Esialgne tõlge
ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
10. juuli 2024(*)
Majandus- ja rahapoliitika – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – EKP vastuväide krediidiasutuses olulise osaluse omandamisele – Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Otsene puutumus – Osaline vastuvõetamatus – Kavandava omandaja hea maine ja ametialane pädevus – Finantsseisundi tugevus – Usaldatavusnõuete täitmine – Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine – Proportsionaalsus
Kohtuasjas T‑323/22,
PH,
PI,
PJ,
Socrates Capital Ltd, asukoht Toronto (Kanada),
esindajad: advokaadid D. Hillemann, C. Fischer ja T. Ehls,
hagejad,
versus
Euroopa Keskpank (EKP), esindajad: E. Yoo, S. Letocart ja V. Hümpfner,
kostja,
keda toetab
Euroopa Komisjon, esindaja: D. Triantafyllou,
menetlusse astuja,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: president R. da Silva Passos, kohtunikud S. Gervasoni (ettekandja) ja T. Pynnä,
kohtusekretär: V. Di Bucci,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades asjaolu, et kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning olles Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel otsustanud teha otsus ilma menetluse suulise osata,
on teinud järgmise
otsuse(1)
1 Hagejad PH, PI, PJ ja Socrates Capital Ltd paluvad ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Euroopa Keskpanga (EKP) 22. märtsi 2022. aasta otsuse, millega viimane oli vastu sellele, et PH, PI ja PJ omandavad olulise osaluse HKB Bank GmbH‑s (edaspidi „sihtpank“) ning seega enam kui 50% viimase kapitalist ja hääleõigustest.
I. Vaidluse taust ja asjaolud, mis leidsid aset pärast hagi esitamist
2 Vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal oli sihtpank nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63), artikli 6 lõike 4 tähenduses vähem oluline krediidiasutus, mis asub Saksamaal ja mille üle teostab otsest usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht (BaFin, föderaalne finantsinspektsioon, Saksamaa).
3 Vaidlustatud otsuse kuupäeval kuulus Socrates Capitalile 81,6% sihtpanga kapitalist ja 95,14% hääleõigustest. Ta ise kuulus kaudselt (kahe valdusühingu kaudu) ja lõppkokkuvõttes 100% ulatuses A-le.
[…]
7 Ühelt poolt PH ning teiselt poolt PI ja PJ teatasid vastavalt 9. aprillil 2020 ja 9. juulil 2020 BaFinile, et PH ja PI kui kaudsed omandajad ning PJ kui otsene omandaja kavatsevad omandada sihtpangas olulise osaluse, mis moodustaks üle 50% sihtpanga kapitalist ja hääleõigustest (edaspidi „kavandatav omandamine“), omandades kõik Socrates Capitalile kuuluvad aktsiad.
[…]
10 2020. aasta augustis sõlmisid ühelt poolt Socrates Capital ning teiselt poolt PI ja PJ kavandatava omandamise eesmärgil müügilepingu (edaspidi „müügileping“). Selle lepingu alusel, millele kohaldati eeltingimusi ja lepingu lõpetamise tingimusi, nõustus Socrates Capital müüma [2–20] miljoni euro eest PJile olulise osaluse, mille ta oli sihtpangas omandanud 2017. aasta juunis.
[…]
20 EKP teavitas 22. märtsil 2022 kavandavaid omandajaid vaidlustatud otsusest ja oma vastusest märkustele vaidlustatud otsuse eelnõu kohta (edaspidi „vastus märkustele“).
21 Vaidlustatud otsus võeti vastu eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT 2013, L 176, lk 338), artiklite 22 ja 23 alusel, nagu need on üle võetud krediidiasutusi käsitlevatesse Saksa õigusnormidesse. EKP leidis sisuliselt, et kavandatava omandamisega ei saa nõustuda, kuna kavandavad omandajad ei vasta hea maine, finantsseisundi tugevuse, usaldatavusnõuete täitmise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise ohu vastu võitlemise kriteeriumidele.
[…]
II. Menetlus ja poolte nõuded
26 EKP palus 8. septembril 2022 Üldkohtu kantseleis registreeritud menetlusdokumendis Üldkohtul tuvastada, et hagi kohta otsuse tegemise vajadus on ära langenud. Üldkohus otsustas 11. jaanuari 2023. aasta kohtumääruses lahendada otsuse tegemise vajaduse äralangemise taotlus kohtuasjas tehtavas sisulises otsuses.
27 Hagejad paluvad Üldkohtul:
– tuvastada, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ja et nende õigusi on rikutud;
– mõista kohtukulud välja EKP-lt.
28 EKP palub Üldkohtul:
– esimese võimalusena tuvastada, et otsuse tegemise vajadus on ära langenud;
– teise võimalusena jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu Socrates Capitali esitatud osas läbi vaatamata, ja igal juhul põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud hagejatelt välja solidaarselt.
29 Euroopa Komisjon, kes astus menetlusse EKP nõuete toetuseks, palub Üldkohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
III. Õiguslik käsitlus
[…]
C. Socrates Capitali esitatud hagi vastuvõetavus
51 EKP leiab, et vaidlustatud otsus ei puuduta Socrates Capitali otseselt ja isiklikult, mistõttu ei ole tal õigust esitada ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel tühistamishagi. Vaidlustatud otsus ei mõjuta Socrates Capitali õiguslikku olukorda, kuna see ei takista tal puhtalt õiguslikust seisukohast müüa oma osalust huvitatud omandajale, arvestades, et mingit karistust aktsiate müüjale ei ole ette nähtud. Menetluse eesmärgi, olulise osaluse omandamise hindamise kriteeriumide ja haldusmenetluse seisukohast ei puuduta omandamisele vastuväite esitamise otsus otseselt olulise osaluse müüjat, vaid üksnes potentsiaalset omandajat. EKP lisab, et isikliku puutumuse tingimus ei ole täidetud, sest vaidlustatud otsus on selliste kriteeriumide hindamise tulemus, mis ei ole seotud olulise osaluse müüjaga.
52 Hagejad vaidlevad neile argumentidele vastu. EKP ei võta arvesse asjaolu, et müügileping sisaldab tingimuslikkuse klauslit, mille kohaselt ei ole leping täidetav, kui EKP on tehingule vastu. Vaidlustatud otsus mõjutab ka Socrates Capitali omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Lisaks on vaidlustatud otsuses märgitud, et kavandavate omandajate reputatsiooni kahjustab asjaolu, et nad „on teinud äri“ müüjaga, mis on võrdsustatav sihtpanga ostmise üldise keeluga. Nende sõnul on Socrates Capital isiklikult puudutatud, kuna ühelgi teisel ettevõtjal ei ole nende aktsiate enamusosalust, mida kavandavad omandajad soovivad omandada.
53 Sellega seoses tuleb märkida, et neli hagejat esitasid ühe ja sama hagi. Mis puudutab sama hagi, siis kuna PH-l, PI-l ja PJil on õigus esitada hagi, siis ei ole vaja analüüsida Socrates Capitali õigust esitada hagi (vt selle kohta 24. märtsi 1993. aasta kohtuotsus CIRFS jt vs. komisjon, C‑313/90, EU:C:1993:111, punkt 31).
54 Üldkohus peab korrakohase õigusemõistmise huvides ja EKP esitatud vastuvõetamatuse vastuväite vastuvõetavuse küsimuse erilise tähtsuse tõttu siiski vajalikuks anda hinnang selle asja läbivaatamist takistava asjaolu kohta.
55 ELTL artikli 263 neljandas lõigus on ette nähtud kaks võimalust, mil füüsilisele või juriidilisele isikule on antud õigus esitada hagi akti peale, mille adressaat ta ei ole. Esiteks võib hagi esitada tingimusel, et see akt puudutab isikut otseselt ja isiklikult. Teiseks võib niisugune isik esitada hagi üldkohaldatava akti peale, mis ei vaja rakendusmeetmeid, kui see akt puudutab teda otseselt (18. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Internacional de Productos Metálicos vs. komisjon, C‑145/17 P, EU:C:2018:839, punkt 32).
56 ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud vastuvõetavuse tingimusi tuleb tõlgendada, arvestades põhiõigust tõhusale kohtulikule kaitsele, ilma et seejuures jäetaks kõrvale selles aluslepingus sõnaselgelt ette nähtud tingimused (3. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. parlament ja nõukogu, C‑583/11 P, EU:C:2013:625, punkt 98).
57 Käesolevas vaidluses ei ole Socrates Capitali vaidlustatud otsusest teavitatud. Pealegi ei nõua ükski säte, et hagejat kui kõnealuse olulise osaluse võõrandajat tuleb sellest teavitada. Kuna Socrates Capital ei ole vaidlustatud otsuse adressaat, saab tema hagi esitamise õigust tunnustada vaid juhul, kui tema puhul on tegemist ühega eespool punktis 55 nimetatud kahest juhtumist.
58 Kuna vaidlustatud otsus ei ole üldkohaldatav akt, tuleb hagi vastuvõetavust analüüsida eespool punktis 55 viidatud esimesena nimetatud olukorrast lähtudes.
59 Seega tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas vaidlustatud otsus puudutab Socrates Capitali otseselt.
60 ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud tingimus, et hagi esemeks olev meede peab füüsilist või juriidilist isikut otseselt puudutama, eeldab kahe kumulatiivse tingimuse täidetust, nimelt ühelt poolt seda, et vaidlustatud meede avaldaks otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale, ja teiselt poolt seda, et see ei jätaks meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust: akti rakendamine on puhtalt automaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme (22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Venezuela vs. nõukogu (kolmanda riigi puutumus), C‑872/19 P, EU:C:2021:507, punkt 61).
61 Selleks, et teha kindlaks, kas akt tekitab õiguslikke tagajärgi, tuleb pöörata tähelepanu akti esemele, sellele, mida see sisaldab, ulatusele ja sisule ning akti õiguslikule ja faktilisele kontekstile (22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Venezuela vs. nõukogu (kolmanda riigi puutumus), C‑872/19 P, EU:C:2021:507, punkt 66).
62 Direktiivi 2013/36 artiklis 22 ja sellele järgnevates artiklites ette nähtud olulise osaluse kontrollimise mehhanismi kohaselt tuleb krediidiasutuses olulist osalust omandada sooviva isiku puhul enne hinnata eelkõige tema mainet ja finantsseisundi tugevust, et tagada asjaomase krediidiasutuse kindel ja usaldusväärne juhtimine.
63 Direktiivi 2013/36 artiklis 23 ette nähtud olulise osaluse omandamisest teatamise hindamise kriteeriumide eesmärk on hinnata kavandava omandaja ja pädevale asutusele esitatava kavandatava omandamise projekti sobivust. Hindamise eesmärk on eelkõige kontrollida, kas kavandaval omandajal on hea maine ja piisavalt tugev finantsseisund, nii et ettevõtja, milles osalus omandatakse, vastaks jätkuvalt usaldatavusnõuetele. Hindamine aitab ka vältida toimingu rahastamist ebaseaduslikust tegevusest tulenevatest vahenditest (kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek kohtuasjas Berlusconi ja Fininvest, C‑219/17, EU:C:2018:502, punkt 80).
64 Direktiivi 2013/36 artikli 22 lõike 1 kohaselt peab kavandav omandaja teatama kavandatavast omandamisest pädevatele asutustele. Lisaks ei ole selles direktiivis mainitud ei selle teate avaldamist ega võimalust, et muud isikud peale kavandava omandaja, eelkõige selline isik, kes soovib oma osaluse krediidiasutuses võõrandada, saaksid osaleda kavandatava omandamise hindamise menetluses.
65 Direktiivi 2013/36 artikli 22 lõikes 5 on sätestatud, et kui pädevad asutused otsustavad esitada kavandatava omandamise suhtes vastuväite, teatavad nad sellest kavandavale omandajale, esitades oma põhjendused.
66 Lõpuks näeb direktiivi 2013/36 artikli 26 lõike 2 kolmas lõik ette, et kui osalus omandatakse pädeva asutuse vastuväitest hoolimata, näevad liikmesriigid olenemata mis tahes muudest karistustest ette vastava hääleõiguse peatamise, hääletamisel antud häälte tühiseks tunnistamise või võimaluse need tühiseks tunnistada.
67 Eeltoodust tuleneb, et olulise osaluse kontrollimehhanismi eesmärk on hinnata enne sellise osaluse omandamist, kas kavandavad omandajad, kes soovivad omanikena pangandussektoris tegutsema asuda, on selleks sobivad.
68 Neil asjaoludel tuleb krediidiasutuses olulise osaluse omandamise suhtes esitatud vastuväidet käsitada nii, et see ei muuda sellist osalust müüva äriühingu õiguslikku olukorda.
69 Kuigi vastuväide olulise osaluse omandamisele seab kahtluse alla kavandavate omandajate võimaluse sõlmida leping olulise osaluse müüjaga, ei sea see seevastu kahtluse alla müüja õigust teha võõrandamistehing, mille ta võib eelkõige sõlmida teise potentsiaalse omandajaga, mistõttu see vastuväide vastab üksnes keeldumisele anda kavandavatele omandajatele luba alustada tegevust pangandussektoris omanikena.
70 Seda järeldust kinnitab vaidlustatud otsuse õiguslik kontekst. Direktiiv 2013/36 ei maini krediidiasutuses olulise osaluse omandamisest teatamise avaldamist, võimalust, et haldusmenetluses võiksid osaleda kolmandad isikud, ega ka pädeva asutuse otsuse automaatset avaldamist. Juhul, kui olulise osaluse omandamise kohta esitatud vastuväitega ei arvestata, on selles ette nähtud üksnes sanktsioonid, mis puudutavad selliste hääleõiguste kasutamist, mis vastavad kavandavate omandajate omandatud osaluse suurusele. Eelkõige 9. septembri 1998. aasta Kreditwesengesetzi (krediidiseadus) (BGBl. 1998 I, lk 2776), mida on muudetud 10. augusti 2021. aasta seadusega (BGBl. 2021 I, lk 3436) (edaspidi „KWG“), § 2c lõige 2 ei sisalda sanktsioone olulise osaluse müüja suhtes ega selliseid meetmeid nagu omandamise enda tühisus või kohustus taastada müügieelne olukord.
71 Käesolevas asjas on niisiis vaidlustatud otsuses hinnatud kavandavate omandajate sobivust, mitte müügilepingu õiguspärasust.
72 Lepingupooled lisasid vabatahtlikult müügilepingusse tingimuse, mille kohaselt ei jõustu see leping ilma EKP loata. Mõistagi võib lepingutingimus, mille on lisanud lepingupooled, peegeldada õigusnorme (vt selle kohta analoogia alusel 5. mai 1998. aasta kohtuotsus Dreyfus vs. komisjon, C‑386/96 P, EU:C:1998:193, punkt 51). Käesolevas asjas peegeldab see tingimus siiski neid õigusnorme, mis panevad individuaalselt kavandavale omandajale kohustuse saada haldusluba, mille eesmärk on hinnata, kas ta on sobiv sisenemaks omanikuna pangandussektorisse. Erinevalt asjaoludest kohtuasjas, mille põhjal tehti 5. mai 1998. aasta kohtuotsus Dreyfus vs. komisjon (C‑386/96 P, EU:C:1998:193), ei võtnud EKP sellest omandamisest teatamise hindamisel seisukohta selle kohta, kas leping, mis võib olla sõlmitud kavandavate omandajate ja krediidiasutuses osaluse müüja vahel, vastab õigusnormidele.
73 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 16 on sätestatud, et ettevõtlusvabadust tunnustatakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.
74 Harta artikkel 17 sätestab, et igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit.
75 Kuigi vaidlustatud otsus kujutab endast sekkumist kavandavate omandajate omandiõigusesse ja ettevõtlusvabadusse, ei saa seda pidada nendesse õigustesse sekkumiseks Socrates Capitali puhul. Nimelt ei riiva vaidlustatud otsus otseselt Socrates Capitali õigust müüa oma aktsiaid sihtpangas.
76 Vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, ei ole EKP leidnud, et kavandavatel omandajatel puudub hea maine, kuna nad olid üldiselt „teinud äri“ Socrates Capitaliga. Eelkõige ei ole EKP kavandavatele omandajatele ette heitnud, et nad allkirjastasid Socrates Capitaliga müügilepingu. Vaidlustatud otsuse punktis 2.7 heitis EKP kavandavatele omandajatele ette üksnes nende kavatsust kaasata A äriplaani rakendamisse ja nimetada ta pärast kavandatavat omandamist nõuandekomisjoni. Seega ei ole hagejatel alust väita, et vaidlustatud otsus on võrdsustatav Socrates Capitalile pandud üldise keeluga müüa oma aktsiaid sihtpangas.
77 Seega ei puuduta vaidlustatud otsus Socrates Capitali otseselt.
78 Järelikult, ilma et oleks vaja analüüsida, kas vaidlustatud otsus puudutab Socrates Capitali isiklikult, on hagi seda äriühingut puudutavas osas vastuvõetamatu.
D. Hagi põhjendatus
[…]
6. Teine väide, mille kohaselt on rikutud KWG § 2c lõike 1b esimese lause punkti 1 osas, mis puudutab ametialast pädevust
[…]
a) EKP võimalus hinnata kavandavate omandajate ametialast pädevust
357 Repliigis väidavad hagejad esimest korda, et EKP ei saanud vaidlustatud otsuse tegemisel tugineda kavandava omandaja ametialasele pädevusele. Direktiivi 2013/36 artikli 23 lõikes 1 on mainitud kavandava omandaja head mainet, mitte ametialast pädevust. EKP eiras seega seda artiklit niisugusena, nagu see on Saksa õigusesse üle võetud.
[…]
362 Lisaks on tõsi, et direktiivi 2013/36 artikli 23 lõike 1 punktis a on mainitud üksnes kavandava omandaja mainet, samas kui sama artikli punktis b on mainitud kavandatava omandamise tulemusel krediidiasutuse majandustegevust juhtima asuva juhtorgani iga liikme ja iga kõrgema juhtkonna liikme head mainet, teadmisi ja kogemusi, nagu on sätestatud artikli 91 lõikes 1.
363 Tuleb siiski märkida, et tavatähenduse kohaselt seondub väljend „maine“ „kellegagi, kellest peetakse lugu“ või „kelle auväärsus on üldteada“. Selline määratlus, mis viitab eelkõige avalikkuse arvamusele, ei välista, et isiku hea maine sõltub tema ametialasest pädevusest.
364 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (ELT 2007, L 247, lk 1) – mille sätted on üle võetud direktiivi 2013/36 –, põhjenduse 8 kohaselt nõuab „kavandava omandaja maine“ kriteerium selle kindlaks määramist, kas kavandava omandaja aususe „ja ametialase pädevuse“ suhtes on kahtlusi ning kas need on põhjendatud.
365 Kavandava omandaja ametialase pädevuse arvessevõtmine tema maine hindamisel on kooskõlas kavandava omandaja „sobivuse“ hindamisega direktiivi 2013/36 artikli 23 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt. See on kooskõlas ka olulise osaluse omandamise kontrollimise eesmärgiga, milleks on tagada omandatava krediidiasutuse kindel ja usaldusväärne juhtimine. Kuna olulise osaluse omanik võib mõjutada asjaomast krediidiasutust, aitab tema ametialane pädevus krediidiasutuse kindlale ja usaldusväärsele juhtimisele kaasa.
366 Seda tõlgendust toetavad lisaks ka ühissuunised, kuna eelkõige nende punktis 10.1 on märgitud, et kavandava omandaja maine peaks hõlmama ka tema usaldusväärsust ja ametialast pädevust.
367 KWG § 2c lõike 1b esimese lause punkti 1 sõnastus, mida on meenutatud eespool punktis 282, ei võimalda sellist tõlgendust välistada. 12. märtsi 2009. aasta seaduse, millega võeti Saksa õigusesse üle direktiiv 2007/44 (Gesetz zur Umsetzung der Beteiligungsrichtlinie) (BGBl., 2009 I, lk 470), seletuskirjas on märgitud, et usaldusväärsuse kriteerium seisneb selles, et kontrollitakse, kas kavandava omandaja aususes „ja kutsealases sobivuses“ esineb kahtlusi ja kas need kahtlused on põhjendatud.
368 Eeltoodust tuleneb, et direktiivi 2013/36 artikli 23 lõikes 1 nimetatud hea maine kriteeriumi tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab kavandava omandaja ametialase pädevuse hindamist.
369 Järelikult ei ole hagejatel alust väita, et kui EKP analüüsis kavandavate omandajate ametialast pädevust, rikkus ta direktiivi 2013/36 artiklit 23 sellisena, nagu see on Saksa õigusesse üle võetud.
[…]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta PH, PI, PJi ja Socrates Capital Ltd kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Keskpanga (EKP) kohtukulud.
3. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.
da Silva Passos | Gervasoni | Pynnä |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 10. juulil 2024 Luxembourgis.
Allkirjad