklile 113 puudub vajadus taotluse üle otsustada.
Kahju hüvitamise nõue
Poolte argumendid
90 Hageja osutab ühenduse lepinguvälisele vastutusele EÜ artikli 288 teise lõigu tähenduses. Ta on seisukohal, et kõikide tühistamistaotluse toetuseks esitatud põhjenduste puhul on ilmne, et parlament on toime pannud mitmeid õigusrikkumisi menetluse käigus, mille tulemusel võeti vastu 1. detsembri 2006. aasta otsus.
91 Kohtuasja T‑383/06 tühistamistaotluses viitas hageja esiteks sellele, et menetlus, mille tulemusel võeti vastu 1. detsembri 2006. aasta otsus, oli ilmselgelt nõuetele mittevastav parlamendi pädevuse puudumise, finantsmääruse artikli 101 rikkumise ja rakenduseeskirjade artikli 149 rikkumise tõttu. Teiseks väidab ta, et eiratud on hanketeates kindlaksmääratud kriteeriume, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja põhjendamiskohustuse põhimõtteid.
92 Hageja arvates on need õigusrikkumised eraldi või igal juhul koos vaadelduna käsitatavad ühenduse õiguse selge rikkumisena.
93 Hageja kantud kahju suurus on väidetavalt raskesti kindlaksmääratav. See kahju on tekkinud esiteks hankemenetluses osalemiseks tehtud kulude tõttu summas 58 700 eurot ja teiseks hageja maine võimalikust kahjustamisest tingitud vahetu ja ootuspärase mittevaralise kahju tõttu. Mittevaraline kahju on väidetavalt 10% hanke kogumaksumusest, see on summa, mida saaks täpselt hinnata Esimese Astme Kohtu määratud ekspert.
94 Parlament leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, et katta hankemenetluses osalemisega seotud kulud, kuna esiteks välistab parlamendi lepingute suhtes kohaldatavate üldtingimuste artikkel 4 sõnaselgelt selle võimaluse ja teiseks ei ole hageja esitanud vähimatki tõendit, mis võimaldaks teha erandit kohtupraktikast tulenevast põhimõttest, mille kohaselt pakkuja osalemisega hankemenetluses kaasnevad kulutused ja kulud ei saa olla kahjutasuga hüvitatav kahju.
Esimese Astme Kohtu hinnang
95 Mis puudutab väidetavat kahju, mis on tekkinud kehtetuks tunnistatud hankemenetluses osalemise kulude tõttu, siis tuleb esiteks nentida, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost ühest küljest parlamendile ette heidetud tegevuse ehk vaidlusaluses hankemenetluses toime pandud õigusrikkumiste ja teisest küljest kahju vahel, mis on tekkinud menetluses osalemisega seonduvate kulude tõttu. Isegi kui oletada, et menetlus, mille tulemusel võeti vastu 14. septembri ja 1. detsembri 2006. aasta otsused, ja ka need otsused ise on õigusvastased, nii et hageja saaks veel kasu 7. augusti 2006. aasta otsusest, mille kohaselt esialgu pidi hankeleping sõlmitama temaga, ei annaks see otsus talle lepingu sõlmimise õigust. 7. augusti 2006. aasta otsus täpsustas vastupidi sõnaselgelt vastavalt rakenduseeskirjade artikli 149 lõike 3 teisele lõigule, et otsusega ei võta parlament endale kohustusi lepingu sõlmimiseks ja et viimati nimetatul oli lepingut sõlmiva asutusena võimalik enne lepingu allkirjastamist hankemenetlus kehtetuks tunnistada, kusjuures hagejal ei ole õigust nõuda mingisugust hüvitist. Kõnesoleval juhul see võimalus 31. jaanuari 2007. aasta otsuse näol ka realiseerus. Neil asjaoludel tuleb nentida, et parlamendile ette heidetud tegevuse ja hageja poolt osutatud kahju vahel ei ole mingisugust põhjuslikku seost.
96 Teiseks, mis puudutab hageja väidetavat mittevaralist kahju, siis ei ole see rohkem tõendatud. Ta märgib, et tema pakkumuse tagasilükkamine on 1. detsembri 2006. aasta otsuses põhjendatud väga negatiivse hinnanguga, mille puhul on võimalik, et seda levitatakse kiiresti huvitatud ringkondades ja seega kahjustab see oluliselt tema mainet.
97 Siiski tuleb märkida, et hageja ei täpsusta, millised on need negatiivsed hinnangud, mis tema mainet kahjustavad. 1. detsembri 2006. aasta otsuses, millega lükatakse tagasi hageja pakkumus, selgitab parlament, et pakkumus ei vastanud valikukriteeriumidele lähtuvalt tehnilisest ja finantsvõimekusest. On ilmne, et sellised selgitused kutsuvad ilmtingimata esile negatiivseid hinnanguid kas siis pakkumuse või pakkuja kvaliteedi kohta. Siiski ei saa nendest negatiivsetest hinnangutest põhimõtteliselt järeldada, et nad kahjustavad asjaomase pakkuja mainet tingimusel, et nad on sõnastatud ühemõtteliselt ja vastavalt asjaoludele.
98 Parlament oli tõesti kohustatud tehtava hankelepingu sõlmimise otsuse jaoks ja eelkõige selle põhjendamiseks kontrollima, et esitatud pakkumused peavad kinni valikukriteeriumidest. Selles osas ei saa midagi ette heita 1. detsembri 2006. aasta otsusele, milles on sobivas sõnastuses selgitatud, et hageja juhtkonda, kogemust, käivet ja viimaste aastate tegevuskasumit peeti selleks liiga madalaks, et parlament saaks talle usaldada nii ulatusliku projekti nagu asjaomase hanke puhul. Selliseid ütlusi ei saa iseenesest pakkumuse tagasilükkamise puhul pidada hageja mainet kahjustavateks.
99 Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja kahju hüvitamise nõue kohtuasjas T‑383/06 jätta ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
Kohtukulud
100 Vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 2 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
101 Vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 6 juhul, kui kohtuasjas otsust ei tehta, jaotab Esimese Astme Kohus kohtukulud omal äranägemisel. Lisaks kodukorra artikli 87 lõike 3 esimese lõigu kohaselt võib juhul, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks või kui tegemist on eriliste põhjustega, Esimese Astme Kohus otsustada kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
102 1. detsembri 2006. aasta otsus, mis on hagi ese kohtuasjas T‑383/06, tühistati pärast hagi esitamist parlamendi otsusega vastavalt hangete alal ette nähtud korrale. Siiski ei saa käesoleva kohtuasja ega vastavate ajutiste meetmete kohaldamise kohtuasjade puhul välistada, et hagi esitamist kohtuasjas T‑383/06 ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlust kohtuasjas T‑383/06 R ei ole parlament oma käitumisega hankemenetluses esile kutsunud. Neil asjaoludel tuleb otsustada, et hageja kannab poole enda kohtukuludest kohtuasjades T‑383/06 ja T‑383/06 R ning parlament kannab lisaks oma kohtukuludele poole hageja kohtukuludest.
103 Kuna hageja on kohtuasjas T‑71/07 kohtuvaidluse kaotanud, siis vastavalt parlamendi nõuetele tuleb temalt välja mõista kohtukulud, kaasa arvatud kohtuasjas T‑71/07 R ajutiste meetmete menetlusega ja vastuvõetamatuse vastuväitega seonduvad kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)
määrab:
1. Liita kohtuasjad T‑383/06 ja T‑71/07 määruse huvides.
2. Liita vastuvõetamatuse vastuväide kohtuasjas T‑71/07 põhikohtuasjaga.
3. Jätta hagi kohtuasjas T‑71/07 ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
4. Kohtuasjas T‑383/06 ei ole tühistamistaotluse kohta vaja otsust teha.
5. Jätta kohtuasjas T‑383/06 kahju hüvitamise nõue ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
6. Mõista kohtuasjas T‑383/06 pool Icuna.Com SCRL‑i kohtukuludest välja parlamendilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Jätta pool Icuna.Com’i kohtukuludest tema enda kanda.
7. Mõista kohtuasjas T‑71/07 parlamendi kohtukulud, kaasa arvatud ajutiste meetmete kohaldamise menetluse ja vastuvõetamatuse vastuväitega seotud kohtukulud välja Icuna.Com’ilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
14. mail 2008 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |