30. detsembril 2013 esitatud hagi – Bankia versus komisjon

(kohtuasi T-700/13)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Bankia, SA (Valencia, Hispaania) (esindajad: advokaadid L. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro, R. Calvo Salinero, A. Lamadrid de Pablo ja A. Biondi)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus selles osas, milles see kvalifitseerib nende meetmete kogumi, mis kujutavad endast otsuse kohaselt niinimetatud Hispaania maksu tasaarvelduse süsteemi („SEAF”), uueks ja siseturuga kokkusobimatuks riigiabiks;

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artiklid 1 ja 4, mis nimetavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investoreid väidetava riigiabi saajaks ja ainsaks kohustatud isikuks, kellelt abi tagasi nõutakse;

samuti teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 selles osas, milles see kohustab väidetava riigiabi Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega vastuolus tagasi nõudma;

tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 selles osas, milles see teeb otsuse investorite ja muude üksuste vaheliste eraõiguslike lepingute seaduslikkuse kohta, ning

mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas menetluses vaidlustatud otsus on sama mis kohtuasjas T-515/13: Hispaania vs. komisjon (ELT C 336, lk 29).

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide

Hageja on seisukohal, et vaidlustatud otsus rikub ELTL artiklit 107, kvalifitseerides väidetava Hispaania maksu tasaarvelduse süsteemi (SEAF) ja üksikmeetmed, millega seda rakendatakse, riigiabiks. Hageja väidab, et komisjon eksis, kui ta hindas koos üksteisest sõltumatute ja autonoomsete avalike- ja eraõiguslike meetmete kogumit ja omistas need kogumina Hispaania Kuningriigile. Hageja eitab samas, et käsitletavad meetmed võivad nende väidetavatele adressaatidele anda valikulise eelise, ja võimaluse, et need võivad moonutada konkurentsi nimetatud abisaajate ja teiste üksuste vahel, ning seda, et need väidetavalt mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust.

Teine väide

Teiseks väidab hageja, et komisjon on õigust ilmselgelt ebaõigesti kohaldanud ja rikkunud ELTL artikleid 107 ja 108, kvalifitseerides Hispaania tonnide alusel maksustamise süsteemi teatavatel juhtudel kohaldamise uue abi andmise asemel olemasolevaks riigiabiks. Kui komisjon soovib seada kahtluse alla tonnide alusel maksustamise süsteemi, millest Hispaania teatas ja mille komisjon 2002. aastal heaks kiitis, siis oleks ta igal juhul pidanud seda tegema olemasolevale riigiabile kohaldatavat menetlust järgides. Hagejad leiavad, et otsuses uue abi olemasolu kasuks esitatud argumendid on ilmselgelt põhjendamata.

Kolmas väide

Oma kolmandas väites väidab hageja teise võimalusena, et on rikutud ELTL artikleid 107 ja 296, kuna komisjon ei ole esitanud põhjuseid või igal juhul ei ole adekvaatselt põhjendanud, miks selliseid üksusi nagu hageja (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investorid, kes tegid otsuse esemeks olevaid tehinguid) loetakse vaidlustatud meetmete lõplikuks ja ainsaks adressaadiks.

Neljas väide

Neljandaks väidab hageja samuti teise võimalusena, et vaidlustatud otsuse artiklis 4 sisalduv nõue abi tagastada rikub õiguskindluse üldpõhimõtet, kehtestades nimetatud põhimõtte kohaldamisele põhjendamata ajalise piirangu.

Viies väide

Oma viiendas tühistamisväites toob hageja välja põhjused, miks vaidlustatud otsus väidetavalt rikub pädevuste jaotamise põhimõtet, ELTL artikleid 107 ja 108, nõukogu määruse 659/1999 artiklit 14 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 16 selles osas, milles see vaidlustatud otsus puudutab Hispaania õiguse alusel investorite ja teiste eraõiguslike üksuste vahelistes eraõiguslikes lepingutes sisalduvate lepingutingimuste kehtivust.